Artiklid
- Üksikasjad
Põhjusi, miks inimesed ühest Eesti äärest teise tööle käivad, on mitmesuguseid. Enamasti on asi selles, et elukoha lähedal sobivat tööd ei leidu. Palju reisivad tööasjus tippjuhid ja kõrgelt haritud spetsialistid.
Ariko ReServi konsultant Igor Päss ütles, et suure ettevõtte juhti on sageli kohapealt raske leida. «See sõltub sellest, kuidas keegi oma karjääri kavandab. Tavaliselt saab kaugel tööl käies head palka,» tõdeb ta. Eestis on tõmbekeskus Tallinn, kus käiakse tööl. Samas sõidetakse Harjumaalt tööle Loksale, Narva, Tartusse, Lõuna-Eestisse ja mujalegi.
Autosõit 1–1,5 tundi tööle ja sama kaua koju on paljudele harjumuspäraseks kujunenud. Kui aga tööle sõitmine võtab kaks kuni neli tundi päevas, siis ollakse sageli pikemalt seal, kus on töökoht – esmaspäevast neljapäeva või reedeni. «Sellisteks esmaspäevast neljapäeva või reedeni töölkäimise kohtadeks väljapoole Eestit on paljudele juhtidele ja tippspetsialistidele Stockholm, Riia, Helsingi, kuid ka teised Euroopa linnad,» lausub konsultant.
Halb tee ja aeglane sõit
Pikka autosõitu peab Päss juhile lisariskiks ja soovitab tööandjail võimalikke kurbi hetki ette nähes töölepingu paketti kindlasti lisada elukindlustus. See peaks kehtima müügi- ja teiste asjameeste kohta, kelle tööülesannetesse kuulub pidev ratastel olek.
Vandeadvokaat Leon Glikman ütleb, et sõidab Tartu vahet nii palju, kui on hädavajalik. «Olen pikaldase ja nüristava sõidu tõttu loobunud paljudest tööasjadest. Püüan küll sõidu ajal mõelda tööasjadele, aga seda takistab kartus, et puudutan gaasipedaali nii tugevalt, et kiirus ületab lubatut 6 km võrra. Püsikiiruse hoidjat on raske kasutada alla lubatud kiiruse sõitva autokolonni taga jõlkudes. Sellist mõttetut täpsust on isegi jalgrattal raske saavutada,» pahvatab ta.
«Põhjendamatult loiu tempoga venimine ja iga paari kilomeetri järel kiiruse vähendamine 70 kilomeetrini on mulle piinarikas ja usun, et enamik tegusatest inimestest tunneb sama,» nendib Glikman ja lisab, et sellist väiklast kiirusemõõtmise kadalippu pole ta üheski teises riigis näinud. Ta meenutab halenaljakat lugu, kus üks USA klient soovis Tartusse oma firma kohtuasja kuulama tulla: «Ameeriklasele oli harjumatu näha enam kui kahe tunni vältel otse vastu tulevaid sõidukeid. Ta küsis, miks ma ometi ei pööra linnadevahelisele magistraalile.»
Tallinnast juba neljandat aastal Pärnus tööl käiv Pärnu Postimehe peatoimetaja Peeter Raidla teekonna üle ei kurda. Vaid talvel kehvade ilmadega on tulnud mõnikord venida 70 km tunnis, muidu on aga maantee suhteliselt normaalses seisus.
«Vahel olen imestanud järjekordsest teelt välja sõitnud autost möödudes, kuidas ometi on võimalik laial ja sirgel teel kraavi põrutada.» Esmaspäeva hommikul üritab Raidla tippliikluse ehk rekka-aega vältida ja kodust varem välja tulla. Selleks tuleb Tallinnast sõitma hakata vähemalt kell 6.15. Kiiruskaamerate kohta lausub mees, et need asuvad aastaid samas kohas, mis on kõigile teada.
Kuna Tallinna-Pärnu maanteel on liiklus üsna tihe, siis mõtteid mujale lasta eriti ei saa, räägib Raidla. Pärnust välja sõites kuulab ta kohalikku raadiojaama ja Libatse kandis keerab raadio Kuku peale – «lihtsalt selleks et ennast kodulainele häälestada».
