Artiklid
- Üksikasjad
Nelli Loomets, ametiühingute keskliidu jurist
Kui tööandja ei taha palka või puhkusetasu maksta, saab töötaja õigust nõuda nii töövaidluskomisjonilt kui kohtult, esitades saamata tasude puhul ka viivisenõude.
Tavaliselt ei piisa sellest, kui töötaja kirjutab töövaidluskomisjonile emotsionaalse kirja, et tal jäi sellest või teisest asutusest töötasu või muu raha saamata.
Et vaidlus võimalikult lihtsalt ja kiirelt töötajale soovitud tulemusega lõpeks, tuleb juba töövaidluskomisjonile avaldust esitades olla tark ja tähelepanelik.
Vaja on täpselt arvutada
Töövaidluskomisjon saab lahendada ainult sellist avaldust, mis on komisjonile korrektselt esitatud. Käsitleda saab üksnes neid nõudeid, mis on esitatud avaldusse kirja pandud.
Tihti on esitatud avaldused segased, et nendest ei ole võimalik välja lugeda töötaja kõiki nõudeid. Esitatakse ka avaldusi, kus on jäetud esitamata mõni seaduse mõistes õigustatud nõue.
Kui lähete töövaidluskomisjoni nõudma saamata jäänud töötasu, viivist või hüvitist, olgu nende ja kõigi teiste rahaliste nõuete puhul ära märgitud nõudesumma ning selle kujunemise põhjendatud arvutuskäik.
Kui näiteks töötaja kirjutab avalduses “Palun välja mõista saamata töötasu ja puhkuse kompensatsioon,” on töövaidluskomisjoni jaoks puudu info selle kohta, millise aja eest on töötasu maksmata ja kui palju oli puhkust kasutamata.
Kui töötaja kirjutab avaldusse “Palun välja mõista saamata palk 15 000 krooni”, ei saa töövaidluskomisjon ka seda nõuet rahuldada – töötaja peab tõendama, milline töötasu oli kokku lepitud, millal oli palgapäev ja kuidas on tuletatud summa
15 000 krooni.
Kõikide rahaliste kohustuste (sealhulgas puhkusetasu) maksmisega viivitamise korral on õigus nõuda viivist vastavalt võlaõigusseadusele.
Viivise määraks on praegu 8% aastas ehk 0,02% viivitatud summast iga viivitatud päeva eest. Kui töötaja viivisenõuet ei esita, siis seda ka tööandjalt välja ei mõisteta.
Tööleping ja tunnistajad
Lisaks korrektse avalduse esitamisele peab töötaja olema võimeline ka oma nõudeid töövaidluskomisjonile tõendama. Selleks võib kutsuda istungile tunnistajaid, lisada avaldusele töölepingu, ametijuhendi, pangakonto väljavõtte vms – olenevalt sellest, mida töötaja nõuab.
Töötaja nõuded võivad jääda rahuldamata ainuüksi tõendamatuse tõttu, kui töötaja ei suuda tööandjaga kokku lepitut tõendada ning tööandja töösuhet ei tunnista.
Selles valguses peaks iga töötaja veenduma, et tema tööleping oleks vormistatud kirjalikult ja et talle makstaks töötasu pangaülekandega.
Kui töötamise tingimused pole eelnevalt töölepingus kirjalikult kokku lepitud, on tööandjal seaduse kohaselt kohustus esitada töötajale lepingu andmed heauskselt, selgelt ja arusaadavalt kahe nädala jooksul arvates hetkest, kui töötaja töölepingu andmete esitamist nõuab.
Lepingu lõpetamise avaldus
Väga tüüpilised on praegu juhtumid, kus töötajad pöörduvad töövaidluskomisjoni avaldusega lugeda tööleping lõppenuks ja mõista tööandjalt välja hüvitis, kuna tööandja ei anna töötajatele tööd, ei maksa töötasu ja keeldub töötajatega suhtlemast.
Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe ning kui tööandja sellega võetud kohustusi oluliselt rikub, tuleb ülesütlemisteade esitada esmalt tööandjale ehk lepingu teisele poolele.
