Artiklid
- Üksikasjad
Uus töölepingu seadus (edaspidi TLS) on toonud kaasa muudatusi katseaja kohaldamise ja töölepingu ülesütlemise korras seoses katseaja eesmärgi mittetäitmisega. Kui vana TLS-i kohaselt pidid pooled katseajas tööle asumisel eraldi kokku leppima ning fikseerima selle töölepingus, siis uus TLS seda enam ei nõua. Katseaega, kestusega neli kuud, eeldatakse. Ainult juhul, kui pooled otsustasid, et katseaega ei kohaldata või kohaldatakse lühemat kui neli kuud, tuleb see näidata ära töölepingus.
Erinevalt tõlgendatakse katseaja kestust tähtajaliste töölepingute puhul. Kui leping on sõlmitud lühemaks ajaks kui kaheksa kuud, ei või katseaeg ületada poolt lepingu kestusest (näiteks on lepingu kestus kuus kuud, katseaeg saab olla maksimaalselt kolm kuud).
Katseaja kohaldamise eesmärgiks oli ja on välja selgitada, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Siinkohal võib rõhutada, et isikuomadused on lisandunud loetellu uudse kriteeriumina ning mõeldakse selliseid isikuomadusi, milliste olemasolu vastaval ametikohal töötamiseks on hädavajalik. Katseaja tulemusi hindab tööandja, v.a. tervise sobivust antud ametikohal töötamiseks. Töötaja tervislikule seisukorrale saab hinnangu anda vaid arst.
Muutunud on töölepingu ülesütlemise kord katseajal. Kui varem võis tööandja töölepingu katseajal lõpetada päevapealt ning põhjusi selgitamata, siis nüüd peab tööandja esitama ülesütlemisavalduse 15 kalendripäevase etteteatamisega ning põhjendama teatises ülesütlemist. Sealjuures tuleb meeles pidada, et töölepingu ülesütlemise põhjuseks katseajal saab olla vaid katseaja eesmärgi mittetäitmine, s.t. et töötaja tervis, teadmised, oskused ja isikuomadused ei vastanud nõutavale tasemele. Vaidluse korral peab tööandja mittevastavust tõendama.
Töötaja võib töölepingu katseajal samuti 15-kalendripäevase etteteatamisega üles öelda (varem oli 3 kalendripäeva) ega pea ülesütlemist põhjendama.
Ülesütlemisavalduse võivad pooled esitada hiljemalt katseaja viimasel päeval ning tööleping lõpeb siis juba 15 päeva hiljem peale katseaja möödumist. Kui pool, kes töölepingu katseajal üles ütleb, ei järgi etteteatamistähtaega, võib teine pool temalt nõuda hüvitust ette teatamata jäänud aja ulatuses. Selleks tuleb pöörduda avaldusega töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) poole.
Töötaja, kes ei ole nõus tööandja poolt töölepingu ülesütlemisega katseajal, väidetavalt katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu, võib 30 kalendripäeva jooksul, alates ülesütlemisteate saamisest, alustada töövaidlust. Sellisel juhul nõuab töötaja töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu lõpetamist TVK poolt ning kompensatsiooni kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Näitena võib siinkohal tuua järgmise juhtumi:
Käesoleva aasta 26.jaanuaril arutas komisjon töövaidlust, kus töötaja oli vabastatud töölt katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu. Avaldaja töötas kokana ettevõtte personali toitlustamiseks avatud sööklas. Tema töökohustusteks oli kogu söökla töö korraldamine, alustades kauba tellimisest, toidu valmistamisest, väljastamisest ning lõpetades koristamise ja aruannete koostamisega. Esimese paari kuu jooksul tuli neid ülesandeid täita üksinda. Vaatamata kõigele sai ta hakkama. Katseaja viimasel kuul pidi töötaja minema küünarliigese plaanilisele operatsioonile. Niipea, kui ta informeeris sellest tööandjat, muutus viimase suhtumine ning mõne aja pärast sai töötaja töölepingu ülesütlemisavalduse. Põhjusena nimetas tööandja küll suhtlemisoskuse puudumist, kuid avaldaja oli seisukohal, et tegemist oli otsitud põhjusega.