Töö Eesti teises otsas
Iga päev peab mööda Eestit ringi sõitma Järva tarbijate ühistu juhatuse liige Priit Teder, kes elab Rakveres, kelle kontor on Paides ja kauplused mööda Eestit laiali. Paar tundi on päevas seega sellist aega, kus ta aktiivselt tööd teha ei saa. Samas võimaldab telefon paljud tööasjad teel olles korda ajada. «Aga kui ma mõtlen tuttavate peale, kes Viimsist Järvele tööle käivad ja 45 minutit närvilisena ummikus istuvad, siis olen tugevalt võidus,» lausub ta. Aastaid kilomeetreid mõõtnuna teab Teder täpselt öelda, millised teelõigud on kehvasti hooldatud. Näiteks ei meeldi talle Tapa-Aravete tee, mille läbitavusega on sageli probleeme.
Kaugtöö kohta ütleb Teder, et kaubanduses seda rakendada ei saa, sest vaja on inimestega suhelda ja teada tegelikku olukorda. «Äri tehakse ikka inimeste vahel. Suuline kokkulepe on enamasti palju tõhusam kui digiallkirjastatud leping,» on ta kindel. Atria Eesti juhatuse esimees Olle Horm annab kommentaari autoroolis (käed-vaba-süsteemi kasutades), sest suure osa oma ajast ta seal veedabki. «Minu elukoht on Tartus, kodu Tallinnas ja põhitöökoht Valgas. Kuus sõidan läbi ligikaudu 5000 km.»
Lihatööstuse juht ei saa öelda, et ta autosõitu naudiks, pigem see väsitab teda, aga teisiti pole mõeldav. Ehkki videoside firma juhtide vahel toimib, ei asenda see Hormi sõnul vahetut suhtlemist. Korra nädalas soovib ta oma alluvaid silmast silma näha, et küsida, kuidas neil läheb. «Pean üheks juhi oluliseks omaduseks empaatiat ja seda saab rakendada siiski vaid inimestega koos olles,» lausub pikaaegne tippjuht.
Atrial on lihatööstus Valgas ja Vastse-Kuustes, seakasvatus Palamusel ja Linnamäel, kus kõikjal tuleb aeg-ajalt kohal olla. Töö on pingeline, sest konkurents lihatööstuses on tihe.
«Tööd tuleb teha seal, kus seda on, ja huvitavate väljakutsete järele tuleb teinekord kaugele sõita. Igal asjal on oma hind. Kui inimene ei ole valmis kaugele sõitma, on tema valikuvõimalus ahtam ja palk pahatihti pisem,» lausub Horm.
Horm on omal nahal kogenud, et suured sõidukogemused muudavad hooletuks. Selle aasta mais põrutas ta maanteel seisvale autole tagant sisse. Olles sõitnud sama teed sadu kordi, ei osanud ta oodata, et keegi ses kohas keset teed seisma jääb. Õnneks inimesed kannatada ei saanud.
Häälega tööle!
Ajakirjanik Jüri Saar rääkis järgmise loo. «Mõni nädal tagasi võtsin Tallinna-Tartu maanteel Imavere ristis hääletanud vanema naisterahva auto peale ja sõidutasin Põltsamaale, kus ta elab.
Tuli jutuks, et miks ja kuidas. Selgus, et proua tuleb Tallinnast töölt ja ta käibki Põltsamaale häälega, sest bussi või autoga oleks liiga kallis, aga palk on väike. Ta töötab valvurina, teeb 12-tunniseid vahetusi ja nii ta siis lähebki pärast vahetuse lõppu tee äärde hääletama. Kõne all oli seegi, et Põltsamaa korteri eest ta Tallinnas elamispinda ei saaks.»
Kommentaar
Kadri Seeder
Targa Töö Ühingu projektijuht
Põhjusi, miks inimesed sõidavad töö pärast pikki vahemaid, on mitu. Ühed tulenevad inimesest endast – tema soovidest, tahtmistest ja tööharjumustest. Teisalt sõltub palju organisatsiooni töökultuurist ja tavadest, kuivõrd need soosivad distantsilt töötamist. Vahel pole lihtsalt mõeldud, kas inimesed võiksid teatud aja ka kontorist väljas tööd teha.
Tavapärase kontorikultuuri juures, kus üksikud töötajad elavad kaugel ja tahaksid vahel eemal töötada, kaugtöö variant enamasti ei toimi, sest kõik on üles ehitatud koos tegutsemisele.
