Üksikasjad

Avaldatud: 25 april 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

CV Keskuse tegevjuhi Paavo Heili sõnul võib palgatõus riigisektoris tuua palgasurve kogu Eesti majanduskeskkonnale.

«Riigitöötajad on osa Eesti inimkapitalist ja kindlasti ei saa neid lahutada kogu ülejäänud tööturust. Eesti ettevõtete konkurentsivõime jaoks on aga oluline, et palgakasv ei ületaks tootlikkuse kasvu,» ütles Heil Postimehele.

Ta lisas, et kui riigitöötajate palgakasv on suurem kui erasektoris, saavutab riik töötajate värbamisel konkurentsieelise. Erasektor, selleks, et tööjõuturul konkurentsis püsida peab pakkuma sarnase kvalifikatsiooniga inimestele samaväärset palka ja hüvesid.

«Riigisektori poolt «ennetav» palgatõus tähendab palgasurvet kogu Eesti majanduskeskkonnale,» ütles ta.

Heil lisas, et samas peab riik tagama, et meile kõigile vajalikud avalikud teenused saaks kvaliteetselt teostatud ja seetõttu on oluline jälgida erasektori palkasid ning muid pakutavaid hüvesid ja vastavalt olukorrale reageerida, kas palgatõusu või langetamisega.

«Kindlasti on Eestis palju valdkondi, kus riik peab palkasid tõstma, et pakutava teenuse kvaliteet kasvaks. Üheks sellistest valdkondadest on kindlasti haridus. Maksumaksja ja ettevõtjana oleks mul hea meel kui palgatõus riigisektoris tuleks efektiivsema töökorralduse mitte täiendava maksukoormuse arvelt.»

Valitsus kinnitas neljapäeval riigi eelarvestrateegia aastateks 2014-2017, mille kohaselt tõstetakse ka riigisektoris palku. Lahtine on küll veel selle suurus eelolevail aastail. Numbriliselt selgub tuleva aasta palgatõus augustis-septembris.

Üksikasjad

Avaldatud: 25 april 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Kuigi palgalõhe meeste ja naiste vahel on vähenenud, teenivad näiteks ameeriklannad 78 senti iga meeste poolt teenitud dollari kohta. Õiglane palk puudutab mõlemaid osapooli ja äärmiselt oluline on ka oskus palka juurde küsida, kui arvad, et su praegune palk pole tehtava töö vääriline.

Kuidas alustada? Kuidas leida enesekindlust ja julgust, et palka juurde küsida? GalTime annab nõu.

Tee kodutööd. Kunagi pole mõistlik küsida tööandjalt suvalist summat palgalisaks. Uuri eelnevalt, kui palju sinu ametikohal võiks palka saada. Vaata üle ka elamisele kuluvad summad, et oskaksid arvestada, kui palju võiks olla minimaalne summa, mida iga kuu juurde teenida.

Vali õige aeg. Ära pöördu tööandja poole palgatõusu sooviga ilma eelneva hoiatuseta. Lepi kokku kindel kohtumisaeg, et ülemus saaks ainult sinule ja su jutule keskenduda. Kui sind ootab ees arenguvestlus, siis see oleks hea aeg, mil uurida palgatõusu võimaluste kohta.

Valmista end ette. Kirjuta üles kõik oma argumendid, miks sa palgatõusu väärt oled ja seejärel sea need tähtsusejärjekorda. Millised on olnud su suurimad saavutused viimase aasta jooksul? Alusta kõige muljetavaldavama argumendiga. Oluline on ka see, et su jutul oleks mõjuv algus ning et sa ei näeks välja kartlik või tagasihoidlik.

Lepi kokku jätkukohtumine. Kui oled oma argumendid ette lugenud, ära eelda, et ülemus sulle kohe vastata oskab. Leppige kokku aeg näiteks nädal aega hiljem, et ülemus jõuaks asja üle mõelda ja vajadusel oma ülemustega asja arutada.

Valmistu erinevateks vastusteks. Isegi, kui ülemus on nõus, et oled palgatõusu väärt, ei pruugi tal olla võimalik seda sulle anda. Võib-olla arvab ülemus, et sa pole veel palgatõusuks valmis ja pead end veel tõestama. Ära lase negatiivsel vastusel su töötahet murda.

Toimetas Naine24

Üksikasjad

Avaldatud: 25 april 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

CV Keskuse igakevadise küsitluse tulemusena selgus, et 10 protsenti vastajatest saab ümbrikupalka ning 8 protsenti vastajatest saab osa palgast ümbrikus.

Üle poole, ehk 53 protsendi küsitluses osalejatest vastas, et saavad ametlikku palka. Küsitluses osales sel aastal 1269 vastajat.

Võrreldes eelnevate aastatega on ümbrikupalga maksmise osakaal järjekindlalt vähenenud. Kui 2007.a läbi viidud küsitluses vastasid ligi 25 protsenti, et saavad ümbrikupalka, siis 2010.a oli see näitaja juba 19 protsenti ja 2011. ning 2012. aastal vaid 12 protsenti. Käesoleval aastal on ümbrikupalga saajate osakaal langenud madalaimale, 10 protsendi tasemele.

«Ümbrikupalga osakaalu vähenemine aastast-aastasse näitab inimeste teadlikkuse kasvu ümbrikupalga tegeliku mõju suhtes. Töötajal on õigus saada mitmeid hüvitisi, mille arvestamise aluseks on tema ametlikud sissetulekud: ajutise töövõimetuse hüvitis, puhkusetasu, töökoha kaotamisega seotud hüvitis, vanemahüvitis, pension ning samuti sõltub töötaja sissetulekut tema laenuvõimekus. Inimesed teadvustavad, et tegelikkuses kaasneb ümbrikupalkade maksmisega negatiivne mõju kogu ühiskonnale,» kommenteeris küsitluse tulemusi CV Keskuse turundusjuht Laura Tammeorg.

Toimetas: Kalev Aasmäe

Üksikasjad

Avaldatud: 25 april 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Kas tööandjal on õigus nõuda, et töötaja töötaks tema juures ühe kuu, kui inimest juba ootab uus tööandja?» tahtis venekeelse Postimehe lugeja teada.

Vastab tööinspektor-jurist Kaia Taal.

Tuleb rõhutada, et kinni hoida ei saa ega tohi kedagi. Tahteavaldus - antud juhul töölepingu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud ülesütlemisavaldus - hakkab kehtima selle teatavaks tegemisest alates ja tööleping lõpeb avalduses näidatud kuupäeval.

Töölepingu seadus (edaspidi TLS) näeb töösuhte pooltele, sh töötajale ette töölepingu ülesütlemisest etteteatamiseks tähtajad. Korralise ehk mõjuva põhjuseta ülesütlemise korral eeldatakse, et töötaja teatab töölepingu lõppemisest ette 30 kalendripäeva. Erakorralisest (mõjuva tööandjast või töötajast tuleneva põhjusega) ülesütlemisest etteteatamise tähtaega seadus töötajale ei sätesta, kuid eeldatakse, et töötaja teatab ette mõistliku aja võrra.

Silmas tuleb pidada, et tähtajalist lepingut korraliselt üles öelda ei saa. Erandiks on töötaja, kes on tööle võetud töölepingu seaduse § 9 lõike 2 alusel asendajaks.

Kui töötaja etteteatamistähtaega ei järgi, on tööandjal õigus nõuda hüvitist nende tööpäevade eest, mis töötaja oleks pidanud etteteatamisajal veel töötama.

Uue töö leidmine pole TLS § 91 lg 3 eesmärgist tulenev mõjuv põhjus tööleping üles öelda. Seega saab tööandja ülesütlemisavalduse saamisel nõuda töötajalt 30st päevast vähem ette teatatud aja eest hüvitist, kuid ei saa võtta temalt põhiõigust vabadusele ning õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta.

Toimetas: Tarbija24