Töötaja eitas kategooriliselt probleeme suhtlemistasandil. Töötaja väitel olid süüdistused tema vastu fabritseeritud, neid kinnitasid vaid ettevõtte juhtkonda kuuluvad isikud ning temast taheti lihtsalt lahti saada. Kuigi töötaja väitis, et on eelnevalt teenindussfääris töötanud ning ka sellealast koolitust saanud, selgusid töövaidluse käigus mitmed vastuolud töötaja ütluste ja tegelike faktiliste asjaolude vahel. Näiteks kirjeldas töötaja otsene ülemus, kes valis kööki abitöölist, kuidas töötaja kritiseeris valikut, nimetades teda sobimatute nimedega ning oli solvunud, et ei valitud tema poolt soovitud isikut.
Ka ülemust ennast nimetas ta köögiasjades asjatundmatuks ja ebakompetentseks. Söökla kliendid ei olnud otseselt küll avaldaja käitumise ja suhtlemise kohta pretensioone esitanud, kuid otsene ülemus tunnistas, et oli näinud mitmel korral, kuidas avaldaja klientide ees tujutses, raha tagasi andes viskas selle letile, nii et inimene pidi veerevaid münte taga ajama jne.
Tööandja tõi välja veel mitmeid tähelepanekuid, mis klienditeenindaja puhul on lubamatud ning avaldaja ei eitanud ühegi juhtumi asetleidmist. Tal oli küll igale etteheitele omapoolne selgitus, kuid komisjon leidis, et antud juhul oli tööandjal piisavalt põhjusi töölepingu ülesütlemiseks katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu.
Töötaja käitumisest ja suhtlemisest klientidega sõltub ettevõtte maine ning klientide vähenemine omakorda toob kaasa firma tulude vähenemise. Avaldaja ilmselgelt ei näinud või ei tahtnud näha oma suhtlemis- ja käitumisprobleeme nii tööandjaga kui ettevõtte klientidega.
Komisjon jättis töötaja avalduse rahuldamata ning luges töölepingu ülesütlemise katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu TSL § 86 alusel kehtivaks.
Evi Ustel-Hallimäe
Lääne inspektsiooni
Saaremaa TVK juhataja
- Üksikasjad
Agne Narusk
Töölepingu võib sõlmida alates 7. eluaastast, kui tööinspektor annab selleks nõusoleku.
Peatselt aastaseks saav töölepinguseadus (TLS) nõuab ettevõt-jalt töölepingu sõlmimist ka lapsega, kellele ta pakub lihtsat suvist tööotsa. Noor töötaja peab olema vähemalt seitsmeaastane ning see, mida 7–12-aastane üldse raha teenimiseks teha tohib, on paika pandud valitsuse määrusega. Loetelusse ei kuulu rohimine, kastmine jm põllumajandustööd. Ning siin ei aita ka vanemate nõusolek. Küll on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuses.
„Vanusepiirangu alandamine on tegelikult seatud töötavate laste kaitseks ja tööde loetelu, mida nii väike laps teha võib, on rangelt määratletud,” vastab tööinspektor-jurist Meeli Miidla-Vanatalu skeptiliste lastevanemate küsimusele, kas nii väike laps ikka peaks raha teenima. Tööinspektsiooni viimases infolehes kirjutab Miidla-Vanatalu lahti alaealise värbamise üksikasjad. Nii näiteks rõhutab ta tööandjatele, et erinevalt eelmise TLS-i ajast tuleb tööleping alati sõlmida ka lapsega, käsundus- või töövõtulepingust ei piisa. Kusjuures, töösuhe tekib kohe ka siis, kui töö-andja pole ühtegi lepingut lapsega kirjalikult sõlminud. „Seda tasub meeles pidada, kui tööandja lubab oma töötaja lapsel koos vanemaga tööd teha,” kirjutab tööinspektor.
