Kristiina Viiron
Pooled toetuse najal töölesaanutest on teenindus- ja müügitöötajad ning oskustöölised.
Tööandjad on nobedad kasutama töötukassa pakutavat palgatoetust, mille puhul tasub osa töötaja palgast töötukassa. Kui jaanuaris maksti palgatoetust 333 ja veebruaris 806 inimesele, siis 1. aprilli seisuga oli palgatoetuse saajaid juba 1790.
Toetust kasutatakse palga maksmiseks nii juhtidele ja tipp-spetsialistidele kui ka oskus- ning lihttöölistele. „Valdav enamik sellistest ettevõtetest on palgatoetusega tööle võtnud ühe inimese,” märgib töötukassa teenuste osakonna juhataja Kadri Lühiste. „Kümme ja rohkem inimest võtavad palgatoetusega tööle ainult üksikud ettevõtted.”
Palgatoetust saavad näiteks ka Tallinna linna nn sotsiaalsetel ametikohtadel töötavad inimesed: pargi- ja kalmistuvahid ning sotsiaalhoolduse abitöötajad.
Kaupluste Aroomipood ja Hello Kitty omanik A&T Trading mahub oma palgatoetust saava kolme müüjaga täpselt sinna vahepeale. „Oleme avanud uusi poode ja võtnud tööle uusi inimesi ning kui CV-sid tuleb sadu ja inimesed on suhteliselt võrdsed, siis miks mitte võtta tööle see, kes saab palgatoetust,” tõdeb ettevõtte juht Tiit Luide, lisades, et peab meedet positiivseks. „Vahel on töötukassa jäänud küll toetuse maksmisega mõne päeva hiljaks, aga ma ei nurise.” Pigem oodanuks ta töötukassalt sihipärasemat abi sobiva inimese leidmisel. „Kui ma annan teada, et nõuan müüjalt head eesti keele oskust, aga mulle helistab inimene, kes sõnagi seda keelt ei räägi, siis näitab see, et töötukassa annab mu kontaktid ükskõik kellele edasi,” sõnab Luide.
Tänavu muutusid palgatoetuse maksmise kriteeriumid oluliselt leebemaks, see on ilmselt üks põhjus, miks toetust üha agaramalt kasutama on hakatud, tõdeb Kadri Lühiste. „Palgatoetust saab, kui tööandja sõlmib vähemalt kuueks kuuks tähtajalise töölepingu või tähtajatu lepingu inimesega, kes on töötuna arvel olnud vähemalt kuus kuud (16–24-aastane kolm kuud – toim),” selgitab ta. Palgatoetust makstakse ka juhul, kui tööle võetakse vanglast vabanenud registreeritud töötu.
Teisalt on sel aastal eraldatud palgatoetuseks kümneid kordi rohkem raha kui mullu – kokku 80 miljonit krooni. Lühiste sõnul on aasta algusest märgatavalt suurenenud ka vabade töökohtade arv, lisaks reklaamib töötukassa oma teenust tööandjatele pidevalt.
Maksimumsumma, mida töötukassa toetuseks maksab, on 4350 krooni kuus. Toetust makstakse kuni pool aastat. „Praktikas on sel aastal palgatoetuse keskmiseks suuruseks jäänud veidi üle 3000 krooni ja 83 protsendil juhtudest on makselepingu pikkuseks pool aastat,” sõnab Lühiste.
Ametnike vaateväljas
Lühiste kinnitusel jälgib töötukassa, et tähtajatu lepingu puhul oleks inimene ettevõttes tööl vähemalt ühe aasta ning tähtajalise lepingu puhul kuni tähtaja möödumiseni. „Lepingu katkestamisi tuleb vahel ette ka enne tähtaja möödumist,” möönab Lühiste. Kui lepingu tahab lõpetada tööandja, tuleb tal kogu toetus töötukassale tagasi maksta. „Oluliselt rohkem on palgatoetuse lepingute katkestamise hulgas töötajapoolset algatust,” lisab ta, märkides, et sel juhul toetust tagastada pole tarvis.
Rikkumisi on töötukassa tuvastanud üksikuid. Näiteks on üritatud end omaenda ettevõttesse palgatoetusega tööle võtta. „Neil juhtudel pole me lepingut sõlminudki,” tõdeb Lühiste. „Peagi saame kontrollida ka, kuidas palgatoetusega inimeste pealt on makse makstud, see tagab, et töötukassa ei maksa fiktiivsete lepingute eest.”
Toetust maksab töötukassa igakuise palgatõendi põhjal ja kogu toetusega seotud asjaajamine on tööandja rida.
Tartu ülikooli majandusprofessor Raul Eamets on seadnud palgatoetuse tõhususe kahtluse alla, peljates, et tööandjad hakkavad toetuse saamiseks töötajaid palkama tähtajaliselt. Praeguste kogemuste põhjal saab vähemalt esialgu tema kartused ümber lükata, sest enamik palgatoetusega lepinguid on sõlmitud tähtajatult, kinnitab töötukassa.
Pool palgast riigilt
Palgatoetusega on tööle värvatud:
•• 146 kõrgemat ametnikku ja juhti, 90 tippspetsialisti, 169 keskastme spetsialisti ja tehnikut, 67 ametnikku, 389 teenindus- ja müügitöötajat, 26 põllumajanduse ja kalanduse oskustöölist, 353 oskus- ja käsitöölist, 247 seadme- ja masinaoperaatorit, 303 lihttöölist.
•• Toetuse suurus on 50% töötaja brutotöötasust (sh tulemustasu), kuid mitte rohkem kui miinimumpalk ehk 4350 krooni kuus.
•• Palgatoetust ei saa valitsus-asutused ja nende hallatavad riigiasutused, välja arvatud riigi tulundusasutused (nt riigimetsa majandamise keskus).
••Palgatoetust ei saa, kui töötu võetakse tööle samale ametikohale, kus ta enne töötuna arvelevõtmist töötas.
Allikas: töötukassa