Kui töötaja ise pole tööandjale lepingu lõpetamise avaldust selle rikkumise põhjendusel esitanud, ei saa töövaidluskomisjon lugeda töölepingut ka lõppenuks.
Juhul kui tööandja, hoolimata töötaja esitatud avaldusest, töölepingut ei lõpeta ja hüvitist välja ei maksa, võib töötaja taotleda, et töövaidluskomisjon tunnistaks töölepingu lõppenuks tööandjapoolsete kohustuste rikkumise tõttu ja mõistaks tööandjalt hüvitise. Sealjuures on oluline, et kui tööandja ei tasu töötaja kolme kuu keskmise töötasu suurust hüvitist ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võib töövaidluskomisjon vastavalt asjaoludele hüvitise suurust ka muuta, nii suuremaks kui ka väiksemaks.
Tulenevalt tööandjapoolsete rikkumiste raskusest võib töötaja juba töövaidluskomisjonile esitatavas avalduses nõuda kolmekuulisest hüvitisest suuremat hüvitist.
Eelmise aasta 1. juulil jõustunud töölepingu seaduse alusel on töövaidlused muutunud vägagi keeruliseks. Seetõttu on eriti tähtis esitada töövaidluskomisjonile korrektne nõue.
Töötajatel, kes esitavad korralikult vormistatud avaldused ja lisavad dokumendid, mis tõendavad töötaja nõuet tööandja vastu, on suuremad eeldused saada töövaidluses positiivne tulemus.
Küsi abi juristilt
Soovitan seetõttu kõigil töötajail kasutada võimaluse korral avalduse koostamisel tööõigust tundva juristi abi.
Kui enamik inimesi peab sellisel juhul arvestama mõningate rahaliste kulutustega, siis ametiühingutesse kuulujaid aitavad töövaidlusavalduste koostamisel kogenud juristid haruametiühingutest või ametiühingute keskliidust tasuta.
- Üksikasjad
Mirko Ojakivi
Ülikooli lõpetamiseks tuleb tööandjal anda töötajale puhkust keskmise palga alusel.
Neil nädalail on tuhandetel ülikoolilõpetajatel käes kibekiired ajad oma lõputööle viimase lihvi andmiseks ja selle kokku kirjutamiseks. Nüüd on aga ootamatult alanud vägikaikavedu teemal, kas töötavale lõputöö kirjutajale peaks õppepuhkust andma keskmise palga säilimisega või mitte.
Segadus on tekkinud mullu suvel jõustunud uue töölepinguseaduse tõlgendamisega ning jänni pole jäänud mitte ainult eraettevõtted, vaid ka riik ise. Nimelt on rahandusministeerium tegelemas ühe riigiteenistuja tõstatatud juhtumiga, kus teenistuja soovib lõputöö kirjutamiseks saada kuni 30-päevast õppepuhkust, millest esimesed 20 päeva tasustataks keskmise töötasuga ja ülejäänud kümme päeva oleks tasustamata puhkus. Rahandusministeerium on aga asunud seisukohale, et ülikooli lõpetamiseks tuleb töötajale anda täiskasvanute koolituse seaduse alusel 15-päevast puhkust, mille eest makstaks puhkusetasuna vaid töötasu alammäär.
Suur kaotus
Keskmist palka teenivale ametnikule tähendaks aga rahandusministeeriumi jäikus nelja-viie tuhande kroonist rahalist kaotust. Kõrgemapalgaline töötaja võiks aga ilma jääda kümnetest tuhandetest kroonidest.
Probleem on aktuaalne, sest kui varem kehtinud töölepinguseadus ja täiskasvanute koolituse seadus võimaldasid tasustatavat õppepuhkust saada vaid osakoormusega õppivatel tudengitel, siis uue töölepinguseaduse muudatused andsid tasustatava õppepuhkuse õiguse kõigile ülikoolis õppivatele töötajatele. Ühtekokku puudutab vaidlus 3000–4000 töötavat ja sel kevadel kooli lõpetavat tudengit.
Tartu ülikoolis õigusteadust õppiv Janno Voog esitas oma tööandjale õppepuhkusele minemiseks vajaliku avalduse eile. Voog ütles, et juuratudengina on ta teadlik, et täiskasvanute koolituse seaduses on kaks eri sätet, mille alusel saab õppepuhkust taotleda.
„Kuna mina plaanin osaleda nii õppetöös, valmistuda eksamiteks kui ka tegeleda lõputööga ning palgas ma kaotada ei soovi, siis valisin keskmise töötasu alusel antava puhkuse,” selgitas Voog. Kas Voogi tööandja ka avalduse sellisel kujul rahuldab, näitavad eelolevad päevad. Samal ajal arvas Voog, et tööandjatel on suhteliselt keeruline sundida lõputööd kirjutavat töötajat õppepuhkusele alampalga alusel.
Eesti Päevaleht uuris suurematelt eraettevõtetelt, kuidas nemad käituvad oma töötajatele lõputöö kirjutamiseks õppepuhkuse andmisel. Selgus, et levinud tava on erinev. Näiteks 8000 töötajaga Eesti Energia võimaldab koolilõpetajatele 15-päevast alampalgast sõltuvat õppepuhkust.
Haridus- ja teadusministeeriumi juristi Kati Uusmaa sõnul on tööandja kohustatud ka lõputöö kirjutamise ajaks õppepuhkust soovivale töötajale andma esmalt 20-päevase keskmise palgaga tasustatava puhkuse. Kui aga töötaja on näiteks jaanuarikuise eksamisessiooni ajal kogu õppepuhkuse ära kasutanud, on tal õigus lõputöö kirjutamiseks saada 15-päevast puhkust alampalga järgi.
Rahandusministeeriumist selgitas avalike suhete osakonna spetsialist Katrin Reimann üldteada fakti, et uue töölepingu seaduse rakendamine on kaasa toonud hulgaliselt küsimusi. „Sealhulgas on tekitanud küsimusi ka õppepuhkustega seonduv,” lisas Reimann.
Tudeng pöördugu kohtusse
•• Haridus- ja teadusministeerium soovitab kõikidel töötajatel, kellel on probleeme õppepuhkuse saamisega keskmise palga alusel, pöörduda abisaamiseks kas nende poole, võtta ühendust töövaidluskomisjoniga või pöörduda abi saamiseks kohtusse.
•• Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist Kadri Kasterpalu ütles, et nende poole pole õppepuhkuse tasustamise osas vähemasti Lõuna-Eesti töövaidluskomisjoni tööpiirkonnas keegi veel pöördunud.
•• Küll aga on haridus- ja teadusministeeriumi juristi Kati Uusmaa sõnul mitmed töötajad õppepuhkuse tasustamise teemal nende poole pöördunud. Täiskasvanute koolitamise seaduse välja töötanud ja selle sätete tagamaid põhjalikult teadev Uusmaa selgitas, et seadusesse lisatud alampalgaga tasustatav lõputöö kirjutamiseks mõeldud õppepuhkus on lisavõimalus neile, kes on kalendriaasta jooksul keskmise palgaga tasustatava õppepuhkuse ära kasutanud. „Kuna ka lõputöö kirjutamine on üks iseseisva töö võimalikest vormidest, saab lõputöö kirjutamiseks samuti võtta õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduse alusel.”
- Üksikasjad
Agnes Ojala
Riik loodab, et firmad pakuvad tänu uuele sotsiaalmaksu erandile tööd 3000 inimesele.
Praegu kehtiva korra järgi peab ettevõte näiteks poole kohaga töötaja pealt, kes saab palka 2500 krooni, maksma sotsiaalmaksu ikka sama palju kui 4350 krooni ehk miinimumpalga saaja pealt. Kui aga rahandusministeeriumi uus plaan teoks saab, väheneb 1. juulist sotsiaalmaksu maksmise kohustus töötaja tegeliku palgani. See kehtiks nende töötajate puhul, kes on olnud kuus kuud tööta ja hakkavad nüüd tegema samalaadset tööd, mida nad aasta tagasi tegid.
