Üksikasjad

Avaldatud: 03 november 2014

• Postimees
• RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS

Et säilitada praegust töötajate ja pensionäride praegune suhe säiliks, peaks pensioniiga 2020. aastaks olema 65 aastat. Praegu jäävad inimesed pensionile oluliselt varem.

«Statistikaameti rahvastikuprognoos ennustab rahvaarvu 10 protsendilist vähenemist aastaks 2040. Et rahvaarv väheneb, peavad tulevikus inimesed ilmselt kauem tööelus osalema. Selleks, et praegune töötajate ja pensionäride suhe säiliks, peaks pensioniiga olema 2020. aastal 65 aastat, 2030. aastal 68 aastat ning 2040. aastal 70 aastat,» tõdes juhtivstatistik Yngve Rosenblad pressiteate vahendusel. «Praegu lõpetatakse tööelu aga selgelt varem, keskmiselt 59-aastaselt, ning sageli on selle põhjuseks tervis,» märkis ta.
Töö saamise viisi, ametikoha kui ka tööga rahulolu puhul on vanus oluline. Statisikaamaeti peaanalüütik Siim Krusell tõdes, et noorte tööle saamisel on tutvused kõige olulisemad, samuti töötavad noored sagedamini lihtsamatel töödel. «Lihtsamat tööd tegevad noored on samas tööga rohkem rahul kui sama tööd tegevad vanemad inimesed,» tõi Krusell välja. «Haridus on töökarjääri kujundamisel olulise tähtsusega. Noortel, kes piirduvad teise taseme haridusega, kulgeb karjäär suure tõenäosusega sinikraena. Kolmanda taseme hariduse omandanud noored aga töötavad tippspetsialisti või juhina,» märkis ta.

Majandus24»Majanduspoliitika

Toimetaja:
Marge Tubalkain

Üksikasjad

Avaldatud: 03 november 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Tööturuülevaadet tehes märkis statistikaameti peaanalüütik Siim Krusell, et noorte tööle saamisel on olulised nii tutvused kui ka haridus.

"Töö saamise viisi, ametikoha kui ka tööga rahulolu puhul on vanus oluline," lisas ta. Krusell tõdes, et noorte tööle saamisel on tutvused kõige olulisemad, samuti töötavad noored sagedamini lihtsamatel töödel.

"Lihtsamat tööd tegevad noored on samas tööga rohkem rahul kui sama tööd tegevad vanemad inimesed," tõi Krusell välja.

"Haridus on töökarjääri kujundamisel olulise tähtsusega. Noortel, kes piirduvad teise taseme haridusega, kulgeb karjäär suure tõenäosusega sinikraena. Kolmanda taseme hariduse omandanud noored aga töötavad tippspetsialisti või juhina," märkis ta.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 november 2014

• Postimees
• RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS

Riigikontroll nendib aastaraportis, et Eestil tuleb olla valmis reformideks, mis muudaks sotsiaalsüsteemi rahastamise jätkusuutlikumaks. Üheks murepunktiks on pensionisüsteem, mille jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb teha kiireid muudatusi.

2014. aastal on riigi eelarvestrateegia aastateks 2015–2018 järgi pensionikindlustuse puudujääk 380 miljonit eurot. Võrreldes 2013. aastaga on puudujääk kasvanud 20 protsenti. Puudujääk ei too kaasa seda, et pensionid jääksid välja maksmata, aga nende maksmiseks tuleb lisaks sotsiaalmaksu laekumisele leida riigieelarvest lisaraha teiste valdkondade arvelt.

Puudujääki põhjustab lisaks demograafilise olukorra muutustele ka pensionisüsteemi praegune korraldus, kus pensioni eriskeemide tõttu on võimalus minna varakult pensionile ning saada pensioni pika perioodi jooksul. Selliseid riiklikke eriskeeme ei pea riigikontroll enam põhjendatuks olukorras, kus vanaduspensioniiga pidevalt kasvab ning kogumispensionisüsteemis koguvad inimesed pensioni endale ise.

Riik on otsustanud, et pensioniiga tuleb tõsta ning alates 2026. aastast on üldine pensioniiga 65 aastat. Samas ei taga see pensionikindlustuse rahalist jätkusuutlikkust ka edaspidi, nenditakse riigikontrolli aastaraportis.

Et tagada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus, tuleks riigikontrolli hinnangul:

* leida võimalikult kiiresti ja kehtestada alates 2026. aastast, mil lõpeb kindlaksmääratud pensioniea tõus, Eesti demograafilist ja majanduslikku olukorda ning pensionisüsteemi eripärasid arvesse võttes kõige sobivam süsteemi automaatne kohandamismehhanism. Automaatne kohandamismehhanism võimaldab kohandada pensionisüsteemi vastavalt kokku lepitud statistilistele näitajatele, vähendades seega sõltumist poliitilistest teguritest. Näiteks on võimalik siduda vanaduspensioniiga oodatava elueaga, mispuhul pensioniiga kohandatakse regulaarselt vastavalt oodatava eluea statistikale;
* kaotada pensionide eriskeemid, mis võimaldavad minna pensionile enne üldist vanaduspensioniiga. Asendada varajane pension vajaduse korral tõhusate isikukaitsevahenditega, pakkuda rehabilitatsiooniteenuseid või kompenseerida suurema palgaga ning pakkuda karjääri lõpufaasis paralleelselt töötamisega võimalust osaleda riiklikus täiendus- ja ümberõppes;
* viia lõpule töövõime reform. Seejuures ei tohi kindlasti unustada muudatuste algseid eesmärke, st pidurdada töövõimetuspensionäride arvu kasvu ja vähendada riigi põhjendamatuid kulusid.

POSTIMEES.ee»Eesti uudised

Toimetaja:
Tiina Kaukvere

Üksikasjad

Avaldatud: 03 november 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

CV-Online-i läbi viidud iga-aastasest Eesti tööturu-uuringust selgus, et 39% tööandjatest planeerib järgneval 6 kuul töötajaid värvata. Aasta eest oli see näitaja 56% ning 2012. aasta novembris 40%. Ühtlasi planeerib 34% tööandjatest järgneva kuue kuu jooksul vähemasti osade töötajate palku tõsta.

„Eesti tööandjad on 2015. aasta osas stabiilselt optimistlikud. Sarnased uuringu tulemused olid ka 2012. aasta novembris ning 2013. aasta kujunes Eesti majanduse jaoks väga edukaks. Arvestama peab aga sellega, et töötute arv ühiskonnas on viimase paari aasta jooksul vähenenud ning iga uue töötaja värbamine on keerulisem ja kallim, kui see oli veel aasta-paar tagasi," kommenteeris uuringu tulemusi CV-Online-i juhatuse liige Agu Vahur.

"Märgilise tähtsusega on ka see, et oluliselt on kasvanud nende tööandjate osakaal, kes plaanivad nii inimesi koondada kui ka juurde värvata. See viitab selgelt ettevõtete vajadusele muuta oma tegevust efektiivsemaks ning otsitakse enda organisatsiooni jaoks sobivaimaid inimesi," rääkis Vahur.

„Valdavalt valitseb tööandjate seas optimistlik suhtumine tulevikuarengutesse - seda ilmestab 58% tööandjate kavatsus palgata uusi töötajaid tulenevalt mahtude või organisatsiooni kasvamisest," kommenteeris värbamise põhjuseid CV-Online-i turundusjuht Heikko Gross.

„Eelnevale statistikale tuginedes peaks tööotsijatel praegu olema lihtsam tööle saada kui aasta tagasi, sest värbavate ettevõtete arv on stabiilselt kõrge, kuid töötuse määr on langenud. Seega vabu töökäsi on vähem ning konkurents töökohta otsivate või vahetada soovivate inimeste nimel
on suurem kui aasta eest," iseloomustas Gross tööturu hetkeseisu.