Tegelikult võiks juhtkond otsustada, et näiteks esmaspäev ja neljapäev on koostööpäevad, aga teisipäeval, kolmapäeval ja reedel töötame igaüks iseseisvalt. Kuid seda ei ole, on kogu aeg mingid koosolekud, ukse peal kõõlumised ja arutamised, mistõttu jääb töö tegemiseks vähe aega ja need, kes eemal, jäävad infost ilma.
Kaugtööd saab rakendada paindlikult ja vastavalt sellele, kuidas muutub töö iseloom. Mõnikord on vaja süvenemist ja mõnikord koostööd. Meie töökohad seda eriti ei toeta. Kasutusel on kas kabinetisüsteem, kus igaüks istub oma toas, või on siis avatud kontorid, kus kõik koos istuvad.
Ma elan Tallinnast 60 km kaugusel Kuusalu vallas. Me tegime koos mõne mõttekaaslasega Kolgale väikese kontori, et mitte iga päev Tallinna sõita. Sellist lahendust soovitame nüüd teistelegi. Kui igaüks ei taha või ka ei saa mingil põhjusel oma kodus tööd teha, siis on mitme peale kasutatav kontor väga hea alternatiiv. Mõnel pool saab selleks kasutada kohalikke raamatukogusid, mis ju enamasti tühjad.
Paraku takistab selliseid lahendusi leidmast inimeste vananenud mõtteviis ja asjad liiguvad visalt. Targa Töö Ühing soovitab tööandjail läbi mõelda, kas on vaja iga päev kõigil ühes kohas koos olla. Inimesed väsivad ajapikku üksteisest ja teises keskkonnas võib töö palju tõhusamaks osutuda.
Tarbija24
Sirje Niitra
- Üksikasjad
Priit Simson
-Andres Võrk, teie ja magistrant Magnus Piiritsa hiljutisest analüüsist jääb mulje, et kui teha nii nagu pangad soovitasid - suurendada sissemakseid teise pensionisambasse, siis see on hoopiski kahjulik. Kuidas nii?
Ei saa öelda, et see oleks kahjulik, kuid see pole ka nii kasulik, kui pensionifondide haldurid oma reklaamikampaaniat tehes väidavad - et panusta ise üks protsent ja saad 9 protsenti vastu. Kui inimene suurendab oma panust teise sambasse sotsiaalmaksu arvelt, kust praegu läheb esimesse sambasse 16 protsenti ja teise neli, nii et teise sambasse hakkab minema kuus protsenti, siis tema pensioniõigused esimesest sambast samal ajal vähenevad.
-Nii et kui öeldakse, et pane üks ja saad üheksa, toimub kuskil ikkagi mingi mahaarvamine sotsiaalmaksu kahanemise arvelt esimesse sambasse?
Just. See võit on tunduvalt väiksem. Kokkuvõttes, kas inimesele on kasulik või mitte vahetada osa oma esimese sama õigusi teise samba reaalse raha vastu sõltub esimese ja teise samba pensionide arengust pikas perspektiivis. Kui me tugineme pikaajalistele prognoosidele rahvastiku ja majandusarengu kohta, siis võib öelda, et niikaua, kui pensionifondide reaaltootlus on ikkagi positiivne, st katab ära inflatsiooni, on inimestel mõttekas makseid teise sambasse suurendada. Kuid see võit on mõni protsent tulevasest pensioni suurusest.
Meie oma analüüsiga tahtsime näidata, et lisaks sissemakse aspektile ja pensionide suuruse võrdlemisele pensionile jäämise hetkel, mida teeb rahandusministeeriumi avalik kalkulaator, tuleb uurida ka seda, kuidas need pensionid käituvad pärast seda, kui inimesed on pensionile jäänud.
-Analüüsist võib lugeda, et teise samba pensioni osakaal hakkab kogu saadava pensioni hulgas kahanema?
Just, see pigem kahaneb ajas. Esimese samba pensioni, kui inimene kord juba pensionile jääb, indekseeritakse edasi, vastavalt hindade ja sotsiaalmaksu laekumise kasvule. Kuid kogumispension leitakse jagades meie kogutud raha igakuiseks pensioniks kogu pensionipõlve jooksul, arvestades oodatavat eluiga pensionile jäädes ja kogutud raha võimalikku tootlikkust pensioniea jooksul. Ja see arvutus annab ühe kindla summa kuus.