Rahandusministeerium hindab, et erandid võiksid juurde tuua 3000 osaajaga töökohta. Soodustus läheks riigile maksma 10 miljonit krooni aastas, uutest töökohtadest laekuv sotsiaalmaks aga ulatuks 32 miljoni kroonini.
Sama soodustuse hulka kuulub ka erand juhuks, kui töötaja – ükskõik kas varem töötu olnud või mitte – töötab mitmel ülimadala palgaga kohal. Oletame näiteks, et Mari töötab koristajana kahes kohas. Esimene tööandja, kes arvestab ka tulumaksuvaba miinimumi, maksab talle 2500 krooni töötasu, teine 1500 krooni. Esimene tööandja peab Mari sotsiaalmaksuna praegu riigile tasuma 4350 krooni pealt ehk 1436 krooni, teine tegelikult palgalt ehk 495 krooni.
Uue korra järgi saab maksukohustuse tööandjate peale kokku arvestada. Teine ettevõte maksab endiselt 495 krooni, esimene aga osa pealt, mis miinimumist puudu jääb, ehk 941 krooni. Kuid Mari ehk töötaja ise peab oma esimesele tööandjale teatama, kui palju ta mujal teenib, sest vaid siis saab firma oma maksukoormust vähendada.
Kõigile ei jagu
„Tööandjad suhtuvad kavasse pigem positiivselt. Selle abil on töötutel lihtsam uus koht leida. Eesmärk on peamiselt vältida seda, et inimesed ei jääks pikaajaliselt töötuks,” arvas Eesti tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis. Ent liit leiab ka, et erandit ei tuleks teha vaid töötutele ja neile, kes mitmel kohal töötavad, vaid kõikidele osaajaga töötajatele. Sellist muudatust ei pea riik aga võimalikuks, sest see läheks maksma 120 miljonit krooni. „Siis tuleks riigil leida alternatiiv selle teenimiseks,” selgitas rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Toomas Rei.
Ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga sõnul võivad pikaajalised töötud muudatuste abil küll tööle saada, kuid madal sissetulek toimetulekuprobleeme ei lahenda. Samuti jääks nende pension tulevikus madala palga tõttu väikseks ja tööstaaž lühikeseks, sest osaaja eest saab ka staaži jaopärast.
„Kaldun arvama, et loodavate töökohtade arv kuulub pigem poliitilise retoorika valdkonda – valitsus ei tohi ju istuda, käed rüpes, ja vaadata, kuidas töötute arv suureneb,” arvas ta.
FIE-d endiselt maksuerandita
•• Kui madalalt tasustatud palgatöötajate sotsiaalmaks võib väheneda, siis FIE-d peavad oma koormat edasi kandma.
•• Eesti maksumaksjate liit pole sellise korraldusega rahul, sest nii rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet.
•• Liit esitas ettepaneku jätta minimaalne sotsiaalmaksu määr kehtima vaid ravikindlustuse osale, s.t 4350 kroonilt ei tuleks maksta mitte 33 protsenti, vaid 15. Rahandusministeerium lükkas ettepaneku tagasi.
- Üksikasjad
Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) on nördinud segaduse pärast töötavatele üliõpilastele õppepuhkuse tasu maksmise korra ümber ja soovitab lähtuda keskmisest palgast.
Rahandusminister Jürgen Ligi oli tänasel valitsuse pressikonverentsil kuri Eesti Päevalehe artikli peale, kust võib jääda mulje, et rahandusministeerium tahab üliõpilaste õppepuhkuse tasu vähendada, makstes keskmise palga asemel töötasu alammäära.
