Artiklid

Üksikasjad

Tööinspektsiooni nõustamispraktika kohaselt levib töösuhete puhul nii töötajate kui ka tööandjate seas hulganisti valearusaamu. Osa seisukohti on kinnistunud seadusest, mis on praeguseks kehtivuse kaotanud, aga näiteks mõnel juhul on aluseks kuuldu, et tuttava ettevõttes kehtib selline kord. Millised on kõige enam levinud müüdid töösuhetes ja mida seadus nende kohta tegelikult ette näeb?

Müüte selgitab ja vastuseid annab Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Jaana Vaus Madureira Silva

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1081/10-koige-enam-levinud-muuti-toosuhetes

Üksikasjad

Minu tuttav on töötu, ta ei või tervise tõttu tööd teha ja saab vallalt toimetulekutoetust 200 eurot kuus. Kui kanname tema arvele 50 või 100 eurot, kas vald saab selle siis oma toetusest maha võtta?

Minu tuttaval juhtuski nii. Kui palju võib inimesel endal raha arvel olla, et vald ikka oma 200 eurot üle kannaks? Kas vald saab igas kuus kontrollida, kui palju sel inimesel hetkeseisuga arvel raha on, küsib Maalehe lugeja.

Vastab sotsiaalministeeriumi hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna nõunik Kaie Pukk.
 

Üksikasjad

Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Kristi Sild selgitab, millised võimalused on tööandjal, kui lapsehoolduspuhkuselt naasja seab tööajale ja -korraldusele oma tingimusi.

Töötaja soovib naasta lapsehoolduspuhkuselt (laps praegu alla 2 a). Teatas korrektselt 30 päeva ette. Töötaja töötab büroojuhina kliendi objektil, kus on kindlad töö tegemise kellaajad ning ainult kohapeal töötamine (E-R 9-18). Kui töötaja jäi LHP-le, siis koroona tõttu oli töökorraldust muudetud - tööpäeva algus ja lõpuaeg muutusid ning võimaldati kodukontorit.

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2023/09/19/kkk-lapsehoolduspuhkuselt-naasja-seab-tooajakorraldusele-tingimusi

Üksikasjad

Möödunud aasta jooksul* osalesid tasemeõppes või koolitustel pooled 20–64-aastastest Eesti inimestest. Siiski ütleb ligi 48% vastanutest, et neil on soov või vajadus veelgi rohkem õppida. Statistikaameti täiskasvanute koolituse uuringu tulemustest selgub, et peamisteks takistusteks on osutunud aja puudumine, sobivate koolituste vähesus ja nende hind.

Uuringu andmetel osales tasemeõppes või koolitustel pea pool (49,8%) 20–64-aastastest inimestest. Kõrgharidusega naiste hulgas oli osalus kolm korda kõrgem kui põhihariduse või madalama haridusega naiste seas (vastavalt 65,6% ja 21,0%). Meeste hulgas oli erinevus väiksem, kuid siiski enam kui kahekordne (vastavalt 54,0% ja 24,6%).

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/aja-puudumine-ei-voimalda-inimestel-enesetaiendamisega-tegeleda

Üksikasjad

Lugeja küsib: Töötaja töötab mitmes kohas korraga ja on näha, et ta on ilmselgelt väsinud. Mida ma teha saaksin?

Vastab Johan Pastarus, Tööinspektsiooni vaimse tervise konsultant:

Keskendumisraskused, võõrandumine töötegevustest ja pidev väsimus võivad olla märgid läbipõlemisest. Läbipõlemine võib kujuneda siis, kui inimesel on pikemat aega stress, mida töökeskkonnas tuntakse tööstressina. Stress ei ole inimestele alati halb, sest see aitab pingelistel hetkedel paremini keskenduda ja tõstab kohati töösooritust. Pikaajaline ja kontrollimata tööstress näiteks ebanormaalselt kõrgetest nõudmistest, kontrolli puudumisest ja konfliktidest, võib siiski tekitada laastavaid vaimseid ning füüsilisi haiguseid.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1079/kuidas-toetada-labipolenud-tootajat

  1. Väikelapse kõrvalt tööle
  2. Tööohutusega on Eestis jätkuvalt probleeme, kuid tunnustust vajavad eeskujulikud ettevõtted
  3. Mis on tööõnne valem? Statistikaameti 8 nõuannet paindlikumaks töökorralduseks
  4. PÄEVA TEEMA | 32-aastase staažiga õpetaja: praegune seis on üpris nutune