Vanusest tulenevaid piiranguid on teisigi. Nii peab teadma, et alaealiseks loetakse töölepingut sõlmides alla 18-aastast inimest. Kuni 17-aastaseks saamiseni või kuni põhikooli lõpetamiseni on tal koolikohustus, mis omakorda toob kaasa piiranguid. Töölepingu sõlmimiseks 7–14-aastasega on vaja tööinspektori luba, lapsevanema või seadusliku esindaja kirjalikku heakskiitu on vaja alati.
„Kuigi alaealine töötab lühemat aega kui täiskasvanu, peab tööandja talle tagama töötasu vastavalt kehtivale alammäärale ehk vähemalt 27 krooni tunnis või 4350 krooni kuus,” märgib Miidla-Vanatalu. „Ehk kui näiteks 14-aastane töötab neli tundi päevas ja 20 tundi nädalas ning temaga on kokkulepe kuupalgas, siis ei saa see olla väiksem kui 4350 krooni.”
Paragrahvid
Vajalikud määrused alaealise palkamiseks:
•• TLS § 7 ja 8
•• VV määrused 11. 06. 2009 nr 93 „Alaealisele lubatud kerged tööd“ ja „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“
•• Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus
Meeli-Miidla Vanatalu artikkel „Alaealine tööle“ ilmus tööinspektsiooni aprillikuu infokirjas.
- Üksikasjad
Raul Veede
Vanaduspension on viimasel paaril aastal kasvanud kiiremini kui kogu majanduse toodang, palgad ja tarbijahinnad. Kui pensioniealisi on järjest rohkem ja tööealisi järjest vähem, on pensioniea tõstmine üsna loogiline, kirjutab statistikaameti peadirektor Priit Potisepp statistikaameti blogis.
Aprilli lõpus kuulutas president välja seaduse, mis tõstab 2026. aastaks vanaduspensioni ea 65 aasta peale. Milline on aga selle otsuse taga olev loogika?
Riigipensioni mõjutab oluliselt rahvastiku struktuur: sünnid, surmad ja ränne. Et pensionimaksmisega edaspidi hakkama saada, tuleb prognoosida rahvastiku struktuuri 10, 20, 30 ja 40 aasta pärast. Selle juures on abiks interaktiivne rahvastikupüramiid.
Et rahvastik säiliks, peab summaarne sündimuskordaja (elussündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul) olema vähemalt 2,1. 1970-80 jäi see vahemikku 2,01-2,26, 1990ndail langes 1,28ni ja tõusis 2008. aastaks taas 1,66ni. Statistikaamet eeldab rahvastikuprognoosis, et selle sajandi keskpaigaks jõuab kordaja taas 1970ndate-1980ndate tasemele.
Surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta tõusis 1990ndate alguses, kuid langes hiljem 1985. aasta tasemele. Eeldatavasti väheneb suremus ka edaspidi, tõstes tasapisi oodatavat eluiga.
Töötava rahvastiku ja pensioniealiste suhe oli meil kõrgeim 1980ndate keskel: 5,3 tööealist ühe pensioniealise kohta. ehkki tollal oli tegelik pensioniiga madalam. Praeguseks on see 3,6 ning muutub jõuab 2050. aastaks 2,2ni.
Viimase kümnendi teisel poolel (2005-2009) kasvas vanaduspension keskmiselt 16,5% aastas, tarbijahinnad aga 5,1% aastas. Vanaduspensionite osatähtsus majanduse kogutoodangus on kasvanud. 2008-2009 kasvas keskmine pension palkadest kiiremini, moodustades 2009 koguni 47% netopalgast.
Kui inimesed elavad kauem, kasvab pensionide osakaal veelgi. Samas kahaneb tööealiste osatähtsus rahvastikus. Üks võimalus süsteemi tasakaalus hoida ongi pensioniea tõus, ehkki poliitilised ja majanduslikud tegurid võivad olla kaalukamad.
Loe ise pikemat juttu statistikaameti blogist
(http://statistikaamet.wordpress.com/2010/05/07/rahvastikustatistikast-pensioniea-tostmise-valguses/).
Mängi ka interaktiivse rahvastikupüramiidiga (http://www.stat.ee/public/rahvastikupyramiid/), see on lõbus ja aitab tööaega viita.
- Üksikasjad
Kogumispensioniga liitumine on vabatahtlik enne 1983. aastat sündinud inimestele. 1983. aastal ja hiljem sündinud inimestele on liitumine kohustuslik. Makse tasumise õigus ja kohustus tekib kohustatud isiku 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril.
Kogumispensioniga mitteliitunud töötaja palgalt arvestatakse 33% sotsiaalmaksu, sellest 13% suunatakse ravikindlustuseks ja 20% riiklikuks pensioniks, mis makstakse kohe välja praegustele pensionäridele.
Kogumispensioni II samba arvestamise põhimõtte järgi kogub töötav inimene enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%.
Kogumispensioniga liitudes hakkab nimetatud riikliku pensioni osast 4% minema igaühe enda tuleviku kindlustamiseks ning seda osa ei maksta välja riikliku pensionina.
Kogumispensioniga liitunud isiku riikliku pensioni kindlustusosak muutub nende aastate eest, mil riiklikuks pensioniks laekus 20% asemel 16%, väiksemaks.
Kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muudatustega peatati kohustusliku kogumispensioni maksed alates 2009. aasta 1. juunist kuni 2010. aasta lõpuni täies mahus ning 2011. aastal pooles mahus ehk riik maksab siis 2 protsenti ja inimene ise 1 protsendi.
Alates 2010. aastast oli avalduse alusel võimalik jätkata omapoolsete sissemaksete tegemist. Erandina säilis 1954. aastal ja varem sündinutele võimalus avalduse alusel jätkata 2010. aastast sissemaksete tegemist seni kehtinud 2+4% süsteemi järgi.
Lapsehoolduspuhkusel viibivatele liitujatele oli samuti peatatud 1% maksmine (vastavalt vanemahüvitise seadusele) ning see jätkub alates 2011. aastast. Ka vanemahüvitise saajal oli õigus esitada kogumispensioni sissemaksete jätkamise avaldus ning makset hakatakse kinni pidama siis, kui last hooldav vanem läheb tagasi tööle.
2011. aastast jätkub sissemaksete süsteem 1+2% reegli alusel.
2012. aastast taastub esialgne 2+4% süsteem.
Nendele liitujatele, kes jätkavad 2010. aastast vabatahtlikult sissemaksete tegemist, hakkab 2011. aastal kehtima 2+2% süsteem ning aastateks 2014-2017 kehtestatakse vabatahtlikele jätkajatele kompensatsioonisüsteem 2+6%.
2013. aastal on avalduse alusel on võimalus teha sissemakseid 3+6% süsteemi kohaselt ka nendele isikutel, kes 2010. aastal vabatahtlikke sissemakseid ei jätkanud. Seaduses on täiendavalt sätestatud tingimus, et kõrgemate maksemäärade rakendamise võib aasta võrra edasi lükata juhul kui majanduse nominaalkasv ei ole ületanud 5 protsenti. Niipea kui majanduse kasvu kriteerium on täidetud, käivitab kompensatsioonisüsteem automaatselt. Kui tingimus ei ole 2017. aastaks täidetud, siis tõdetakse, et kriteeriume ei ole reaalselt võimalik täita ning plaanist loobutakse.
Kui isik ei jätka sissemakseid 2010. aastal:
Aasta 1942 - 1954 1955 -
2010 0 0
2011 1+2 1+2
2012 - 2013 2+4 2+4
2014 – 2017 2+4 2+4
2014 – 2017
Avalduse esitamisel 3+6 3+6
Kui isik jätkab sissemakseid 2010. aastal:
Aasta 1942 - 1954 1955 -
2010 2+4 2+0
2011 2+4 2+2
2012 - 2013 2+4 2+4
2014 – 2017 2+4 2+6
2014 – 2017
avalduse esitamisel - 3+6
Lähemalt saab lugeda Pensionikeskuse kodulehelt:
http://www.pensionikeskus.ee/?id=3006
- Üksikasjad
Kuigi viimastel nädalatel on töötute arv vähenenud ja tõenäoliselt jätkub langus ka edaspidi, pole see töötukassa esindajate hinnangul piisav põhjus, et vähendada mullu 4,2 protsendini tõstetud töötuskindlustusmakset.
Töötukassa selle aasta prognoosi järgi on töötuskindlustuse kulud tänu oodatavale majandusolukorra taastumisele ja töötute arvu stabiliseerumisele vähenemas. See pole töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli ning töötukassa nõukokku kuuluvate tööandjate esindaja Tarmo Kriisi ja ametiühingute juhi Harri Taliga arvates piisav põhjus, et maksemäära alandada.
Praegu on töötuskindlustusmakse määr töötajale 2,8 protsenti ja tööandjale 1,4 protsenti, enne 2009. aasta 1. juunit olid määrad vastavalt 0,6 ja 0,3 protsenti. Paaveli sõnul võiksid väiksemad maksemäärad uuesti kõne alla tulla alles siis, kui töötukassa reservid on samal tasemel, mis enne majanduskriisi.
«Siis saab vaadata reservidele peale ja tuliste, loodetavasti rahulike vaidluste käigus kokku leppida, kui suur peaks olema ikkagi see reserv, mida töötukassa peaks säilitama tulevaste analoogsete juhtumite tarbeks.»
«Me oleme siin ise välja pakkunud, et võib-olla peaks see olema näiteks kolme aasta väljamaksete vajadus,» rääkis Paavel.
Selleks aastaks on töötukassa töötuskindlustushüvitise kuluks ennustanud 1,17 miljardit krooni, seega oleksid kolme aasta kulud üle 3 miljardi krooni. Sellise summa kogumine tähendab aga, et maksemäärade alanemist pole lähiaastatel loota.
«Igal juhul mina seda maksemäärade langetamist täna küll lähemate aastate jooksul ei näe,» lausus Paavel.
Taliga lisas, et eelmisel aastal läks töötukassast välja 775 miljonit rohkem kui sisse tuli. Praeguste maksemäärade püsides õnnestub selle aasta lõpuks sellest miinusest tasa teha ehk kaks kolmandikku. «Reserv on siis ikkagi väiksem kui ta oli 2009. aasta alguses,» märkis ta.
Ka Taliga tõstatas küsimuse, et kui suureks töötukassa reservi maksuraha abiga kasvatama peaks.
«Lihtsalt niisama raha kokku korjata ei ole põhjust. Seda enam, et siis tekivad igasugused head ideed, kuidas seda raha tuuri panna,» ütles Taliga.
Samas ei pooldanud Taliga ka neid avalikkuses üles kerkinud ideid, et reservi poleks praegu üldse vaja koguda ja kogu raha tuleks töötute olukorra parandamiseks praegu välja maksta.
«See on selline kriidiga jää peale kirjutatud lubadus, millesse mina karvavõrdki ei usu. See on mõtteuid, millega pöörataks pea peale kogu Eesti Töötukassa ja Eesti töötuskindlustuse põhimõtted,» oli Taliga kriitiline.
Kriis lisas oma kommentaaris, et tõenäoliselt ei kergene töötajate ja tööandjate maksukoorem enne, kui riigieelarve on jälle ülejäägis.
Siiri Erala
Lehekülg 1339 / 1651
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee