Üksikasjad

Avaldatud: 30 april 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Juhtimine.ee

Palgainfo agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder ütles täna avaldatud suuremate palgamaksjate edetabeli valguses, et üldiselt ettevõtjad pelgavad palkade avalikustamist, kartes, et inimesed ei saa aru miks üks või teine palk on selline nagu ta on.

Kogu artiklit saab lugeda originaali viitelt
http://www.juhtimine.ee/1220172/analuutik-ettevotjad-tahaks-et-pidevad-palgajutud-lopeks

Üksikasjad

Avaldatud: 30 april 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Tööinspektsioon

PRESSITEADE
TÖÖINSPEKTSIOON

Maikuust alates, kuni aasta lõpuni viib Tööinspektsioon läbi teavitus- ja kontrollikampaania. Selle käigus kontrollitakse uute töötajate töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid. Uute töötajate all peab Tööinspektsioon silmas alla ühe aasta oma töökohal töötanud inimest.

Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialisti Silja Soone sõnul tuleneb uute töötajate kontroll tööõnnetuste analüüsimise tulemustest: „Tööinspektsiooni poolt 2012.a. läbiviidud analüüs tööõnnetuste põhjustest näitas, et üheks enamlevinumaks tööõnnetuse põhjuseks on töötaja puudulik väljaõpe või juhendamine.“ Soon lisas, et 30% kõikidest tööõnnetustest juhtub töötajatega esimesel tööaastal.

Kampaania käigus annab Tööinspektsioon välja temaatilise brošüüri, mis keskendub kahele olulisele aspektile tööandja-töötaja vahelises suhtes: töötervishoid-tööohutus ning töösuhted. Lisaks viib Tööinspektsioon läbi kuus töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhete teemalist teabepäeva üle Eesti.

Uute töötajate töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhete alast kontrolli viivad läbi kõik tööinspektorid, kes teostavad ettevõtetes töökeskkonnaalast järelevalvet. Tööinspektsioon avaldab kontrolli tulemused 2014. jaanuaris.

Lisainfo:

Sander Sõõrumaa
Avalike suhete peaspetsialist
Teabeosakond
Tel 5699 2324

Üksikasjad

Avaldatud: 30 april 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tarbija24 lugeja Helgi soovib teada, kuidas on seaduses ette nähtud kolleegi asendamise tasustamine, kui ta teeb seda graafikuväliselt.

«Vanas töökohas sain ma näiteks haigeks jäänud kolleegi asendamisel 1,5-kordset tunnitasu. Nüüd uues kohas makstakse täpselt sama palju ja öeldakse, et nii lihtsalt on. Võin tööl oldud päeva ainult puhkepäevana välja võtta,» selgitas naine.

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal:

Eraldi asendamistasu pole töölepingu seadusega (edaspidi TLS) sätestatud.

Haige töötaja asendamisel on tegemist tema asendajale ette planeerimata tööajaga, st tööaeg tavaliselt lisandub asendaja tööajakavasse. Seetõttu on see asendajale töötamine üle kokkulepitud tööaja ehk ületunnitöö, mida kohustub töötaja tegema vaid kokkuleppel.

Ületunnitöö tuleb töötajale hüvitada tasulise vaba ajaga või kokkuleppel rahas. Rahas hüvitamisel peab tööandja maksma töötajale 1,5-kordset töötasu.

Kui tööaega summeeritakse, siis on võimalik tööajakava arvestusperioodis kavandada toimunud muudatuse järel arvestades kogu arvestusperioodi (näiteks nelja kuu) töötunde. Nõnda ei pruugi ületunnitööd tekkida ja tehtud töö tasustatakse ühekordse töötasuga.

Tööandjal tuleb tööaja planeerimisel kindlasti silmas pidada ka TLSist tulenevaid töö- ja puhkeaja piiranguid. Seoses asendajale lisandunud tööajaga peab töötajale olema jätkuvalt tagatud igapäevane ja -nädalane puhkeaeg.

Vastab advokaadibüroo Varul vandeadvokaat Karl Haavasalu:

Mõistame olukorda selliselt, et töötaja on antud juhul teinud ületunnitööd ehk töötanud üle kokkulepitud tööaja.

Antud juhul omavad tähtsust töölepingu seaduse (edaspidi: TLS) paragrahvi 44 lõiked 6 ja 7. Vastavalt lõikele 6 hüvitab tööandja ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Lõikes 7 on sätestatud, et ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu.

Seega kehtib eeldus, et ületunnitöö tegemisel töötaja poolt tööandja n-ö tasub ületunnitöö eest vaba aja andmisega. Ületunnitöö eest peab tööandja maksma raha vaid juhul, kui tööandja ja töötaja on selles eraldi leppinud kokku. Seetõttu oleks töötajal mõttekas ajaliselt enne ületunnitöö tegemist saavutada selgus selles, kas n-ö tasumine toimub vaba aja andmisega või makstakse ületunnitöö eest ka tegelikkuses rahas.

Siinjuures tuleb tõdeda, et TLS paragrahvi 44 lõigete 6 ja 7 regulatsioon on mõneti ebaõiglane. Nimelt kuulub vaba aeg töölepingu seaduse alusel n-ö vastutasuna andmisele vaid ületunnitööga võrdses ajalises ulatuses (näiteks tegi töötaja ületunnitööd 4 tundi ning selle ületunnitöö eest on tal ka õigus saada vaba aega 4 tundi).

Kui aga töötaja ja tööandja on saavutanud kokkuleppe selles, et ületunnitöö eest makstakse rahas, ei saa tasu ületunnitöö eest olla väiksem kui 1,5-kordne töötasu. Miks vaba aja andmine on seatud sõltuvusse üksnes tegelikult töötatud ajast (ja mingit koefitsienti siin kasutada ei saa), kuid raha maksmisel tuleb kasutada koefitsienti 1,5, sellele on raske seletust leida.

Toimetas: Liis Velsker, reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 29 april 2013

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kärt Anvelt

1. aprillist on surve all hulk inimesi, kelle töötuskindlustushüvitise saamine võib kannatada.

1. aprillist jõustunud kaitseväeteenistuse seadus (KVTS) on kui kuri aprillinali, mis annab põhjust muretseda nii ajateenijatele kui ka asendus- ja reservteenistuses olijatele. Asi on lihtne: aja-, asendus- ja reservteenistust ei peeta KVTS-i järgi avaliku teenistuse eriliigiks ning riigikogu riigikaitsekomisjoni liikme Marianne Mikko sõnul tähendab see karmi tegelikkust, kus aja-, asendus- ega reservteenistuses viibinud töötul pole enam õigust töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist edasi saada.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna sõnul on tekkinud olukord eri ministeeriumide vahelise kommunikatsiooni probleem, sest samaaegselt avaliku teenistuse seaduse (ATS) muutmisega muudeti ka teisi seadusi, sealhulgas kaitseväeteenistusega seotuid. „Ka riigikaitsekomisjon pidanuks teemale, et kaitseväeteenistus võeti ATS-ist välja, tähelepanu juhtima ning puudus oleks likvideeritud,” viitas Tsahkna.

Tsahkna sõnul pole siiski põhjust kaitseväekohustuslaste hulgas paanikat tekitada, sest ka praegu kehtiva seadustiku järgi on kõigil neil õigus saada töötutoetust ja töötuskindlustushüvitist samadel tingimustel kui enne 1. aprillil kehtima hakanud ATS-i. „Kehtivas seaduses on mõiste „mõjuvad põhjused” ning selleks loetakse ka kaitseväeteenistuses olemist,” selgitas Tsahkna. „Kuid loomulikult on korrektne, kui ka seaduses oleks see eraldi välja toodud,” möönis ta ning kinnitas, et sotsiaalkomisjon on vastava seadusemuudatuse algatanud.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.