Üksikasjad

Avaldatud: 18 september 2013

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Ärileht

Riina Kallas
ärileht.ee

Töötukassa reservid kasvavad endiselt mühinal ja kümned miljonid eurod voolavad Eesti majandusest välja, arvavad nii tööandjad kui ka ametiühingud.

Nimelt on reservide maht kasvanud poole miljardi euroni ja raha piisaks ka mitmeaastase kriisi üleelamiseks, mistõttu töötukassa nõukogu tegi valitsusele ettepaneku alandada töötukindlustusmakset 2,1%-ni senise 3% asemel. Kui praegu kehtiv töötuskindlustusmakse määr on töötajatele 2% ja tööandjatele 1%, siis ettepaneku kohaselt oleks see 1,4% ja 0,7%.

Kui valitsus nõukogu otsuse kinnitab, jääb inimestele ja ettevõtetele kokku kätte umbes 50–60 miljonit eurot rohkem. „Meie hinnangul pole täna ei moraalset ega rahalist õigustust töötajate ja tööandjate käest seda raha kokku koguda,” märkis tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar. „Töötuskindlustusmakse eesmärk on osaliselt kompenseerida töötuks jäänud inimeste sissetulekuid ja inimesi tööturule tagasi aidata. Riigi muude ülesannete täitmiseks töötuskindlustusmakset kasutada pole õige.”

Üksikasjad

Avaldatud: 16 september 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Tööandja andis mulle töölepingu projekti ja selles on mitu suurt leppetrahvi ette nähtud. Millistel juhtudel võib töölepingus leppetrahvis kokku leppida?

Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:

Töölepingu seadus (edaspidi TLS) piirab olukordi, mil leppetrahvi sõlmimine on õigustatud. Leppetrahvis on lubatud kokku leppida vaid tööleasumisest keeldumise või omavolilise töölt lahkumise korral (TLS § 77), samuti saladuse hoidmise kohustuse (TLS § 22 lõige 2) või konkurentsipiirangu kokkuleppe (TLS § 26 lõige 1) rikkumise puhuks.

Töötaja ja tööandja võivad leppida kokku leppetrahvis, mille töötaja peab saladuse hoidmise kohustuse rikkumisel hüvitama. Kui leppetrahv ei kata kogu tööandja kahju seoses saladuses hoitava teabe avalikustamisega, on tööandjal õigus nõuda töötajalt kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei kata.

TLS § 26 alusel on võimalik konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumiseks kokku leppida leppetrahvi kohaldamises. Leppetrahvi võib kokku leppida nii töösuhte kehtivuse ajal kui pärast töösuhte lõppu kohaldatava konkurentsipiirangu rikkumise eest. Leppetrahvis kokkuleppimisel tuleb määrata kohustus, mille rikkumisel leppetrahvi rakendatakse, ja leppetrahvi suurus. Kui konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud kahju, mida leppetrahv ei kata, võib tööandja nõuda töötajalt leppetrahvi summat ületava kahju hüvitamist.

TLS § 77 annab töösuhte pooltele õiguse leppida kokku TLS § 74 lõikes 3 sätestatust suuremas leppetrahvis, kui töötaja keeldub tööle asumast või lahkub töölt eesmärgiga töösuhe lõpetada. Säte reguleerib olukordi, kus töötaja on töölt lahkunud seadusega ettenähtud ülesütlemisavaldust esitamata ning ei soovi naasta.

Leppetrahvi kohaldamisel tuleb tööandjal leppetrahvi nõuda mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Selle vastu eksimisel kaotab tööandja õiguse nõuda leppetrahvi tasumist. Seadus ei näe ette leppetrahvi suurust. Leppetrahv peab olema töösuhet arvestades mõistlik. Töötaja võib nõuda leppetrahvi vähendamist, kui see on kohustuse rikkumist ja teise lepingupoole huve arvestades ebamõistlikult suur. Ebamõistlik on näiteks leppetrahv, mis ületab töötaja poolt rikkumisega tekitatud kahju suurel määral. Leppetrahvi vähendamist ei ole õigus nõuda, kui töötaja on tööandjale leppetrahvi juba tasunud.

