«Töötajatega on sõlmitud kollektiivselt materiaalse vastutuse leping (tegemist on poega), materiaalse vastutuse ülempiiri ei ole seatud ning töötajatele täiendavat lisatasu materiaalse vastutuse kohustuse eest ei maksta. Kas sel juhul on üldse antud materiaalse vastutuse leping kehtiv? Iga kuu arvutatakse kokku poe puudujääk ning selle puudujäägi peavad tasuma töötajad, sest viidatakse materiaalse vastutuse lepingule. Kui tööandja on alusetult sundinud enda töötajaid kuust kuusse puudujääki kinni maksma, siis kas on töötajatel õigus enda alusetult makstud raha (puudujäägi eest) tööandjalt tagasiulatuvalt tagasi nõuda?» soovib küsija teada.
Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.
Teie poolt kirjeldatud olukord ei ole suure tõenäosusega õiguspärane. Varalise vastutuse (rahvakeeles: materiaalse vastutuse) kokkulepe kehtib üksnes töölepinguseaduse § 75 lõikes 2 kokkulepitud tingimustel, kui:
1) see on sõlmitud kirjalikult;
2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud;
3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil;
4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;
5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.
Juhul, kui ülaltoodud tingimused on täitmata, siis tuleks nn materiaalse vastutuse lepingut vaadelda personalivaldkonna praktikandi esimese ja ebaõnnestunud näpuharjutusena, mitte lepinguna.
Teie töötasust Teie nõusolekuta puudujäägi kinnipidamine ei ole õige. Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seadusele säilib töötajal töötasu nõude esitamise õigus 3 aasta jooksul.
Soovitan tööandjat informeerida tema õigusvastasest käitumisest ja seejärel nõuda alusetult kinnipeetud töötasu tagastamist, andes selleks ka mõistlik tähtaeg.
Kui see tulemusi ei anna, siis oleks mõistlik tulla konsultatsioonile.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
