Üksikasjad

Avaldatud: 15 august 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Valitsus kiitis neljapäeval heaks eelnõu, millega lihtsustub Eesti ühiskonna arengusse panustava välismaalase tööle asumine.

Seaduse muudatus on seotud valitsuse tegevusprogrammiga ja selle eesmärgiks on soodustada nende välismaalaste Eestisse saabumist ning lühiajaliselt Eestis viibimist või elama asumist, kes panustavad Eesti ühiskonna arengusse, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Eelnõuga kaotatakse määrustest tööloa taotlemise ning selle menetlemist puudutav regulatsioon, kuna õppimiseks elamisloa saanud välismaalane ei vaja alates 2013. aasta 1. septembrist töötamiseks täiendavalt tööluba.

Töötukassast loa taotlemisel kaotatakse nõue esitada andmed selle kohta, milliste töövahendusega tegelevate asutuste poole tööandja pöördus, kus ta tööpakkumise avaldas ning kui kaua on tööandja otsinud sobivat töötajat Eestis. Tööandja peab edaspidi esitama vaid põhjenduse, miks ta soovib välismaalast tööle võtta, ning kinnitama, et on otsinud sobivat töötajat ka Eestist.

Seaduse muudatuse kohaselt on alustaval ettevõttel alates 2013. aasta 1. septembrist võimalus Eestisse tuua tippspetsialiste lihtsustatud korras ka juhul kui äriühing, kuhu välismaalane tööle asub, on olnud Eestis registreeritud vähem kui 12 kuud ja alustab tegevust riigi või erainvesteeringu toel, olles saanud riigilt või finantsinspektsiooni tegevusloaga erafondivalitsejalt investeeringu või laenu või toetuse mõnest riiklikust toetusmeetmest. Eelnõuga sätestatakse, et sellel alusel tippspetsialisti lühiajalise Eestis töötamise registreerimiseks esitab tööandja politsei- ja piirivalveametile andmed selle kohta, kas äriühing, kuhu välismaalane tööle asub, alustab tegevust riigi või erainvesteeringu toel.

Eelnõuga sätestatakse samuti, et taotlustele lisatavate dokumentide koopiad võib taotleja edastada haldusorganile ka elektrooniliselt. Dokument digitaalallkirjastatakse, millega taotleja kinnitab dokumendi koopia vastavust originaalile ning et seda ei ole võltsitud.

Äriuudised
Toimetaja:
Heidi Ojamaa

Üksikasjad

Avaldatud: 12 august 2013

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Maaleht

Fondivalitsejad teevad aktiivset reklaami, et II sambaga liitunud inimesed suurendaksid oma palgast pensionifondi minevaid sissemakseid aastateks 2014–2017. Tarbijaveebist minuraha.ee leiad kalkulaatori, mis aitab sul välja arvutada sissemaksete suurendamise mõju oma tulevase pensioni suurusele.

Selleks tuleb sul kalkulaatorisse (http://www.minuraha.ee/kasulikud-abivahendid/?popup=pensionikalkulaator_tulevik) sisestada mõned andmed: oma brutopalk, vanus, senine tööstaaž ning II sambaga ühinemise aasta. Seejärel kuvatakse tulemused, kui suureks umbkaudu su tulevane pension nii I kui II sambast kujuneks nii juhul, kui sa aastatel 2014-2017 sissemakseid ei suurenda (st sinu brutopalgalt läheb pensionifondi endiselt 2% ja riik lisab sinu palgalt makstava sotsiaalmaksu arvelt 4%) või kui otsustad makseid suurendada (sinu brutopalgalt läheks pensionifondi 3% ja riik lisab sinu palgalt makstava sotsiaalmaksu arvelt 6%).

Võtame näiteks praegu 35-aastase inimese, kes teenib 1000-eurost brutopalka ja ühines II sambaga 2003. aastal. Kui ta makseid 2014-2017 aastateks suurendab, saab ta 2043. aastal pensionile jäädes I ja II sambast igakuist pensioni kokku 25 eurot rohkem kui makseid mitte suurendades.

Praegu 47-aastane inimene, kes teenib 700-eurost brutopalka ja ühines II sambaga samuti 2003. aastal, saab makseid suurendades I ja II sambast kokku 10 eurot kuus rohkem.
Maksete ajutise suurendamise võimalused

Kuni 15. septembrini 2013 saad soovi korral esitada avalduse, et suurendada oma brutopalgast pensionifondi laekuvaid sissemakseid kahelt protsendilt kolmele aastatel 2014–2017.

Riigipoolne makse suureneb 2014–2017 automaatselt neljalt protsendilt kuuele protsendile nende pensionikogujate eest, kes tegid 2009. aastal avalduse omapoolsete maksete jätkamiseks – ajal, mil riigipoolsed maksed majanduskriisi tõttu ajutiselt külmutati. Need inimesed, kes toona avaldust ei esitanud, aga sooviksid riigilt aastatel 2014–2017 saada 6% makset, peavad selleks esitama avalduse (seda saab teha 15. septembrini 2013) ning suurendama ka enda palgalt laekuvat makset kolmele protsendile. 1954. aastal ja varem sündinud inimesed makse suurendamise avaldust esitada ei saa.

* II samba sissemaksete suurendamise mõju kalkulaator asub siin (http://www.minuraha.ee/kasulikud-abivahendid/?popup=pensionikalkulaator_tulevik).
* II samba kohta saad rohkem lugeda siit (http://www.minuraha.ee/IIsammas).
* Maksete suurendamise või mittesuurendamise kohta saad rohkem lugeda siit (http://www.minuraha.ee/uudised/?op=archive&year=2013&month=5#article_19450).
* Kalkulaator on loodud Rahandusministeeriumi ja tarbijaveebi minuraha.ee koostöös.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 august 2013

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kaire Talviste

Töötuskindlustushüvitise avalduse läbivaatamist kiirendab, kui kohe esitatakse ka U1-tõend.

„Euroopa Liidus on tööjõu vaba liikumine, mis tähendab, et kui on täidetud nii kindlustusstaaži nõue kui ka see, et töötuks pole jäädud vabatahtlikult, saab inimene töötuskindlustushüvitist,” ütleb Eesti töötukassa EL-i hüvitiste spetsialist Katrin Pops.

Inimesed on sellest võimalusest üsna teadlikud, ent U1-tõendiga tulevad tema sõnul hüvitist taotlema siiski vähesed. U1-tõendiga kinnitab liikmesriikide tööturu- või töötuskindlustusasutus selles riigis täitunud töötamis- ja kindlustusperioodi, mis on oluline hüvitise otsuse tegemisel. Ükski palgaleht välisriigis täitunud kindlustusstaaži ei kinnita.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele (logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet).

Üksikasjad

Avaldatud: 12 august 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Mul on olemas arstitõend, et praegune töö ei sobi mulle enam. Kas võib päevapealt töölt lahkuda ja töölepingu lõpetada või pean ikka kuu aega ette teatama?

Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:

Töötaja algatusel töölepingu ülesütlemiseks on seaduses antud 30-päevane etteteatamistähtaeg, seda loetakse korraliseks ülesütlemiseks ja töötaja ei pea oma lahkumist põhjendama.

Kuid töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
Kui pikka etteteatamistähtaega töösuhte ülesütlemisel järgida ja kas seda üldse järgida, sõltub mõjuva põhjuse kaalukusest ja selle mõjust töösuhtele.
Seega, kui töötaja terviseseisund ei võimalda kokkulepitud tööd teha, ei pea töötaja järgima 30 kalendripäeva pikkust etteteatamistähtaega.