Artiklid

Eesti haridustöötajate liidu streigiähvardus ei kõla enam tõsiselt võetavana, kui selgi korral tööseisak ära jääb, tunneb osa õpetajaid.

„Kui õpetajad soovitud palgatõusu ei saa, siis hakkame streikima!“ Sellist ähvardust kuulis Eesti avalikkus nii eelmise kui ka selle aasta sügisel. Mullu nõudis Eesti haridustöötajate liit (EHL), et nende töötasu alammääraks seataks 1850 eurot, tulemus oli aga 1749 eurot. Sel aastal nõudis EHL, et alampalk tõuseks 1942 euroni. Ka seegi eesmärk jäi kättesaamatuks. Sellest hoolimata streiki ei korraldatud.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120238215/ehl-muudkui-ahvardab-streigiga-opetaja-kui-see-taas-ara-jaab-astun-ametiuhingust-valja

Töökuulutuste portaali CVKeskus.ee statistika järgi on konkurent töökohtadele kasvanud – kui eelmise aasta kolmandas kvartalis laekus tööpakkumistele keskmiselt 24 kandideerimisavaldust, siis tänavu on see number juba 39.

 Samas 2020. aasta koroonakriisi ajal kandideeris ühe ametikoha nimel aga koguni 59 töövõtjat, teatas ettevõte.

Kui ettevõtte töötaja saab juhatuse liikmeks, siis senise töösuhte asemel tekib inimesel nüüd töösuhtest eraldiseisev juhatuse liikme õigussuhe.

Keeruliseks võib minna olukord siis, kui inimene jääb täitma juhatuse liikme kohustustele lisaks ka muid kohustusi, mis ei kuulu juhatuse liikme pädevusse, või kui töölepingut ei lõpetata juhatuse liikme lepingu sõlmimisel.

Loe pikemalt: https://www.palgauudised.ee/uudised/2023/09/25/mida-toob-kaasa-juhatuse-liikme-ja-toosuhte-paralleelne-kehtivus

Eesti Tööandjate Keskliidu hariduse töörühma juhi Veljo Konnimoisi sõnul tuleb valitsusel hariduskriisi süvenemise vältimiseks õpetajate palka oluliselt tõsta ja teha haridussüsteemi kroonilise rahapuuduse leevendamiseks ära koolivõrgu reform.

Edasi loe: https://employers.ee/tooandjad-hariduse-rahapuudust-leevendab-koolivorgu-reform/

Lugeja küsib: Mida teha, kui kolleeg tuleb tõbisena tööle ja nakatab seeläbi teisi haigusega? Ise ütleb, et on juba peaaegu terve.