Üksikasjad

Avaldatud: 06 mai 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Taavi Tarkvara

Töötasu alammäärad kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

Kuni 30.juunini 2009.a. kehtiva Palgaseadusega on seotud määrused nimetusega “Palga alammäära kehtestamine”.
Alates 01.07.2009.a. kehtima hakanud Töölepingu seadusega on seotud määrus nimetusega “Töötasu alammäära kehtestamine”.

2012.a. kehtib tunnipalga alammäär 1.80 eurot ja töötasu alammäär 290 eurot täistööajaga töötamise korral vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määrusega “Töötasu alammäära kehtestamine” nr 169 ( https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011055 ).

Töötasu (palga) alammäärad aastate jooksul:

Alates			Töötasu alammäär tunnis		Töötasu alammäär kuus täistööaja korral
01.01.2015		2.34 eurot			390 eurot 
01.01.2014		2.13 eurot			355 eurot
01.01.2013		1.90 eurot			320 eurot	
	
01.01.2012		1.80 eurot			290 eurot	
01.01.2011		1.73 eurot			278.02 eurot	
01.07.2009		27 krooni			4350 krooni	
01.01.2008		27 krooni			4350 krooni	
	
01.01.2007		21 krooni ja 50 senti		3600 krooni
	
01.01.2006		17 krooni ja 80 senti		3000 krooni
	
01.01.2005		15 krooni 90 senti		2690 krooni
	
01.01.2004		14 krooni ja 60 senti		2480 krooni
	
01.01.2003		12 krooni ja 90 senti		2160 krooni
	
01.01.2002		10 krooni 95 senti		1850 krooni
	
01.01.2001		9 krooni 40 senti		1600 krooni
	
01.01.2000		8 krooni 25 senti		1400 krooni
01.01.1999		7 krooni 35 senti		1250 krooni
	
01.01.1998		6 krooni 50 senti		1100 krooni
	
01.02.1997		5 krooni			845 krooni
	
01.01.1996		4 krooni			680 krooni
	

Üksikasjad

Avaldatud: 04 mai 2010

• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS
• EkspressJob

Raul Veede

Eesti e-tiiger loivas jälle sammukese edasi: töötukassa rõõmustas Eestimaa rahvast teatega, et nüüdsest saab tööandja palgatoetuse taotlemiseks vajalikud andmed edastada töötukassa kodulehe kaudu.

2010. aastal makstakse palgatoetust tööandjale, kes võtab tööle vähemalt kuus kuud (16-24-aastaste puhul kolm kuud) töötukassas arvel olnud töötu. Toetuse suurus on pool töötaja palgast, aga mitte rohkem kui alampalk. Tänavu on palgatoetuse lepinguid sõlmitud juba 3014 inimese töölerakendamiseks.

Ühe suurema algatusena plaanitakse rakendada ellu RMK pakkumine luua looduskaitsealade puhastamiseks ja võsaraideks puisniitudel palgatoetuse abiga kuni 1500 uut töökohta.

Palgatoetust võib taotleda eraõiguslik juriidilisest isikust ettevõtja, füüsiline isik või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. Täpsemad reeglid on üleval töötukassa kodulehel (http://www.tootukassa.ee/index.php?id=13720).

Palgatoetuse taotlusi saab täita siin (http://www.tootukassa.ee/index.php?id=13718).

Loe ka: Mis on palgatoetus ja kes seda saab?

Üksikasjad

Avaldatud: 05 mai 2010

• Eesti Töötukassa
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Ligi pooled neist inimestest, kelle töötuna arvelolek lõpeb, annavad töötukassale teada, et nad on leidnud töö. Üsna suur on ka nende inimeste osakaal (2010. aasta esimesel neljal kuul keskmiselt 37%), kes määratud ajal töötukassasse ei pöördu ja kelle registreeritud töötu staatus seetõttu lõpetatakse. Pöördumata jätmise tõttu arvelt maha minejatest elab linnas 72% ja maal 28%. Seejuures on 75% neist mehed ja vaid 25% naised. Ka on sel põhjusel arvelt maha läinud inimeste hulgas suurem 20. aastates inimeste osakaal ning nende haridustase on keskmiselt madalam. Seega võib öelda, et suur osa pöördumata jätmise tõttu arvelt maha läinud inimestest on noored linnas elavad mehed, kellel on pigem madalam haridus ja vähem töökogemust kui teistel registreeritud töötusest väljujatel.

Ülejäänud põhjustel (isiku omal soovil, vanaduspensionile liikumine, eelpensionile liikumine, ajateenistus, surm jne) on töötuna arveloleku lõpetamiste hulgas juba tunduvalt väiksem osakaal.

Tööle läinute hulgas, aga ka muudel põhjustel arvelt maha läinute hulgas on mehi ja naisi suhteliselt võrdselt. Linnas elab 64% töö leidnutest, maal (valdades) 36%. Kui pöördumata jätmise pärast arvelt maha läinud inimesed on olnud tööta keskmiselt ligi kaks aastat, siis tööle läinud inimesed on olnud hõiveta ligi ühe aasta. Kolmandik määratud ajal pöördumata jätnutest pole eelnevalt üldse töötanud, tööle asunutest 15% on aga olemas eelnev hõive.

Küsimusi on tekitanud eeskätt see, mis saab inimestest, kes pole töötukassaga ühendust võtnud ja on seetõttu töötukassa silmapiirist väljunud. Võrdlused Maksu- ja Tolliameti andmetega töötasude laekumise kohta on näidanud, et ligikaudu 15% neist on paari järgneva kuu jooksul pärast töötuna arveloleku lõppu hakanud saama töötasu. Seega saab järeldada, et registreeritud töötusest lahkujatest ligi kaks kolmandikku asub ametlikult tööle. Lisaks sellele hakkab osa registreeritud töötusest mahaminejatest tõenäoliselt tööle ka välismaal või varimajanduses, sellist tööturukäitumist pole aga töötukassal kahjuks võimalik jälgida.

Lisaks pöördub määratud ajal pöördumata jätnutest ligi 20% järgneva kolme kuu jooksul uuesti töötukassasse. Poole aasta jooksul pöördub neist uuesti isegi kolmandik. Seejuures jõuab küllaltki suur osa uuesti pöördujatest poole aasta jooksul pöördumata jätmise tõttu arvelt maha minna ja seejärel uuesti arvele tulla ka 2-3 korda.

Üksikasjad

Avaldatud: 04 mai 2010

• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS
• EkspressJob

Raul Veede

Täna teatas töötukassa, et palgatoetust on tänavu jagatud 3014 töökoha loomiseks ning nüüdsest saab seda taotleda ka internetis. Kellele ja millistel tingimustel seda aga üldse makstakse?

Palgatoetus on tööandjale töötu töölerakendamiseks makstav toetus, üks sotsiaalministeeriumi töötuse leevendamise kava tegevustest. Ehkki palgatoetust maksti varemgi, jäi selle mõju nõrgaks. Sellest aastast tingimusi lihtsustati ning nüüd saab tööle rakendada töötu, kes on olnud 9 kuud töötu ning sellest vähemalt 3 kuud järjest töötuna arvel olnud ega ole tööd leidnud.

Kes võib taotleda?

Palgatoetust võib taotleda eraõiguslik juriidilisest isikust ettevõtja, füüsiline isik või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. Palgatoetust ei saa taotleda valitsusasutused ja nende hallatavad riigiasutused ning muud riigiasutused, välja arvatud riigi tulundusasutused. Nende hulka kuulub näiteks Riigimetsa Majandamise Keskus, kes koostöös sotsiaalministeeriumi ja töötukassaga kavandab tänavu 1500 töötaja palkamist looduskaitsealade korrastamiseks.

Keda võib toetusega palgata?

2010. aastal makstakse seda tööandjale, kes võtab tööle vähemalt kuus kuud töötukassas arvel olnud töötu. 16-24aastaste noorte puhul piisab juba kolmekuisest töötustaažist. Töötu, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vabanenud vanglast, saab palgatoetusega tööle võtta sõltumata tema töötuna arveloleku ajast.

Palgatoetust ei saa, kui töötu võetakse tööle samale ametikohale, kus ta enne töötuna arvelevõtmist töötas. Erandina võib inimese palgata samale ametikohale, kui ta on pärast sel töökohal töötamist töötuna arvel olnud vähemalt 12 kuud.

Kui suur on toetus?

Palgatoetust saab nii tähtajatu kui tähtajalise töölepingu sõlmimisel, kuid tähtajaline tööleping peab olema sõlmitud vähemalt kuueks kuuks. Toetuse suurus on 50 protsenti töötaja brutotöötasust (sh tulemustasu), kuid mitte rohkem kui miinimumpalk ehk 4350 krooni kuus.

Kuidas toetust taotleda?

Palgatoetuse andmiseks sõlmib töötukassa tööandjaga palgatoetuse halduslepingu. Alles seejärel tohib vormistada töölepingu töötu töölevõtmiseks. Varem sõlmitud lepingu korral palgatoetust ei anta.

Kui kandidaat on juba olemas, saab vajaliku andmed edastada töötukassa kodulehel.

Kuidas leida sobiv töötu?

Kui tööandjal sobivat kandidaati varuks pole, võib paluda abi töötukassa konsultandilt. Selleks tuleb esitada vaba töökoha teatis töötukassa kodulehel. Mõistlik on märkida "muu info" all, et otsitakse kandidaate, kes vastavad palgatoetuse saamise tingimustele.

Milline on aruandlus?

Palgatoetust makstakse riigi (ehk maksumaksja) rahast, nii et loomulikult tuleb selle kulutamisest ka aru anda. Lepingu sõlmimisel saab tööandja töötukassast palgatõendi vormi, millel ta peab iga kuu 10. kuupäevaks esitama andmed töötajale eelmise kuu eest arvestatud brutotöötasu kohta.

Brutotöötasu hulka kuuluvad kõik töötamise eest makstud tasud, sealhulgas majandustulemustelt makstav tasu ja tulemustasu. Töötasu hulka ei kuulu puhkusetasu, haigushüvitis, lähetuse päevarahad ning tööandja makstavad toetused - nendelt summadelt palgatoetust ei maksta.

Kui esimene töötasu on välja makstud, tuleb täidetud palgatõend saata kas digitaalselt allkirjastatuna e-postiga või paberil allkirjastatuna tavapostiga töötukassa kontaktisikule. Palgatõendit võib allkirjastada halduslepingus toodud tööandja esindaja, juhatuse liige või asutuse juht. Töötukassa kontrollib palgatõendi andmeid, arvutab toetuse summa ja maksab selle välja. Vajaduse korral küsitakse täpsustavaid küsimusi.

Kui kaua palgatoetust makstakse?

Toetust saab tähtajatu töösuhte korral kuus kuud. Tähtajalise töölepinguga töötaja puhul makstakse palgatoetust poole aja vältel töösuhte kestusest, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest.

Kui töötaja palgatoetuse ajal puhkust saab, haigestub või keeldub tööst töölepinguseaduse § 19 alusel, tuleb see märkida palgatõendile tööst keeldumise ajana. Sellisel juhul pikeneb töötukassaga sõlmitud palgatoetuse leping puhkuse- või haiguspäevade võrra, aga mitte rohkem kui üks aasta lepingu sõlmimisest arvates.

Millistel juhtudel tuleb palgatoetus tagasi maksta?

Tööandja peab palgatoetuse täies ulatuses tagastama, kui tema algatusel lõpetatakse tähtajatu või üle ühe aasta pikkune tähtajaline töösuhe enne aasta möödumist või kui tööandja algatusel lõpetatakse alla aasta pikkune tööleping enne tähtaja saabumist.

Erandiks on ainult need juhtumid, kus tööandja algatusel töölepingu lõpetamise aluseks on töölepinguseaduse § 88 lõike 1 punktides 1-8 nimetatud põhjus: töökohustustega toimetulematus tööoskuste puudumise, kohanematuse või tervise tõttu, töötajapoolne korralduste või töökohustuste rikkumine, joobeseisundis tööl viibimine, usalduse kaotus või usaldamatuse tekitamine tööandja vastu, varalise kahju tekitamine või selle riski tekitamine, saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustuse rikkumine.

Millistel juhtudel ei tule palgatoetust tagasi maksta?

Teenistuja puhul ei pea tööandja palgatoetust tagastama, kui teenistussuhte lõpetamise põhjus on teenistuja poolne teenistuskohustuste rikkumine, usalduse kaotus, vääritu tegu või kui teenistuja ei vasta ametikohale oma tööoskuste või tervise poolest.

Samuti ei pea palgatoetust tagasi maksma, kui töö- või teenistussuhe lõpeb töötaja algatusel.

Allikas: töötukassa

Loe ka: Palgatoetuse taotlemine muutus lihtsamaks