Mida aeg edasi, seda suuremaks võib kujuneda inimeste jaoks esimese samba pensioni osakaal, kui nad juba kord pensionil on. Ja kui me võrdleme, kas mõttekam on olla rohkem esimeses või teises sambas, peaksime kogu inimese pensioniea arvesse võtma. Juba pensionil olles nii esimese kui teise samba pensioni suhe keskmisse palka väheneb igal juhul, seega tulevaste pensionäride olukord kord juba pensionil olles muutub ajapikku kehvemaks võrreldes töötavate ühiskonna liikmetega.
-Mis siis teie käitumine teise samba osas on olnud? Mida soovitate?
Mina näiteks - kui oli 2010. aastal võimalus makseid jätkata, siis jätkasin oma makseid kogumispensioni skeemi. Ja nüüd siis mu maksed kogumispensioni süsteemi suurenevad, sest ma tegin juba 2010 selle otsuse. Kriitiliseks kohaks on pensionifondide tootlus. Aga kui nad vähegi katavad ära hindade kasvu, siis meie arvutused näitavad, et inimestel on mõttekas suurendada kogumispensioni makseid, eeskätt noorematel inimestel ja kõrgemapalgalistel inimestel.
Noorematel seepärast, et nende kogumisperiood on palju pikem, ja kõrgemapalgalistel seepärast, et esimeses sambas toimub ümberjaotus läbi solidaarse baasosa ja kõrgemapalgalised võidaksid teises sambas rohkem, sest nende oma säästud koguksid rohkem raha. Igal juhul, arvestades seda, et Eesti inimeste säästud on väga madalad, on oluline riske jagada, mitte jääda lootma vaid esimesele sambale.
-Inimesed saavad siin elus vahetada kõike - lõpetada abielu, vahetada sugu, vahetada kodakondsust- aga teisest sambast, kui see kord juba võetud, loobuda ei saa?
Jah, siin ei ole enam tagasipööramise võimalust. Selle põhjenduseks on see, et üldjuhul inimesed ei mõtle kaugele tulevikku - tavaliselt inimesed alahindavad oma eluiga, nad ei planeeri elada kaua ja tavaliselt ka ei säästa nii palju. Ja seepärast on tehtud teise sambaga liitumine noorematele kohustuslikuks ja vanematel oli alguses võimalus otsustada, kas liituda või mitte kogumispensioniga.
Praegu on siis veel võimalik otsustada, kas suurendada neljaks aastaks sissemakseid või mitte. Pensionisüsteemis kujunevad inimeste õigused väga pika aja jooksul ja neid õigusi ka realiseeritakse väga pika aja jooksul. Kui me laseksime inimestel oma otsuseid muuta, siis inimesed tooksid pikaajalised huvid lühiajalistele ohvriks. Tõsi, kui vaatame Kesk- ja Ida-Euroopa riike viimaste aastate jooksul, näiteks, mis on juhtunud Ungaris või praegu Poolas, siis mõlemad riigid on vähendanud kogumispensioniskeemide rolli.
Riikide üldine finantsolukord on olnud piisavalt kehv, et lühiajaliselt kasutada kogutud sääste riigivõla leevendamiseks. Eesti riigil see olukord pole nii kehv, üldine võlakoormus on suhteliselt väike, mistõttu oht, et kogumispensionisüsteemi ümber pööratakse väiksem. Kahjuks me saame alles tagantjärgi teada, mis on tegelikult õige. See, et mõnes sambas läheb asi untsu, on täiesti võimalik, aga kõiki mune ei saa hoida ühes korvis.
- Üksikasjad
Signe Kalberg
Kontoris töötaja töölepingus on kaugtöötaja omast erinev üksnes töö tegemise koha sätestamine.
Töölepingu sõlmimine kaugtöö tegijaga ei erine üldjoontes nn tavatöölepingu sõlmimisest, selgitab Rohtla Law Office OÜ jurist Thea Rohtla.
Erinevus seisneb selles, et kui töökohustusi täidetakse kaugtööna, peab tööandja töötajat sellest kirjalikult teavitama ja seda sätestab ka töölepinguseaduse § 6. „See tähendab, et töölepingu kirjalikus dokumendis peab peale poolte andmete, lepingu sõlmimise aja, tööülesannete kirjelduse, töötasu kokkulepete, tööaja, puhkuse kestvuse ja viidete töökorralduse reeglitele töö tegemise koha juures olema kanne, et tööd tehakse kaugtööna. Kui see viimane puudub, loetakse, et pooled ei ole selles kokku leppinud,” osutab Rohtla.
Lepingusse ei pea panema konkreetset töötaja (elukoha, asukoha) aadressi, kus ta kaugtööd teeb, piisab koha märkimisest kohaliku omavalitsuse täpsusega.
Sealjuures ei pruugi töötaja kaugtööd teha sugugi kogu kokkulepitud tööaja ulatuses. Sõltuvalt töö iseloomust ja vajadusest võivad pooled kokku leppida ka näiteks nii, et kui muidu töötab töötaja iga päev oma kodukontoris, siis kindlatel päevadel töötab ta tööandja kontoris. Või vastupidi – tavatingimustes on töökoht tööandja ettevõtte asukoht, aga näiteks igal reedel teeb töötaja kaugtööd. „Kui pooled on nii kokku leppinud, tasub see režiim ka lepingus fikseerida,” soovitab Rohtla.
Mille järgi tasustatakse
Kui kodukontoris töötamise korral lepitakse kokku töötasustamine näiteks tükitöötasuna (tööandja kontoris oli aga ajatöötasu või ka vastupidi), siis sellised kokkulepped peavad olema ka töölepingus. Ka on soovitav töölepingus kokku leppida tööaja arvestuse pidamises (pidajas), võimaliku ületunnitöö tegemise tingimused ja töötaja kohustused juhuks, kui töö „otsa saab” ehk tekib nn tööseisak. „Kui need küsimused on jäetud lahtiseks, võib tekkida poolte vahel vaidlus võimalikus ületunnitöö tegemises ja täiendavas töötasus või töötaja võib hoopis nõuda tasu aja eest, mil teda „tööga ei kindlustatud. Kuni selleni välja, et töötaja süüdistab tööandat lepingutingimuste rikkumises, ütleb töölepingu erakorraliselt üles ja nõuab ka hüvitist,” juhib Rohtla tähelepanu.
Tööandja jaoks tähendab töötaja kodukontorisse tööle lubamine eelkõige veendumist, et töötaja sobib kaugtööd tegema – on kohusetundlik, tugeva enesedistsipliiniga ja vastutustundlik.
„Meie kogemus näitab, et aja- ja kohapaindlikkus toimibki tavapärase töösuhte raames ja sageli eraldi kokkuleppeid selleks ei sõlmita,” ütleb targa töö ühingu projektijuht Kadri Seeder. Pigem on oluline, et töötaja mõistaks, millist tulemust temalt oodatakse ja mis ajaks.
„Oluline on usaldus – lepingud ja eraldi regulatsioonid pigem vähendavad paindlikkust ja võivad hea suhte ära rikkuda,” väljendab Seeder oma isiklikku seisukohta.
Vajadusel kodus
Eesti suurima telekommunikatsiooni- ja IT-firmana suhtub Elion kodu- ja kaugtöösse igati soosivalt, kuigi selliseid töölepinguid, mis oleks spetsiaalselt kodus töötajatega sõlmitud, neil praegu ei ole. Samuti pole töötajaid, kes oleks 100% kodutööl, kinnitab firma personalidirektor Maria Kütt.
„Ilma kaugtööta ei suudaks meie ettevõte tänases maailmas piisavalt paindlikult toimetada. Kodus töötamise võimalus annab hea turvalise teadmise, et nt lapse haigestumisel ei pea ilmtingimata hoolduslehele jääma, vaid saab tööülesandeid ka distantsilt täita,” selgitab ta.
Kui inimene ise hindab, et ta teeb kodus tööd efektiivsemalt või saab kontoriseintest väljaspool paremini keskenduda, siis pole põhjust sellele vastu olla. Loomulikult on hea tava, et mujal töötamine lepitakse otsese juhiga kokku ning et vajalikud koostööpartnerid teavad, kust ja mis kanalite kaudu on inimene kättesaadav. „Arvan, et umbes pooled Elioni töötajad on kodus töötamise võimalust ka kasutanud,” ütleb Kütt.
Kaugtööna tehtava töö erisused võivad olla tööaja korralduses, tööülesannete saamises, tööde üleandmises ja sõltuda ka tehtava töö iseloomust. „Aga selline regulatsioon sisaldub tavapäraselt töökorralduse reeglites, mitte töölepingus,” täpsustab Thea Rohtla.
Kaugtöölepingute sõlmimisel tuleks kindlasti reguleerida:
•• Töö- ja puhkeaeg – tagada paindliku tööaja korral (näiteks väikelapse emad-isad) kontoris töötajatega sama hulga töötundide pühendamine ettevõttele
•• Kohustus olla iga päev mingil ajavahemikul tööülesannete andmiseks ja nende täitmise kontrolliks online’is kättesaadav
•• Kontoris käimise kohustus (koosolekud, infopäevad, koolitused jne), et töötaja oleks siiski meeskonna osa
•• Turvalisus – näiteks äriliselt tundliku infoga töötamise piirang avalikes kohtades, vajadusel ka eraldi konfidentsiaalsusleping
•• kulude hüvitamise kord – kas tööandja kompenseerib tööks vajalikud kontorikulud, näiteks mingi osakaaluga internetiühenduse kuutasu, telefonikulud, kontorimööbli ja muud tarbed
•• Ergonoomikanõuded töökohale, et kutsehaiguse tekkimise oht ei oleks suurem kui kontoris, vajadusel kohustus alluda töökeskkonnaspetsialisti soovitustele
Allikas: Elioni personalidirektor Maria Kütt
- Üksikasjad
Ettevõtjad tõstavad ettevaatlikult töötasusid, kuid ei näe hetkel ruumi palgaralliks, mida võiks eeldada viimase kvartali statistika põhjal.
Eesti keskmine palk tõusis teises kvartalis aastaga 8,5 protsenti ning CV Keskuse andmetel kerkis palgapakkumiste suurus samal perioodil ligi veerandi võrra.
Edasi loe originaali viitelt http://www.ap3.ee/article/2013-09-10/palgakasv_muudab_tooandjad_ettevaatlikuks või Äripäeva paberlehest.
Ken Rohelaan
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Töötajaga oli sõlmitud tähtajaline tööleping, milles töösuhte lõppemise tähtaeg oli seotud sündmuse saabumisega. Nüüdseks on tekkinud olukord, kus töötaja tuleb koondada ja talle tuleks välja maksta töötasu mida ta oleks saanud kui oleks töötanud sündmuse saabumise hetkeni. Kuidas tuleks seda sündmust nüüd ajaliselt määratleda, et hüvitatava perioodi kestus ja hüvitamisele kuuluva osa suurus teada saada?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:
Tähtajaliselt sõlmitud töölepingu lõppemist saab tõepoolest siduda konkreetse sündmuse saabumisega või kuupäevaliselt. Selleks tuleb juba töölepingu sõlmimisel määratleda mida sündmuse saabumise all silmas peetakse: kas konkreetse töö valmimist, hooaega vms. Sündmuse saabumist peab olema võimalik siduda ajavahemikuga või mõne konkreetse kriteeriumi/asjaoluga, mis on üheselt tuvastatav. See ei saa olla abstraktne olukord - nii tööandja kui töötaja peavad teadma töösuhte eelduslikku kestust. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lõike 2 kohaselt esitatakse töölepingu andmed heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Kui prognoositavalt kuluks selle töö tegemiseks 1 aasta, aga töö saab valmis varem, näiteks 8 kuuga ning tööleping tuleb majanduslikel põhjustel üles öelda, tuleb töötajale maksta hüvitiseks tema 4 kuu töötasu.
Kui tekib vaidlus sündmuse saabumise tähtaja määratlemisel tuleb töövaidluskomisjonis või kohtus välja selgitada milline oli poolte tahe selle kokkuleppe sõlmimisel ja kuidas sellest aru saadi.
Olukorras, kus tähtajaline tööleping on sõlmitud lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja asendamiseks ja lepingu tähtaeg on seotud lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja tööle naasmisega, tuleb lähtuda eeldusest, et TLS § 62 lg 2 kohaselt teatab töötaja lapsehoolduspuhkuse katkestamisest tööandjale ette 14 kalendripäeva, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Seega tuleb lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingu üles ütlemisel majanduslikel põhjustel maksta töötajale hüvitust 14 kalendripäeva ulatuses, kui pooled ei olnud kokku leppinud muud ajaperioodi.
Lehekülg 1120 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee