Üksikasjad

Avaldatud: 31 märts 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Postimees

Kuigi töötukassa nõukogu jättis peatselt valmivale majandusprognoosile viidates eile kinnitamata töötuskindlustusmaksu tõusu, on sellise otsuse langetamine kolme nädala pärast ülimalt tõenäoline.

Nimelt tuleb valitsuse, tööandjate ning ametiühingute esindajatest koosnev nõukogu uuesti kokku 20. aprillil ning selleks ajaks peaks olema välja töötatud uued arengustsenaariumid, mis põhinevad rahandusministeeriumi täna avalikustataval majandusprognoosil.

Töötukassa nõukogu juhtiva ametiühingute keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul olid ametiühingud valmis juba eile maksutõusu heaks kiitma, kuid tööandjate keskliidu esindajate ettepanekul jäeti see tegemata.

«Olen veendunud, et maksu tõstmine kolmele protsendile on vältimatu,» lisas ta. «Kui otsust ei tule, siis selle hind töötukassale on 550–600 miljonit krooni.»

Kui praegu läheb töötukassasse hüvitiste maksmiseks inimeste palgast 0,6 protsenti ja tööandja maksab lisaks veel 0,3 protsenti, siis mullu heaks kiidetud kava kohaselt kerkiksid need määrad 1. juulist vastavalt ühele ja 0,5 protsendile.

Töötuse järsu kasvu tõttu otsib töötukassa aga võimalusi, kust raha juurde saada, mistõttu ongi üles kerkinud plaan tõsta maksu varasemast enam: töötaja palgast hakkaks töötukassasse minema kaks protsenti ning tööandja maksaks juurde ühe protsendi. Seega võetaks pärast uut maksutõusu töötaja palgast ära tervelt 1,4 protsenti praegusest rohkem.

Töötukassast makstakse välja hüvitised töötutele ning hüvitised koondamise ja pankroti korral. Ka sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul näib maksu tõstmine kolmele protsendile möödapääsmatu.

Samas tõdeb nii tema kui tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis, et sõltuvalt uuest majandusprognoosist ei pruugi pelgalt maksu tõstmisest kolme protsendini piisata, et töötukassat ka tuleval aastal maksejõulisena hoida.

Just uuele prognoosile viidates tegidki tööandjad eile töötukassa nõukogus ettepaneku otsustamine edasi lükata. «Tegemist on äärmiselt olulise küsimusega ja pole ka otseselt kiire uue maksumäära kinnitamisega, sest selle suurendamine oli niikuinii kavas alles 1. juulist,» põhjendas Kriis.

Teine võimalus töötukassa rahalist seisu parandada oleks kulusid kärpida, mis tähendab hüvitiste vähendamist. Nii reformierakondlasest peaminister Andrus Ansip, Kriis kui ka riigikogulasest Isamaa ja Res Publica Liidu liige Ott Lumi on märkinud, et tuleks edasi lükata uued töötutele mõeldud hüvitised, mis pidid koos töötajate koondamist ettevõtja jaoks hõlpsamaks muutva töölepinguseadusega 1. juulil kehtima hakkama.

Samuti pidi 1. juulil jõustuma põhimõte, et vabatahtlikult töölt lahkunud inimene saaks töötutoetust, ning suurenema pidid töötutele mõeldud hüvitised – esimese saja päeva eest praeguse 50 protsendi asemel 70 protsenti palgast ning järgmise 260 päeva eest praeguse 40 protsendi asemel 50 protsenti.

Valitsusliidu kolmas pool Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning ametiühingud on aga teada andnud, et kui töötute uued hüvitised edasi lükatakse, siis tuleb sedasama teha ka koondamise hõlbustamisega.

Kriisi sõnul peaks valitsus alustama kokkuleppe saavutamiseks kolmepoolseid läbirääkimisi tööandjate ja ametiühingutega.

Üksikasjad

Avaldatud: 31 märts 2009

• Vanemahüvitise seadus
• Postimees

Hanneli Rudi

Isad hakkasid vastsündinutega koju jääma pärast seadusemuudatust, mis lubas neil vanemahüvitist taotleda juba siis, kui laps oli saanud 70 päeva vanaks.

Vanemahüvitise taotlejate seas kasvas märgatavalt isade osakaal alates 2007. aasta lõpus kehtima hakanud seadusemuudatust, selgitas Praxise analüütik Andres Võrk tänasel pressikonverentsil.

Varem võis isa võtta vanemahüvitist pärast seda, kui laps oli saanud kuus kuud vanaks. Alates 2007. aastast võib isa lapsega koju jääda kohe, kui on lõppenud ema rasedus- ja sünnituspuhkus ehk pärast lapse 70-päevaseks saamist.

Uuringu andmetel käis üle poolte emadest sel ajal vähemalt ühe kuu tööl, kui mees oli lapsega kodus ja sai vanemahüvitist. Veerand emadest töötas kogu aja. «Ülejäänud puhkudel oli naine kodus ja mees tuli talle appi,» selgitas Võrk.

Iga kuues vanemahüvitist saanud isa töötas samal ajal.

Kuni 2007. aastani oli vanemahüvitise saajate seas üks protsent isasid, alates 2007. aastast on nende arv neljakordistunud. Vaatamata mõningasele kasvule on vanemahüvitist saavate isade hulk aga jätkuvalt väga väike.

Üksikasjad

Avaldatud: 31 märts 2009

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Majanduskriisil on ka positiivne külg - töö kaotanud inimesed hakkavad ettevõtjateks ning loovad nii uusi töökohti.

Uute ettevõtjate hulgas paistavad aktiivsusega silma naised, kirjutab Äripäev. Tänavu esimeses kvartalis on tööturuamet andnud toetust 34 inimesele, neist naisi on 20 ja mehi 14. Maksimumsumma ehk 70 000 krooni sai 26 inimest. Praegu on avaldusi töös 20. Äraütlemisi on saadetud kolm.

Arvamusliidritelt on juba kõlanud mõtteid, et ettevõtluse stardiabist on kasu palju rohkem kui riigi loodud Arengufondist, mille ülevalpidamiseks on sel aastal ette nähtud 28 miljonit krooni. Selle rahaga saaks ettevõtjaks hakata vähemalt 400 inimest, mis tähendaks ka vähemalt sama palju uusi töökohti.

Ettevõtluse alustamise toetust on võimalik tööturuametis registreeritud töötutel taotleda kuni 70 000 krooni ning ilma tööta isikutel, kes ei ole end töötuna registreerinud, kuni 50 000 krooni.

Ormisson sõnas, et tööturuamet korraldab ettevõtluse alustamise koolitusi. Tänavu on selle koolituse läbinud 280 inimest. Eelmisel aastal kokku oli see arv 389 ja nendest 162 sai starditoetust.

Toimetas Gert D. Hankewitz

Üksikasjad

Avaldatud: 31 märts 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Agne Narusk

Töötuskindlustushüvi­ti­se saa­mi­seks ei to­hi pal­ga­tu­lu ol­la, osa­lus fir­mas se­da ei vä­lis­ta.

Pal­jud töö­ta jää­nud (väi­ke)fir­ma­de oma­ni­kud loo­bu­vad töö­tu­rua­me­ti külas­ta­mi­sest, sest eel­da­vad eks­li­kult, et kui ju­ba ol­lak­se oma­nik, po­le asu­tus­se as­ja. Te­ge­li­kult po­le töö­tu­na ar­ve­levõtmi­se ja töö­tus­kind­lus­tus-hüvi­ti­se taot­le­mi­se puhul olu­li­ne mit­te see, kas oled kus­kil osa­nik või mil­le­gi oma­nik, vaid as­jao­lu, kas sul on vii­ma­sel ajal ol­nud pal­ga­tu­lu või mit­te.

„Taht­sin end töö­tu­na ar­ve­le võtta, aga mul on väi­ke ehi­tus­fir­ma. Kui­gi sel­lel ju­ba pi­ke­mat ae­ga te­ge­vust po­le, he­lis­ta­sin igaks ju­huks töö­tu­rua­me­tis­se, et muidu teen end veel lolliks,” rää­kis tal­lin­la­ne Kai­do (täis­ni­mi toi­me­tu­se­le tea­da). „Mul­le öel­di, et mi­na end töö­tu­na ar­ve­le võtta ei saa.”

Ettevõtjaid neljandik

Omaen­da fir­mast töölisena pal­ka saav Kai­do jät­tis tä­he­le­pa­nu­ta amet­ni­ku sel­gi­tu­se, et tal po­le võima­lik end töö­tu­na ar­ve­le võtta, ju­hul kui tal on ol­nud sel kuul min­gi sis­se­tu­lek. Ja et paa­ri nä­da­la eest tõi ju­hu­tel­li­mus me­he­le alam­pal­ga vää­rin­gus töö­ta­su, siis oli vas­tus ei­tav.

Fir­mao­ma­nik, kes möö­du­nud kuul min­gi­su­gust pal­ga­tu­lu ei saa­nud, võib end töö­tu­na ar­ve­le võtta ja taot­le­da ka toe­tust või hüvi­tist. „Töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se maks­mi­se eel­du­se­na on sea­du­sand­ja sä­tes­ta­nud tin­gi­mu­sed, et ini­me­ne peab ole­ma töö­tu­na ar­ve­le võetud, tal peab ole­ma täi­de­tud töö­tus­kind­lus­tuss­taaÏi nõue ja töö­su­he te­ma­ga peab ole­ma lõpe­ta­tud alu­sel, mis an­nab õigu­se hüvi­tist saa­da,” ütles töö­tu­kas­sa ju­ha­tu­se lii­ge Erik Aas.

Osa­de või akt­sia­te oma­mi­ne ei võta töö­ta ini­me­selt õigust ol­la töö­tu­na ar­vel, ot­si­da tööd või õigust saa­da sel ajal töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist. Kõike se­da siis, kui ini­me­ne täi­dab tö­öot­si­mi­se reeg­leid ja on val­mis töö­le asu­ma.

Töö­tu­ru­tee­nus­te ja -toe­tus­te sea­dus ütleb täp­selt, kes ei saa end töö­tu­na ar­ve­le võtta ja see­ga ka hüvi­tist või toe­tust nõuda: ju­rii­di­li­se isi­ku juh­ti­mis- või kont­rol­lor­ga­ni liik­med, kes saa­vad sel­le eest ta­su, ning FIE-d.

Sih­ta­su­tu­se, mit­te­tu­lun­dus-ühin­gu ja -ühis­tu juh­ti­mis- või kont­rol­lor­ga­ni lii­ge, kes saab sel­le eest väik­se­mat ta­su kui pool keh­ti­vast pal­ga alammää­rast ning tal puu­dub ka iga­su­gu­ne muu pal­ga­tu­lu, saab end töö­tu­na ar­ve­le võtta ja hüvi­tist taot­le­da.

Ehk siis mees/nai­ne, kel on näiteks osaühing või on ta üks fir­ma oma­ni­kest, kuid po­le seal pal­gal, ei kuu­lu ju­ha­tus­se ega nõuko­gus­se, töö­tab hoo­pis tei­ses ko­has, kust ta koon­da­tak­se, saab end sa­mu­ti töö­tu­na ar­ve­le võtta. Kui töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­ja loob sel ajal oma fir­ma, ei tä­hen­da see hüvi­ti­se päe­va­pealt ka­du­mist. Al­les siis, kui et­tevõtja hak­kab saa­ma oma fir­mast pal­ga­tu­lu, kaob ini­me­sel õigus hüvitisele.

Töö­tu­rua­me­ti Tal­lin­na ja Har­ju­maa osa­kon­na ju­ha­ta­ja Siim Sa­ra­puu sõnul võib jul­gelt väi­ta, et nel­jan­dik kõigist vii­ma­sel ajal nen­de juur­de pöör­du­nu­test on fir­mao­ma­ni­kud. „Hüvi­ti­se saa­mi­seks teeb töö­tu­kas­sa jä­re­lepä­ri­mi­se, et kont­rol­li­da, kas ini­me­sel on sis­se­tu­le­kuid,” sel­gi­tas Sa­ra­puu. „Kui siis ta­gantjä­re­le sel­gub, et ta on siis­ki töö­tu­na ar­ve­lo­le­ku ajal et­tevõtlu­sest pal­ga­tu­lu saa­nud, nõuab riik maks­tud hüvi­ti­setoe­tu­se ta­ga­si.”

1 küsimus

Inimene kaotas koondamise tõttu palgatöö firmas, mille üks omanikest on ta ise. Samal ajal jätkab firma talle dividendide väljamaksmist. Kas inimesel on õigus end töötuna arvele võtta ja taotleda töötuskindlustushüvitist?

Vastab
Erik Aas
töötukassa juhatuse liige

Jah, tal on see õigus, sest pal­ga­tu­lu puu­dub.