Üksikasjad

Avaldatud: 04 mai 2010

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Tööinspektsioon

Kontrollide läbiviimise käigus nõuavad tööinspektorid tööandjatelt ohutusjuhendeid tehtavate tööde ja kasutatavate töövahendite kohta. Tihtipeale on vajadus ohutusjuhendite järele tööandjatele üllatuseks. Milleks neid tarvis, kui on olemas masinate ja seadmete kasutusjuhendid?
Üldjuhul ollakse teadlikud, et tööandja peab tagama töötaja turvalisuse, ning ka nõustutakse selle kohustusega. Töökoht ja kasutatavad seadmed peavad vastama nõuetele, töötaja peab olema saanud vastava väljaõppe. Samas on üsna levinud olukord, kus uue töötaja töölevõtmisel võetakse temalt allkiri hulgale paberitele, mis kinnitavad tema juhendamist ja tutvumist erinevate juhenditega. Tegelikku juhendamist ja väljaõpet ei toimu ning asjad loksuvad paika alles töö käigus.

Eeltoodule hakatakse mõtlema alles siis, kui on juhtunud õnnetus. Inimesed on saanud viga, tööandja saanud kahju töövahendi rikutusest ning tööseisakust. Kui puuduvad selged juhised tööks, siis asuvad töötajad otsima töövõtteid, mis teinekord ei ole kõige ohutumad.

Vastaval töötervishoiu- ja tööohutuse seadusele (§ 13 lg 1 p 14) on tööandja kohustatud koostama ja kinnitama ohutusjuhendid tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta. Kasutatavate töövahendite ohutusjuhendid koostab ja kinnitab tööandja kirjalikult, arvestades valmistaja antud kasutusjuhendit.

Juhendamist ja väljaõpet tuleb korrata, kui töövahendeid vahetatakse või uuendatakse. Andmed töötaja juhendamise ja väljaõppe kohta registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis.

Teiseks suuremaks probleemiks ettevõtetes on, et töövahendite ohutusjuhendid on küll olemas, kuid need ei ole koostatud vastava töövahendi kasutusjuhendit arvestades. Ohutusjuhendid sisaldavad erinevate õigusaktidega sätestatud nõudeid, kuid puuduvad konkreetsed juhised töövahendi ohutuks käitlemiseks, hoolduseks, korrektse töötamise kontrolliks, remondiks. Sageli pole määratletud ka erinevate isikukaitsevahendite kasutamise vajalikkus. Sellise juhendi kasutegur on minimaalne.

Sama kehtib ka tehtavaid töid puudutavate ohutusjuhendite kohta, mis on üldsõnalised ega sisalda juhiseid ohutute töövõtete kohta, teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, juhiseid õnnetusohu ning terviseriski vältimiseks, juhiseid millal ja millist isikukaitsevahendit kasutada.

Ohutusjuhendeid tuleb töötajatele tutvustada ja vajadusel teostada väljaõpe. Ei piisa, kui inimesele antakse kätte kaust ohutusjuhenditega – loe ja kirjuta alla, et oled tutvunud. Töötajate juhendamisel peab juhendaja veenduma, et nendest on aru saadud.

Põhjalike (sisuliste, nõuetekohaste) ohutusjuhendite olemasolu ja töötajate juhendamine aitab ära hoida tööõnnetusi ning vältida kutse- ja tööst põhjustatud haigestumisi.
Ohutusalase töö korraldamiseks saab palju informatsiooni Tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee.

Hoidkem oma töötajaid!

Uve Elissaar
Tööinspektor
Lääne inspektsioon

www.ti.ee

Viivika Vilja
Teabespetsialist
Lääne inspektsioon

www.ti.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 01 mai 2010

• Taavi Tarkvara

Tööandja on kohustatud iga kuu töötajale arvestatud töötasult kinni pidama järgmised riigi poolt füüsilistele isikutele kehtestatud maksud:
• Tulumaks
• Töötuskindlustusmakse
• Kohustusliku pensionikindlustuse makse (alates 1983.aastal sündinutel ja teistel vabatahtlikult liitunutel)

Juhul, kui tööandja ei ole neid makse igakuiselt kinni pidanud, ei tähenda see, et töötaja makse maksma ei peaks. Järgmisel aastal maksudeklaratsiooni esitades tuleb töötajal kõik seni kinnipidamata jäänud maksud siiski ära tasuda, mis võib osutuda väga ebameeldivaks üllatuseks. Seetõttu on mõistlik igakuiselt olla kindel, et maksud on korrektselt töötasult kinni peetud.
Tavaliselt väljastab tööandja igakuiselt töötajale ka dokumendi - palgalipiku, millelt on näha, kuidas töötasu on arvestatud ja maksud kinni peetud.
Kuidas aga kontrollida, kas maksud on ka õigesti arvestatud?
Iga maksu arvestamiseks on kindel kord, kuidas maksu arvestatakse.

Tulumaksu arvestamisel saab lisaks arvesse võtta ka maksuvaba tulu summa.
Maksuvaba summa kuus tähendab, et iga väljamaksukuu kohta tohib maksuvaba summa olla 1/12 seaduses määratud aasta maksuvabast summast.
Ehk, kui palgapäev on näiteks 5.kuupäeval ja palga arvestamisel on maksuvaba juba arvestatud, siis samal kuul väljamakstavalt lisatasult tuleb tulumaksu arvestada nii, et maksuvaba ei arvestata. Kui mõni kuu pole töötajale tasu makstud ja maksuvaba summat kasutatud, siis saab seda arvesse võtta tagantjärgi ka kasutamata osa võrra.
Juhul, kui aastas on arvesse võetud suurem maksuvaba summa kui seaduses ette nähtud, tuleb töötajal maksta lisaks tulumaksu rohkem arvestatud summalt.

Toome lihtsa näite 2010.aastal kehtivate maksumääradega.

Töötaja brutotasu (summa, millelt hakatakse makse kinni pidama), on 10000.- .
Töötajalt kinnipeetavad maksud tuleb arvestada järgnevalt:

2.8% töötuskindlustusmakse -> 10000.00 * 0.028 = 280.-

2% kogumispensioni makse -> 10000.00 * 0.02 = 200.-
*) kogumispensionimakset tuleb kinni pidada vaid juhul, kui töötaja on liitunud II samba kogumispensionifondiga ja on esitanud avalduse 2010.a. kinnipidamiste jätkamiseks.

21% tulumaks -> (10000.00 - 280.00 - 200.00 - 2250.00 ) * 0.21 = 1527.-

Kui töötuskindlustusmaksu ja kogumispensionimaksu arvestamine on lihtne, siis tulumaksu arvestamine on keerulisem.
Tulumaksu arvestamisel tuleb kõigepealt brutosummast maha lahutada töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustusmakse (Eesti residentidel võetakse need maksed tulumaksu vabana arvesse).
Meie näites 10 000.00 - 280.00 - 200.00 = 9520-.
Seejärel tuleb järele jäänud summast maha lahutada ühe kuu maksuvaba summa, mis meie näites on 2250.-,
ehk 9520.00 - 2250.00 = 7270 .-.
Järele jäänud summa tuleb korrutada 21%,
ehk 7270.00 * 0.21 = 1526.70, mis ümardatakse täiskroonideks (1527.-).

Töötaja palgalipik kujuneb järgmiseks:

__________________________________________________________________________ 
Arvestatud tasud			Kinnipeetud tasud 
__________________________________________________________________________
Arvestatud tasu 10 000.- 		Tulumaks 		1527.- 
 					Töötuskindlustus 	280.- 	
 					Kogumispension 		200.- 
__________________________________________________________________________ 
Kokku : 	10 000.-  					2 007.- 
Väljamaks  	7 993.- krooni. 
__________________________________________________________________________

Väljamakstava summa kannab tööandja töötaja isiklikule arveldusarvele või maksab sularahas välja.
Kõik kinnipidamiste poolel olevad maksud kannab tööandja järgmise kuu 10.kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti vastavatele arveldusarvetele.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 mai 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Keeruline olukord tööturul ja inimeste lootus leida välismaal teenistust loob soodsa pinnase petturite tegevusele. Puutume sageli kokku tööotsijatega, kes on potentsiaalsetelt tööandjatelt või vahendusfirmadelt petta saanud, kirjutab töötukassa Tartumaa osakonna EURESe nõustaja Jane Männiste.

Viimasel ajal on hakanud laekuma mitmeid kaebusi ka eestlaste hulgas populaarse töökohariigi Suurbritannia kohta. Pettuste ohvriks võib langeda nii lihttööline kui tippjuht.

Kuna tüssatud tööotsijate arvust sõltub petturite sissetulek, on petuskeemid tihti täiuslikkuseni lihvitud ning ametlikku tööpakkumist on mitteametlikust väga raske eristada.

Siinkohal mängib olulist rolli tööotsija keeleoskus ja pealehakkamine - vähese keeleoskusega tööotsijad on petturitele suurepäraseks saagiks, kuna nad jäävad ise info otsimisega tihti hätta. Samas petetakse ka väga hea keeleoskusega kandidaate, lootes nende teadmatusele.

Üheks tüüpiliseks petuskeemiks on see, et petturid võtavad tööotsinguportaalist leitud tööotsijaga ise ühendust ning pakuvad talle töökohta. Tööpakkumine tehakse tööotsija jaoks võimalikult atraktiivseks. Tihti pakutakse boonustena majutust, toitlustust, lennupileteid, küsides samas raha vajalike dokumentide vormistamise eest.

Seetõttu tasub enne lepingu allkirjastamist ning raha ülekandmist kindlasti konsulteerida töötukassa EURESe nõustajatega, kes on eksperdid tööjõu mobiilsuse küsimustes.

Tihti on tööpakkumise usutavamaks muutmise eesmärgil loodud spetsiaalne ettevõtte kodulehekülg internetis või varastatakse mõne juba olemasoleva tööandja identiteet ja andmed. Tuleb ette, et ametlik tööandja ei olegi teadlik, et tema ettevõtte andmeid kasutatakse sellistes petuskeemides.

Seega, olles tutvunud ettevõtte koduleheküljega ning suhelnud vaid isikutega, kellega olete kirjavahetuses olnud, võite leida end olukorrast, kus olete võõras riigis, seisate tööandja ukse taga, kuid tööle ei oota teid keegi või halvemal juhul pole tööandjat olemaski.

Petturi eesmärgiks on raha teenida, raha kätte saada ning seejärel ta reeglina kaob. Raha võidakse küsida kõikvõimaliku asjaajamise eest - selleks võivad olla dokumentide vormistamise tasud, juristi ning teiste õigusala spetsialistide teenustasud, ettevõtte andmebaasi kasutamise teenustasud, tööloa väljastamise tasu või näiteks viisatasud.

Võib esineda olukordi, kus ka teie dokumentide vormistamisega tegelevad ametiasutused on välja mõeldud. Meie poole pöördunud isikute andmetel kõiguvad dokumentide vormistamise tasud Suurbritannia puhul vahemikus 300-500 naela. Heausksed tööotsijad on kindlad, et tegemist on ametlikult tööle asumiseks vajalike dokumentidega ning teevad nõutud rahaülekande.

Tegelikult ei ole Eesti kodanikust tööotsija kohustatud maksma kroonigi ühelegi asutusele enne, kui ta on Suurbritannias kohal ning tööle asunud. Eesti kodanikud ei vaja töötamiseks viisat ega tööluba, tööle asumisel tuleb vaid kindlasti end 30 päeva jooksul registreerida Home Office`is ning tasuda ametlik registreerimise riigilõiv, mis on 90 naela.

Seega peaks raha küsimine enne tööle asumist muretsema panema iga enda tulevikust ja heast käekäigust hooliva tööotsija. Tasub teada, et töövahendusfirmade teenuseid kasutades tasub kulutused töövahendajale tulevane tööandja ja mitte tööotsija.

Vahendusfirmadega koostööd tehes on vajalik vahenduslepingu olemasolu. Alati, kui teete rahaülekande või tasute mõne teenuse eest, küsige endale maksmist tõendav kviitung või arve, millele on selgelt märgitud teenus, mille eest olete maksnud. Politseil on teid raske aidata, kui sellised tõendid puuduvad.

Töölepingu sõlmimisel on tööotsijal alati õigus saada endale üks lepingu eksemplar ning vajadusel lepingu tingimusi muuta. Muretsema peaks panema ka selline olukord, kui töövahendusportaal või -firma nõuavad teilt teenustasu andmebaasi kasutamise eest, näiteks teie CV andmebaasi lisamise eest.

Sellisel juhul tasuks põhjalikult välja selgitada, mis on see teenus ja teenuse lisaväärtus, mille eest te maksate, kuna tihti on võimalik samad tööpakkumised kätte saada ka tasuta portaalidest.

Petturid kasutavad tööotsijatelt raha väljapetmiseks sageli rahvusvahelise kiirrahakaardi Western Unioni teenuseid. Siin peaks tööotsijale olema hoiatuseks juba see, et raha saab saata ainult eraisikutele, mitte näiteks ettevõtte kontole.

Eesti Post hoiatab, et tegemist on teenusega, mis mõeldud raha edastamiseks sõpradele ja sugulastele, inimestele, keda tunnete ja usaldate. Teenus ei ole mõeldud tehinguteks, kus on oht, et ebaaus partner teid petta võib.

Lootus heauskselt makstud raha tagasi saada on väike, seega on mõistlik enne välisriiki tööle asumist endale riigis töötamise tingimused põhjalikult selgeks teha ja enne summade ülekandmist spetsialistidega konsulteerida.

Soovitame alles hoida kogu kirjavahetus tööandjaga ning pettuse selgumisel teavitada sellest ka politsei majanduskuritegude talitust, sest petturiteks võivad osutuda ka kaasmaalased.

Töövahendus- ning renditööjõufirmade litsentsi on võimalik kontrollida majandustegevuse registrist, sest teenuse osutamiseks on vajalik kehtiv registreering.
Abi saamiseks võite alati pöörduda EURESe nõustajate poole.

EURESe võrgustikul on partnerid kõikides Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi tööturuasutustes ning nemad aitavad teil kontrollida, kas tegemist on usaldusväärse tööandja ja -pakkumisega, samuti tutvustavad teile ametlikult riigis viibimise tingimusi ja nõudeid. Kõik EURESe võrgustiku teenused on tasuta.

www.tootukassa.ee
www.eures.ee
http://eures.europa.eu
Töötukassa infotelefon 15501 E-R

Toimetas: Marina Lohk

Üksikasjad

Avaldatud: 01 mai 2010

• Taavi Tarkvara

Töötaja töölt lahkumise, vallandamise või koondamise korral makstakse töötajale lisaks muudele ettenähtud tasudele ja kompensatsioonidele ka puhkuse kompensatsiooni, ehk tasu ette nähtud, kuid puhkamata jäänud aja eest.

Puhkuse kompensatsiooni tasu arvestamisel kehtivad samad reeglid, nagu puhkuse tasu arvestamiselgi. Kui töötajal jäi puhkamata 10 päeva puhkust, siis arvestatakse puhkusekompensatsiooniks tasu, nagu töötaja läheks 10 päevaks puhkusele.

Kuidas aga arvestatakse välja puhkuse päevade arv, mis töötajal puhkamata jäi ning mis on puhkuse kompensatsiooni arvestamise aluseks ?

Alates 01.01.2012.aastast:

Põhipuhkuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda päevade arvul põhinevast arvestusest.

Näide 2012.a. tööl olnud töötaja kasutamata puhkuse hüvitamise kohta.
Töötajal on õigus saada kalendriaasta eest 28 päeva puhkust.
2012.a. on aastas 366 kalendripäeva.
Töötaja töötas 2.jaanuarist kuni 12. augustini 2012.a., tööleping kehtis kokku 224 kalendripäeva.
Töötaja on puhanud 7 kalendripäeva.
Kasutamata puhkuse päevad arvutatakse:
28 / 366 x 224 - 7 = 10.14 päeva.

Kuni 31.12.2011.a. kehtiva korra järgi:

Saamata jäänud puhkuse päevade arv kujuneb kahest numbrist:
1. saada olevast , ehk ette nähtud puhkusest töötatud aja eest
2. puhatud päevade arvust

Saada olev puhkusepäevade arv sõltub töötatud kuude arvust , mille hulka ei loeta lapsehoolduspuhkusel ja palgata puhkusel viibitud aega.
Töötatud kuude arv korrutatakse läbi koefitsiendiga , mis saadakse , kui aastas ette nähtud puhkuse päevade arv jagada 12’ga.
Saadud tulemusest lahutatakse puhkusel viibitud päevade arv.

Näide.
Töötaja tuli tööle 01.01.2000 . Seisuga 31.08.2002 on ta töötanud ettevõttes 36 kuud ning puhanud selleks hetkeks 56 kalendri päeva. Iga aasta on töötajale ette nähtud puhkust 28 kalendripäeva.

Töötaja saamata jäänud puhkuse päevade arv arvutatakse järgnevalt :

36 * 2.33 (28/12) – 56 = 27.88 päeva , ehk ümardatult 28 päeva on töötajal puhkust saamata

Puhkusekompensatsiooni tasu arvestatakse kas täpselt 27.88 päeva või ümardatult 28 päeva eest, ehk töötajale arvestatakse 28 päeva eest puhkuse tasu samade reeglite järgi, nagu ta oleks läinud puhkusele.

1.juulist 2009.a. kehtib uus Töölepingu seadus.
Kuni 30.juunini 2009.a. kehtinud Puhkuseseaduse järgi arvestati puhkuse nõuet tööaasta eest.
Alates 1.juulist 2009.a. kehtiva Töölepingu seaduse järgi arvestatakse puhkuse nõuet kalendriaasta eest.
Puhkusenõude alusena arvestatakse kalendrikuud, kui töötaja töösuhe kalendrikuus on kestnud vähemalt 15 kalendripäeva.

Uue seaduse järgi peab arvesse võtma ka selle, kas kasutamata puhkus on juba aegunud või mitte.
Enne uue seaduse jõustumist välja töötatud puhkuse nõue aegub nelja aasta jooksul arvates seaduse jõustumisest 1.juulil 2010.a.
1.juulist kuni 31.detsembrini 2010.a. välja töötatud puhkusenõue tasaarveldatakse 2010.a. kalendriaasta puhkusenõudega ja see aegub peale 31.12.2010.a.
Jooksva aasta põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul peale selle kalendriaasta lõppemist.
Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsehoolduspuhkust ja lapsendaja puhkust. Samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.