Mari Sarv
Tagasihoidlikku ja eelteadmisteta inimest varitseb tööturuametis oht teenustest ilma jääda. Kes küsida oskab, saab ka vajalikku abi.
Astume koos tööd otsiva 18-aastase Airega Tallinnas tööturuameti uksest sisse täpselt kell 12. Aire lõpetas juunis gümnaasiumi, töötas augustis tööettevõtulepinguga hotellis, kuid seltskond ei sobinud ja ta tuli sealt ära. Tööd on ta otsinud siit-sealt ning sobivat leidmata tuleb nüüd riigiametisse õnne proovima.
Seinal ripub meeldetuletus, et töötuna registreerumiseks peab olema kaasas tööraamat, viimane tööleping ja dokument selle lõpetamise kohta. Airel pole ühtki neist kolmest. Välja on pandud blanketinäidised, Töötuna või tööotsijana arvelevõtmise avaldus tundub olevat see, mida vajame. Võtame infoleti ainsa teenindaja juurde sappa.
Töötu abiraha on nii väike, et seda ma tegelikult ei tahagi. Ma tahan lihtsalt tööd leida, teatab Aire. Kui järg meieni jõuab, esitab Aire oma soovi: tööotsijana arvele. Teenindaja naeratab ja ütleb, et selleks ei pea end arvele võtma, isegi töötu ei pea olema. Tööd võite niisama ka otsida, te ei pea üldse meie juurde tulemagi! seletab lahke naine. Soovitab Kuldset Börsi.
Meie Airega aga oleme kusagilt kuulnud, et neile, kes on siin majas arvel, pakutakse nõustamist ja vahel isegi koolitusi-kursusi. Gümnaasiumist tulnud erihariduse ja töökogemuseta noorel aitab see kindlasti paremat töökohta leida.
Kui sellest infoleti teenindajale räägime, on ta põhimõtteliselt meiega nõus, ehkki kordab, justkui lootes, et lahkume: tööotsimiseks ei pea end arvele võtma. Meie kangekaelsust mõistes küsib lõputunnistust. Seda pole samuti kaasas.
Paberid annavad edumaa
Teenindaja räägib, et kooli lõpetamisest on Airel liiga kaua aega möödas. Kas neiu pole vahepeal üldse töötanud? Aire tunnistab, et napilt ja tööettevõtulepinguga. Tööraamatut tal pole ning lepingutki enam mitte, sest lahkudes lõid tunded üle pea. Teenindaja soovitab toonaselt tööandjalt lepingu koopiat küsida see tõendaks, et viimase 180 päeva jooksul on neiu töödanud, mis omakorda annaks talle parema stardipaketi. Mil moel täpselt, jääb selgusetuks.
Napp veerandtund järjekorras seismist, ning lahkume majast kahe blanketiga. Need tuleb kodus ära täita ja kolme päeva pärast kell kolm ootab Airet konsultant. Too suunab abiküsija vajaduse või soovi korral edasi karjäärinõustaja jutule. Aire uurib voldikut, kus räägitakse nii tööturuameti pakutavatest koolitustest, tööpraktikast kui ka tööharjumuse kujundamisest. Loodab, et kõik see tuleb konsultandi juures jutuks.
Mõistagi vaatame üle kümned seintel rippuvad töökuulutused. Arvestades, et Airel puudub igasugune arvestatav töökogemus ning sagedasti nõutav vene keele oskus, jääb valik napiks. Palgad pole suured, aga päris tühjade kätega ei pea lahkuma. Ta toksib paar numbrit telefonimällu ja lubab poetööle mõelda.
Töötu ja tööotsija
Tööturuametis saab end arvele võtta:
Tööotsijana
Seda ka siis, kui inimesel on töökoht olemas. Tööotsija otsib tööd, kui ta pöördub vähemalt kord 30 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks tööturuameti poole. Et end tööotsijana kirja panna, peab olema vähemalt 13-aastane. Tööotsija ei saa töötu abiraha.
Töötuna
Töötuna ei saa end arvele võtta inimene, kes teeb lepingu alusel tööd, on alla 16-aastane, jõudnud vanaduspensioniikka, saab eelpensioni, õpib päevases õppevormis või täiskoormusega õppes, on FIE või ajateenija, pole Eesti kodanik või elamisloaga välismaalane jne.
Vt rohkem www.tta.ee.
