Agnes Ojala
Riik loodab, et firmad pakuvad tänu uuele sotsiaalmaksu erandile tööd 3000 inimesele.
Praegu kehtiva korra järgi peab ettevõte näiteks poole kohaga töötaja pealt, kes saab palka 2500 krooni, maksma sotsiaalmaksu ikka sama palju kui 4350 krooni ehk miinimumpalga saaja pealt. Kui aga rahandusministeeriumi uus plaan teoks saab, väheneb 1. juulist sotsiaalmaksu maksmise kohustus töötaja tegeliku palgani. See kehtiks nende töötajate puhul, kes on olnud kuus kuud tööta ja hakkavad nüüd tegema samalaadset tööd, mida nad aasta tagasi tegid.
Rahandusministeerium hindab, et erandid võiksid juurde tuua 3000 osaajaga töökohta. Soodustus läheks riigile maksma 10 miljonit krooni aastas, uutest töökohtadest laekuv sotsiaalmaks aga ulatuks 32 miljoni kroonini.
Sama soodustuse hulka kuulub ka erand juhuks, kui töötaja – ükskõik kas varem töötu olnud või mitte – töötab mitmel ülimadala palgaga kohal. Oletame näiteks, et Mari töötab koristajana kahes kohas. Esimene tööandja, kes arvestab ka tulumaksuvaba miinimumi, maksab talle 2500 krooni töötasu, teine 1500 krooni. Esimene tööandja peab Mari sotsiaalmaksuna praegu riigile tasuma 4350 krooni pealt ehk 1436 krooni, teine tegelikult palgalt ehk 495 krooni.
Uue korra järgi saab maksukohustuse tööandjate peale kokku arvestada. Teine ettevõte maksab endiselt 495 krooni, esimene aga osa pealt, mis miinimumist puudu jääb, ehk 941 krooni. Kuid Mari ehk töötaja ise peab oma esimesele tööandjale teatama, kui palju ta mujal teenib, sest vaid siis saab firma oma maksukoormust vähendada.
Kõigile ei jagu
„Tööandjad suhtuvad kavasse pigem positiivselt. Selle abil on töötutel lihtsam uus koht leida. Eesmärk on peamiselt vältida seda, et inimesed ei jääks pikaajaliselt töötuks,” arvas Eesti tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis. Ent liit leiab ka, et erandit ei tuleks teha vaid töötutele ja neile, kes mitmel kohal töötavad, vaid kõikidele osaajaga töötajatele. Sellist muudatust ei pea riik aga võimalikuks, sest see läheks maksma 120 miljonit krooni. „Siis tuleks riigil leida alternatiiv selle teenimiseks,” selgitas rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Toomas Rei.
Ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga sõnul võivad pikaajalised töötud muudatuste abil küll tööle saada, kuid madal sissetulek toimetulekuprobleeme ei lahenda. Samuti jääks nende pension tulevikus madala palga tõttu väikseks ja tööstaaž lühikeseks, sest osaaja eest saab ka staaži jaopärast.
„Kaldun arvama, et loodavate töökohtade arv kuulub pigem poliitilise retoorika valdkonda – valitsus ei tohi ju istuda, käed rüpes, ja vaadata, kuidas töötute arv suureneb,” arvas ta.
FIE-d endiselt maksuerandita
•• Kui madalalt tasustatud palgatöötajate sotsiaalmaks võib väheneda, siis FIE-d peavad oma koormat edasi kandma.
•• Eesti maksumaksjate liit pole sellise korraldusega rahul, sest nii rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet.
•• Liit esitas ettepaneku jätta minimaalne sotsiaalmaksu määr kehtima vaid ravikindlustuse osale, s.t 4350 kroonilt ei tuleks maksta mitte 33 protsenti, vaid 15. Rahandusministeerium lükkas ettepaneku tagasi.
