Artiklid

Lugeja küsib: Praegu on kõrge inflatsioon ja hinnad aina kasvavad. Kas tööandjal on kohustus mingi aja tagant palka tõsta?

Ettevõtted, kes koostavad meeskondi tasakaalukalt ja maksavad võrdsete kompetentside eest võrdset palka, aitavad riiki ja ühiskonda, kirjutab Swedbanki personalijuht Ülle Pind.

On tervitatav, et teatud küsimustes on meie ühiskond liikumas võrdsuse suunas, kuid kahetsusväärselt on tunda elanikkonna arvamustes teatud määral küllastumist. Kui vaadata sotsiaalministeeriumi tellitud viimase soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tulemusi, siis endiselt leiab 27% elanikkonnast, et mehed on paremad juhid kui naised ning ligi pooltelt naistelt küsitakse töövestlustel sageli laste ja vanuse kohta. Samuti arvab 24% meestest, et soolisest võrdõiguslikkusest pole neil midagi võita.

Mitmetel töödel esineb peavigastuse oht. Enamesinev on see ehitus-, metsa- ja tõstetöödel. Peavigastuse ohtu ei ole võimalik täielikult välistada tööde parema korraldamise või ühiskaitsevahendite (näiteks varikatuste) kasutamisega, mistõttu tuleb kasutada ka isikukaitsevahendeid, kas kaitsekiivrit või löögikindlat töömütsi.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1057/kaitsekiiver-voi-loogikindel-muts-kuidas-oma-pead-kaitsta

Sotsiaalministeeriumist kooskõlastusringile saadetud eelnõu kohaselt hakataks tööle naasnud vanematele maksma haiguslehele jäämisel enam mitte miinimumhüvitist, vaid hüvitist kas eelneva aasta jooksul teenitud tulult või vanemahüvitise järgi, kumb iganes on soodsam. Eelarvest võtab muudatus 4,5 miljonit eurot aastas.

Probleem, et vanemapuhkuselt tööle naasja haigushüvitist ainult alampalga ulatuses saab, on kestnud aastaid. Vanemapuhkuselt naasvad vanemad on esimesel tööaastal töövõimetushüvitisi saades oluliselt halvemas olukorras, kui nad oleksid olnud töötades, seisab eelnõu seletuskirjas. Eriti arvestades, et lasteaeda viidud väikelaps on tihti haige.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609039298/valmis-toole-naasvate-vanemate-haigushuvitise-lahendus

 

Terve aasta 110% intensiivsusega töötada ei ole jätkusuutlik, piiratud aja jooksul on see aga ahvatleva hüve ehk täiendava vaba päeva valguses kutsuv ja igati jõukohane, kirjutab suviti nelja päeva pikkust töönädalat rakendavas Elisa tehnoloogiaüksuses töötav Joosep Põllumäe.

Nelja päeva pikkuse töönädala puhul on oodatav tulemus sama mis tavalise töönädala puhul, mis tähendab, et iga tööpäev peab olema veidi tootlikum ja intensiivsem kui tavapärasel perioodil. Kuigi esimese hooga võib tunduda, et see tähendab pidevalt hiliste õhtutundideni töölainel püsimist, siis tegelikult on pea alati võimalik leida viise, kuidas oma igapäevatöö efektiivsemaks muuta. See ongi nelja päeva pikkuse töönädala mõte.

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2023/07/18/joosep-pollumae-viie-paeva-too-on-neljaga-taiesti-tehtav-kui