Eda Päkk,
CVO Recruitment Estonia värbamiskonsultant
Kandideerijatega käitutakse hoolimatult või esitatakse ebaeetilisi nõudmisi.
Kui veel aasta tagasi esitasid töövestlusel tingimusi töökohale kandideerijad, siis praeguseks on olukord muutunud. Hirm kõrvale jääda on tööotsijas nii suur, et kiputakse leppima kõigega, mida tööandja pakub.
Üks tööotsijate murekoht on see, et tihtilugu ei anta neile kandideerimise kohta mingit tagasisidet. Kui elulookirjelduse saatmisest või töövestlusest on möödas juba kolm nädalat või koguni kuu, kuid vastust pole tulnud, tasub tööotsijal endal küsida konkursi seisu kohta infot. Kindlasti ei peaks end seejuures ebamugavalt tundma. Võis juhtuda, et ettevõttest saadetud kiri ei jõudnud kohale tehnilistel põhjustel või jäi avaldus sootuks kahe silma vahele.
Iga tööpakkuja omakorda peaks hea seisma selle eest, et ükski CV ja sooviavalduse saatnud inimene ei jääks vastuseta. Kui nii on juhtunud, tuleks leida aega kandidaadile helistamiseks. Tõsi, tööotsijaid on palju. Kuid peamine on see, et inimene saaks mingigi info selle kohta, kuidas tal läks. Kui ta tahab rohkem kuulda, võtab ta hiljem ise ühendust.
Testid ja salvestamine
Töövestluse salvestamine videokaameraga ei tohi olla töösoovija jaoks kohustuslik ning värbaja ei saa seda ka nõuda. Kuivõrd eetiliseks saab pidada kandidaatide seadmist sundolukorda: kas lased end filmida või me sinuga ei arvesta? Kui pakutav ametikoht ei eelda väga head kaamera ees esinemise oskust, pole salvestamine põhjendatud. Vastupidi, see võib oluliselt pingestada vestluse õhkkonda ja mõjutada lõpptulemust. Soovimatu salvestus, kuhu jäävad peale ka inimese andmed, on seadusega vastuolus.
Igal töövestlusel osalejal on õigus teada talle täitmiseks antud testide tausta: millistel alustel ja kelle koostatud need on ning kuidas tulemusi kasutatakse? Testitäitja peab saama tagasisidet tulemuste kohta, tal on õigus neid näha täies ulatuses ja kasutada oma äranägemisel. Tulemused ei ole korraldaja või koostaja ainu-omand. Väidetel, et tulemuste edastamine pole võimalik või on koguni keelatud, pole mingit seaduslikku põhjendust. Ka ei tohi värbajad nõuda testitulemuste väljaandmise eest tasu.
Ebavõrdne kohtlemine
Kehtiv töölepinguseadus (TLS § 102 ) eristab töösuhtes otsest ja kaudset diskrimineerimist.
Otsene ebavõrdne kohtlemine on see, kui üht töölesoovijat või töötajat koheldakse soo, rassi, vanuse, rahvuse, keeleoskuse, puude, seksuaalse sättumuse, kaitseväeteenistuse kohustuse, perekonnaseisu, perekondlike kohustuste täitmise, sotsiaalse seisundi, töötajate huvide esindamise või töötajate ühingusse kuulumise, poliitiliste vaadete või erakonda kuulumise, usuliste või muude veendumuste tõttu halvemini kui teist töölesoovijat või töötajat samalaadses olukorras.
Ebavõrdset kohtlemist keelab ka EV põhiseaduse § 12.