Üksikasjad

Avaldatud: 17 september 2013

• TULUMAKSUSEADUS
• Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Valitsus arutas tänasel kabinetinõupidamisel maksuvaba tulu määra tõstmise võimalusi. Eelkõige arutati täiendava maksuvaba tulu määra tõstmist pensionäridel selliselt, et keskmine pension jääks järgmisel aastal maksuvabaks.

Esialgsete arvutuste põhjal tõuseks pensionäride täiendava maksuvaba tulu määr 18 eurot kuus, mis tõstab kogu tulumaksuvabastuse määra kokku 354 euroni. Eelnevalt on valitsus kinnitanud, et järgmisel aastal tõusevad pensionid 5,8 protsenti, 336lt eurolt 354 euroni. Seega jääb ka tuleval aastal keskmine pension maksuvabaks.

Tuleva aasta valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon on praegustel andmetel 0,7 protsendiga prognoositavast SKPst ülejäägis, nominaalselt on eelarve 0,4 protsendiga SKPst veel puudujäägis.

Järgmisel aastal on enamikel valitsemisaladel võimalik rohkem riigi tulusid ümber jaotada. Riigi kulud suurenevad kokku üle 400 miljoni euro ehk ca 5 protsenti. Eelarve veel suurema mahu kasvuks valitsus võimalusi ei näe.

Ministeeriumid esitavad ettepanekud haldusalasisesteks muudatusteks rahandusministeeriumile homse päeva jooksul ning valitsus jätkab arutelu järgmisel kabinetinõupidamisel.

Järgmine kabinetinõupidamine toimub 19. septembril, riigieelarve on kavas anda Riigikogule üle 26. septembril.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 september 2013

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Rahandusministeerium

Eile lõppes kogumispensioni II samba maksete suurendamiseks avalduste esitamise aeg. Maksete suurendamiseks esitas tähtajaks avalduse esialgsetel andmetel 106 140 inimest, kellest 40 410 olid aastatel 2010-2011 kogumispensioni makseid jätkanud ning 65 730 olid maksed katkestanud.

Aastatel 2010-2011 makseid jätkanutel suureneb II samba riigipoolne makse automaatselt neljalt protsendilt kuue protsendini, kokku on selliseid inimesi 209 000. Nendest 40 410 inimest kasutas võimalust lisaks riigipoolsele automaatsele suurendamisel tõsta ka makse enda osa kahelt kolmele protsendile.

Nendel, kes aastatel 2010-2011 maksed ajutiselt peatasid, oli võimalus esitada avaldus oma osa makse suurendamiseks ühe protsendi võrra, millele riik lisab sel juhul kaks protsenti (kogumispensioni makse oma osa suureneb kahelt protsendilt kolmele ja riigi poolt lisatav sotsiaalmaksu osa neljalt protsendilt kuuele). Neid avalduse tegijaid oli esialgsetel andmetel 65 730, kellest praegu reaalselt sissemakseid tegevaid (töötavaid) inimesi on 52 800. Avalduste arv vastab rahandusministeeriumi prognoosile ning on planeeritud eelarvekulu piirides.

Kogumispensioni makse suurendamine aastateks 2014-2017 tuleneb 2009. aastal vastu võetud kogumispensionide seaduse muudatusest. Siis peatas riik ajutiselt sügava majanduslanguse ajaks ja riigi fiskaalse tervise tagamiseks sissemaksed II samba pensionifondidesse 2009. aasta juunist kuni 2010. aasta lõpuni ja tegi poole võrra vähendatud makseid 2011. aastal. Tasakaaluks nähti ette kõrgemas määras maksete tegemine aastatel 2014–2017. Nüüd suurenevadki maksed seadusega ettenähtud korras. Avaldusi nii enda- kui riigipoolsete pensionimaksete suurendamiseks sai esitada 15. maist 15. septembrini. Kokku on II pensionisambaga liitunud umbes 645 000 inimest.

Kogumispensioni makse sotsiaalmaksu osa tõstmine vähendab II sambaga liitunu I samba pensioniõigusi. Kui maksed II sambasse olid peatunud, omandasid inimesed I samba pensioniõigusi selle võrra rohkem. Rohkem infot ja võimalus enda tulevast pensioni arvutada on siin: http://minuraha.ee/kasulikud-abivahendid/?popup=pensionikalkulaator_tulevik.