«Tegelikult oli tegu meie enda töötajaga, kelle puhul pidime haridus- ja teadusministeeriumilt küsima, kuidas rakendada konkreetset seadust. On tõesti pisuke ebakõla selles täiskasvanukoolituse seaduses, et kas õppepuhkus on tasustatud tasemekoolituse lõpetamise või jätkamise paragrahvi alusel,» rääkis Ligi, lisades, et rahandusministeerium selle seaduse üle ei otsusta.
EÜL teatas seepeale, et on seisukohal, et ministeeriumid peavad õppepuhkuse tasu maksmise küsimuse lahendama kiiremas korras ning vajadusel algatama seaduse muudatuse, mis kõrvaldaks kaheti tõlgendatavuse.
EÜL kutsub kõiki tööandjaid üles maksma töölepingu seadusest ja täiskasvanute koolituse seadusest tuleneva segaduse lahendamiseni üliõpilastele õppepuhkuse ajal tasu lähtuvalt keskmisest palgast. Töölepinguseaduse muutmise üks eesmärke oli tagada ka täiskoormusel õppivatele tudengitele võimalus õppepuhkuse võtmiseks, et seeläbi võimaldada neil oma õpingud lõpetada. Haridus ei tohiks EÜLi hinnangul olla kindlasti koht, mille pealt riik või tööandjad kokku hoiavad.
«Tekkinud on väga absurdne olukord: kui kõrgkooli lõpetada plaanivad tudengid peaksid süvenema lõputöö kirjutamisse, soovitab ministeerium neil oma õiguste eest seismiseks alustada kohtuteed,» sõnas EÜLi juhatuse esimees Maris Mälzer, viidates asjaolule, et
haridus- ja teadusministeerium on soovitanud üliõpilastel, kel on probleeme õppepuhkuse tasu saamisega keskmise palga alusel, kohtusse pöörduda. «Selline väljaütlemine on väga kohatu ja me loodame, et antud küsimuse lahendamisel asuvad ministeeriumid koostööle. Üliõpilased ei pea riigi tegemata töö pärast kohtuuksi kulutama,» ütles Mälzer.
Toimetas Sandra Maasalu
- Üksikasjad
Kristiina Viiron
Pooled toetuse najal töölesaanutest on teenindus- ja müügitöötajad ning oskustöölised.
Tööandjad on nobedad kasutama töötukassa pakutavat palgatoetust, mille puhul tasub osa töötaja palgast töötukassa. Kui jaanuaris maksti palgatoetust 333 ja veebruaris 806 inimesele, siis 1. aprilli seisuga oli palgatoetuse saajaid juba 1790.
Toetust kasutatakse palga maksmiseks nii juhtidele ja tipp-spetsialistidele kui ka oskus- ning lihttöölistele. „Valdav enamik sellistest ettevõtetest on palgatoetusega tööle võtnud ühe inimese,” märgib töötukassa teenuste osakonna juhataja Kadri Lühiste. „Kümme ja rohkem inimest võtavad palgatoetusega tööle ainult üksikud ettevõtted.”
Palgatoetust saavad näiteks ka Tallinna linna nn sotsiaalsetel ametikohtadel töötavad inimesed: pargi- ja kalmistuvahid ning sotsiaalhoolduse abitöötajad.
Kaupluste Aroomipood ja Hello Kitty omanik A&T Trading mahub oma palgatoetust saava kolme müüjaga täpselt sinna vahepeale. „Oleme avanud uusi poode ja võtnud tööle uusi inimesi ning kui CV-sid tuleb sadu ja inimesed on suhteliselt võrdsed, siis miks mitte võtta tööle see, kes saab palgatoetust,” tõdeb ettevõtte juht Tiit Luide, lisades, et peab meedet positiivseks. „Vahel on töötukassa jäänud küll toetuse maksmisega mõne päeva hiljaks, aga ma ei nurise.” Pigem oodanuks ta töötukassalt sihipärasemat abi sobiva inimese leidmisel. „Kui ma annan teada, et nõuan müüjalt head eesti keele oskust, aga mulle helistab inimene, kes sõnagi seda keelt ei räägi, siis näitab see, et töötukassa annab mu kontaktid ükskõik kellele edasi,” sõnab Luide.
