Artiklid

Meelekindlus on töökontekstis kõige olulisem isiksuseomadus, seda näitavad üksmeelselt nii tööandjate, töövõtjate kui ka varasemate metauuringute tulemused, kirjutab Anne Aidla algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.

Eesti palgainfo agentuuri 2023. aasta kevadel toimunud tööandjate küsitluse tulemused pakuvad pealkirjas esitatud küsimusele vastuseks mitu üllatust. Nimelt on mõned isiksuseomadused tööandjate arvates töötajate valikul tähtsamadki kui kandideerija teadmised, oskused ja varasemad kogemused. Samas mõnda isiksuseomadust väärtustatakse oodatust vähem.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609085675/anne-aidla-tooandja-eelistused-personalivalikul

Kaugtöötajate hulk, kes ütlevad, et ei jaga enam oma tööandja väärtuseid, jätkab kasvu, näitab uus uuring, nimetades nähtust «vabakutselise mentaliteediks».

Üha rohkem kodus töötavaid inimesi ütlevad, et tööandja missioon ja visioon on kaotamas nende jaoks oma tähendust.

Amet kogu eluks! Ilmselt ei arva tänapäeval enam keegi, et mingit eriala õppides on võimalik omandada teadmised, mis aitavad läbi kogu tööelu. Pigem on olukord vastupidine. 2022. aasta augustis lisandus töölepingu seadusesse punkt, mis paneb tööandjale kohustuse teavitada töötajat pakutavatest koolitustest. Muidugi juhul, kui koolitusi pakutakse või ettevõtte koolituspoliitikat omab. Miks see oluline on?

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1071/elukestev-ope-tooturul-uus-normaalsus

Töökeskkonnas võivad varitseda nähtamatud ohud, mida on esmapilgul keeruline tajuda, kuid mis pikemaajalisel kokkupuutel võivad tekitada vähki. Eestis diagnoositud vähijuhtumitest võib aastas ligikaudu 776 juhtumit seostada töökeskkonnaga. See on vaid number, kuid selle taga on päris inimesed, nende elu ja töö.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1072/kuidas-vahktobi-seotud-tookeskkonnaga

Eesti Töötukassa nõukogu teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku jätta töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele, s.o 2,4%, millest töötajad tasuvad 1,6% ja tööandjad 0,8%.

Eesti Töötukassa nõukogu esimehe Jaan-Hendrik Toomeli sõnul arutas nõukogu nii töötuskindlustusmakse määra langetamist kui ka tõstmist. „Viimased kriisid on näidanud, et kogutud reservid võivad kiiresti kuluda, kindlasti on aga ka oluline pakkuda inimestele vajalikke ja kvaliteetseid teenuseid,“ rääkis Toomel. „Nõukogu leidis, et praegu kehtiv maksumäär tagab töö kaotanud inimestele kindlustunde ja võimaldab töötukassal pakkuda tuge töö leidmisel,“ lisas Toomel.

Edasi loe: https://www.tootukassa.ee/et/uudised/tootukassa-noukogu-teeb-valitsusele-ettepaneku-jatta-tootuskindlustusmakse-maar-muutmata-4