Tänavu muutusid palgatoetuse maksmise kriteeriumid oluliselt leebemaks, see on ilmselt üks põhjus, miks toetust üha agaramalt kasutama on hakatud, tõdeb Kadri Lühiste. „Palgatoetust saab, kui tööandja sõlmib vähemalt kuueks kuuks tähtajalise töölepingu või tähtajatu lepingu inimesega, kes on töötuna arvel olnud vähemalt kuus kuud (16–24-aastane kolm kuud – toim),” selgitab ta. Palgatoetust makstakse ka juhul, kui tööle võetakse vanglast vabanenud registreeritud töötu.
Teisalt on sel aastal eraldatud palgatoetuseks kümneid kordi rohkem raha kui mullu – kokku 80 miljonit krooni. Lühiste sõnul on aasta algusest märgatavalt suurenenud ka vabade töökohtade arv, lisaks reklaamib töötukassa oma teenust tööandjatele pidevalt.
Maksimumsumma, mida töötukassa toetuseks maksab, on 4350 krooni kuus. Toetust makstakse kuni pool aastat. „Praktikas on sel aastal palgatoetuse keskmiseks suuruseks jäänud veidi üle 3000 krooni ja 83 protsendil juhtudest on makselepingu pikkuseks pool aastat,” sõnab Lühiste.
Ametnike vaateväljas
Lühiste kinnitusel jälgib töötukassa, et tähtajatu lepingu puhul oleks inimene ettevõttes tööl vähemalt ühe aasta ning tähtajalise lepingu puhul kuni tähtaja möödumiseni. „Lepingu katkestamisi tuleb vahel ette ka enne tähtaja möödumist,” möönab Lühiste. Kui lepingu tahab lõpetada tööandja, tuleb tal kogu toetus töötukassale tagasi maksta. „Oluliselt rohkem on palgatoetuse lepingute katkestamise hulgas töötajapoolset algatust,” lisab ta, märkides, et sel juhul toetust tagastada pole tarvis.
Rikkumisi on töötukassa tuvastanud üksikuid. Näiteks on üritatud end omaenda ettevõttesse palgatoetusega tööle võtta. „Neil juhtudel pole me lepingut sõlminudki,” tõdeb Lühiste. „Peagi saame kontrollida ka, kuidas palgatoetusega inimeste pealt on makse makstud, see tagab, et töötukassa ei maksa fiktiivsete lepingute eest.”
Toetust maksab töötukassa igakuise palgatõendi põhjal ja kogu toetusega seotud asjaajamine on tööandja rida.
Tartu ülikooli majandusprofessor Raul Eamets on seadnud palgatoetuse tõhususe kahtluse alla, peljates, et tööandjad hakkavad toetuse saamiseks töötajaid palkama tähtajaliselt. Praeguste kogemuste põhjal saab vähemalt esialgu tema kartused ümber lükata, sest enamik palgatoetusega lepinguid on sõlmitud tähtajatult, kinnitab töötukassa.
Pool palgast riigilt
Palgatoetusega on tööle värvatud:
•• 146 kõrgemat ametnikku ja juhti, 90 tippspetsialisti, 169 keskastme spetsialisti ja tehnikut, 67 ametnikku, 389 teenindus- ja müügitöötajat, 26 põllumajanduse ja kalanduse oskustöölist, 353 oskus- ja käsitöölist, 247 seadme- ja masinaoperaatorit, 303 lihttöölist.
•• Toetuse suurus on 50% töötaja brutotöötasust (sh tulemustasu), kuid mitte rohkem kui miinimumpalk ehk 4350 krooni kuus.
•• Palgatoetust ei saa valitsus-asutused ja nende hallatavad riigiasutused, välja arvatud riigi tulundusasutused (nt riigimetsa majandamise keskus).
••Palgatoetust ei saa, kui töötu võetakse tööle samale ametikohale, kus ta enne töötuna arvelevõtmist töötas.
Allikas: töötukassa
Lehekülg 1344 / 1651
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee