Üksikasjad

Avaldatud: 28 april 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Liina Valdre
ärileht.ee

Eestis on tööandja kulutused tööjõule Euroopa Liidu keskmisest oluliselt väiksemad, kuid nende kasv on viimastel aastatel olnud ELi keskmisest kiirem.

Tööjõukulude suurus ja komponentide osatähtsus on liikmesriigiti väga erinev, selgub statistikaameti blogist.

Eurostati andmetel oli 2014. aastal 10 ja enama töötajaga ettevõtetes (välja arvatud põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala) keskmine tööjõukulu Euroopa Liidus 24,6 eurot ja euroalal 29,2 eurot tunnis.

Tööjõukulud tunnis olid kõige kõrgemad Taanis (40,3 eurot) ning kõige madalamad Bulgaarias (3,8 eurot). Eestis oli vastav näitaja 9,8 eurot tunnis, mis on EL keskmisest 2,5 korda väiksem. Lähiriikide võrdluses olid Eesti tööandja kulutused tööjõule tunnis 1,5 korda suuremad kui Lätis ja Leedus, kuid kolm korda väiksemad kui Soomes.

Aastatel 2004–2008 kasvasid Eesti tööandjate kulutused töötajatele tunnis EL keskmisest kiiremini (näiteks 2007. aastal kasvasid tööjõukulud tunnis eelmise aastaga võrreldes ligi 20 protsenti), siis järgnes paariaastane langusperiood.

Alates 2011. aastast on tööjõukulud näidanud taas kiiret kasvu. 2014. aastal võrreldes eelmise aastaga oli Eesti tööjõukulude kasv tunnis euroala kiireim ja ulatus 6,6 protsendini.

Millest tööjõukulud koosnevad?

Tööjõukulu on kogu kulu, mida tööandja teeb töötajale ning mis jaguneb otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

Eestis tööjõukuludest moodustavad otsesed kulud 73,3 protsenti ja kaudsed kulud 26,7 protsenti.

Eesti otsesed kulud jagunevad:

- tasu tegelikult töötatud aja eest (otsene töötasu, lisatasud ja toetused) – 66% kogu kuludest;
- tasu mittetöötatud aja eest (tasud puhkuse, riigipühade ja muude vabade päevade eest) – 6,6 protsenti kogu kuludest;
-mitterahaline (loonus-) tasu (tasu tootena või teenusena, ametiautod, tööandja eluruumid jne) – 0,7 protsenti kogu kuludest.

Eesti kaudsed (mittepalgalised) kulud jagunevad:

- kohustuslikud, leppekohased ja vabatahtlikud sotsiaalkindlustusmaksed – 25,2 protsenti kogu kuludest;
- hüvitised ja sotsiaaltoetused – 0,6 protsenti kogu kuludest;
- tööalase koolituse kulud – 0,6 protsent kogu kuludest;
- tööjõu värbamise ja tööriietuse kulud – 0,4 protsenti kogu kuludest.

Euroopa Liidu liikmesriikides erineb kaudsete kulude osatähtsus märkimisväärselt. Kõige suurema osa kaudsetest kuludest moodustavad Euroopa Liidu liikmesriikides (välja arvatud Taani) riiklikud sotsiaalkindlustusmaksed, mis moodustavad ELis keskmiselt 17 protsenti kogu tööjõukuludest (Eestis vastavalt 25 protsenti).

Eurostati metoodika kohaselt kaudsed kulud = tööandjate sotsiaalkindlustusmaksed + tööalase koolituse kulud + tööjõu värbamise ja tööriietuse kulud + muud tööandja makstavad tasud – tööandjale makstavad toetused.

Ettevõtlussektoris maksid Eesti tööandjad 2014. aastal brutotöötasu 100 euro pealt täiendavalt 36 eurot kaudseid kulusid. Eestis olid kaudsed kulud Euroopa Liidu keskmisest (32 eurot) kõrgemad.

Kõige kõrgemaid kaudseid kulusid maksti 100 euro pealt Prantsusmaal (49 eurot) ja Rootsis (47 eurot) ning kõige madalamaid Maltas (9 eurot). Peamised kaudsete kulude komponendid EL-s on tööandja (kohustuslikud) sotsiaalkindlustusmaksed, kulutused töötaja pensioniskeemidele ja haigushüvitistele.Eestis on tööandja kulutused tööjõule Euroopa Liidu keskmisest oluliselt väiksemad, kuid nende kasv on viimastel aastatel olnud ELi keskmisest kiirem.

Tööjõukulude suurus ja komponentide osatähtsus on liikmesriigiti väga erinev, selgub statistikaameti blogist.

Eurostati andmetel oli 2014. aastal 10 ja enama töötajaga ettevõtetes (välja arvatud põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala) keskmine tööjõukulu Euroopa Liidus 24,6 eurot ja euroalal 29,2 eurot tunnis.

Tööjõukulud tunnis olid kõige kõrgemad Taanis (40,3 eurot) ning kõige madalamad Bulgaarias (3,8 eurot). Eestis oli vastav näitaja 9,8 eurot tunnis, mis on EL keskmisest 2,5 korda väiksem. Lähiriikide võrdluses olid Eesti tööandja kulutused tööjõule tunnis 1,5 korda suuremad kui Lätis ja Leedus, kuid kolm korda väiksemad kui Soomes.

Aastatel 2004–2008 kasvasid Eesti tööandjate kulutused töötajatele tunnis EL keskmisest kiiremini (näiteks 2007. aastal kasvasid tööjõukulud tunnis eelmise aastaga võrreldes ligi 20 protsenti), siis järgnes paariaastane langusperiood.

Alates 2011. aastast on tööjõukulud näidanud taas kiiret kasvu. 2014. aastal võrreldes eelmise aastaga oli Eesti tööjõukulude kasv tunnis euroala kiireim ja ulatus 6,6 protsendini.

Millest tööjõukulud koosnevad?

Tööjõukulu on kogu kulu, mida tööandja teeb töötajale ning mis jaguneb otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

Eestis tööjõukuludest moodustavad otsesed kulud 73,3 protsenti ja kaudsed kulud 26,7 protsenti.

Eesti otsesed kulud jagunevad:

- tasu tegelikult töötatud aja eest (otsene töötasu, lisatasud ja toetused) – 66% kogu kuludest;
- tasu mittetöötatud aja eest (tasud puhkuse, riigipühade ja muude vabade päevade eest) – 6,6 protsenti kogu kuludest;
-mitterahaline (loonus-) tasu (tasu tootena või teenusena, ametiautod, tööandja eluruumid jne) – 0,7 protsenti kogu kuludest.

Eesti kaudsed (mittepalgalised) kulud jagunevad:

- kohustuslikud, leppekohased ja vabatahtlikud sotsiaalkindlustusmaksed – 25,2 protsenti kogu kuludest;
- hüvitised ja sotsiaaltoetused – 0,6 protsenti kogu kuludest;
- tööalase koolituse kulud – 0,6 protsent kogu kuludest;
- tööjõu värbamise ja tööriietuse kulud – 0,4 protsenti kogu kuludest.

Euroopa Liidu liikmesriikides erineb kaudsete kulude osatähtsus märkimisväärselt. Kõige suurema osa kaudsetest kuludest moodustavad Euroopa Liidu liikmesriikides (välja arvatud Taani) riiklikud sotsiaalkindlustusmaksed, mis moodustavad ELis keskmiselt 17 protsenti kogu tööjõukuludest (Eestis vastavalt 25 protsenti).

Eurostati metoodika kohaselt kaudsed kulud = tööandjate sotsiaalkindlustusmaksed + tööalase koolituse kulud + tööjõu värbamise ja tööriietuse kulud + muud tööandja makstavad tasud – tööandjale makstavad toetused.

Ettevõtlussektoris maksid Eesti tööandjad 2014. aastal brutotöötasu 100 euro pealt täiendavalt 36 eurot kaudseid kulusid. Eestis olid kaudsed kulud Euroopa Liidu keskmisest (32 eurot) kõrgemad.

Kõige kõrgemaid kaudseid kulusid maksti 100 euro pealt Prantsusmaal (49 eurot) ja Rootsis (47 eurot) ning kõige madalamaid Maltas (9 eurot). Peamised kaudsete kulude komponendid EL-s on tööandja (kohustuslikud) sotsiaalkindlustusmaksed, kulutused töötaja pensioniskeemidele ja haigushüvitistele.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 april 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Liina Valdre
ärileht.ee

Võrreldes Euroopa eakaaslastega on Eesti eakad haritumad, töötavad enam, kuid nende sissetulek on samas kesine.

Äsja avaldatud Euroopa Komisjoni ja ÜRO koostatud aktiivsena vananemine indeksis paikneb Eesti 28 riigi seas küll 10. kohal, kuid meie positsiooni nõrgestab vanemaealiste vähene osalus ühiskonnaelus, vahendab Praxis.

Võrreldes Euroopa eakaaslastega töötavad meie vanemaealised palju ja on haritumad, kuid nende tervis on kehv ja sissetulek napp.

Indeksi põhjal on näha, et vanemaealiste potentsiaali kasutatakse kõige paremini ära Põhjamaades – tabeli tipust leiame Rootsi, Taani, Hollandi ja Soome. Eesti ja Tðehhi kuuluvad ainsatena Ida-Euroopast keskmisesse edetabeli rühma; sabas sörgivad teised Ida-Euroopa riigid koos Kreekaga.

Eesti positsiooni kergitab tabelis asjaolu, et meie eakad on aktiivsed tööelus. „Vanemaealiste suhteliselt suurem osalemine tööelus võrreldes Euroopa eakaaslastega kannab nii häid kui ka halbu sõnumeid,“ selgitab Reelika Leetmaa Praxisest.

„Osalt on kõrge hõivemäära taga see, et meil ei ole võrreldes vana Euroopa riikidega loodud niivõrd heldeid eelpensionisüsteeme, mistõttu jätkavad meil inimesed võimalusel töötamist ka pensionieas. Seda soodustab ka pensionisüsteem, mis võimaldab saada pensioni samaaegselt töötasuga,“ märgib Leetmaa.

Eksperdi sõnul on seevastu halb sõnum, mis ilmnenud ka mitmest uuringust, et pensionieas jätkatakse töötamist just vajadusest tagada leibkonnale piisav sissetulek. „Näiteks 2012. aasta tööjõu-uuringu andmetel jätkas ligi 80 protsenti vanemaealistest pensionieas töötamist sel põhjusel. Vaid Kreekas ja Rumeenias on näitaja veel kõrgem. Samas kui näiteks Põhjamaades jätkatakse pensionieas töötamist pigem mitterahalistel põhjustel, sealhulgas rahulolust tööga,“ selgitab Leetmaa.

Kõige viletsamal positsioonil oleme indeksis ühiskondlikus elus osaluse poolest. 28 Euroopa Liidu riigi võrdluses 25. kohal, eespool vaid Rumeeniast, Bulgaariast ja Poolast. „Eriti teravalt jääb silma madal poliitilise aktiivsuse näitaja ja osalus vabatahtlikus tegevuses. Ka Praxise varasemad vabatahtlikus töös osalemist käsitlevad uuringud on jõudnud tõdemuseni, et vabatahtlike määr on väikseim pensionäride seas,“ selgitab andmeid Jane Matt Praxisest.

Madal vaimne heaolu

„Võrreldes teiste Euroopa riikidega hindavad eestlased madalaks ka oma vaimset heaolu ning sotsiaalset võrgustikku ehk kui sageli inimesed kohtuvad oma lähedaste ja sõpradega,“ märgib Matt ja selgitab, et siin võib põhjus peituda nii üksi elavate eakate hulgas kui ka väheses põlvkondade vahelises suhtluses.

Kehv tervis ja vilets juurdepääs tervishoiuteenustele, sealhulgas eelkõige hambaraviteenustele seab piirid Eestis aktiivsena ja toimekana vananemisele.

Analüütikud toonivatavadki, et Eesti vanemaealiste ühiskondlikus elus osaluse aktiivsust tuleks hinnata teiste näitajate kontekstis. „Kuivõrd võime näha Eesti vanemaealist kõrget tööga hõivatust, mis tuleneb madalast sissetulekust, samuti aga terviseprobleemidest, millele lahendusi ei ole leitud ja madalast füüsilist turvatundest, siis see avaldab kindlasti mõju inimese võimalustele, suutlikkusele ja motivatsioonile osaleda ühiskondlikus elus,“ ütleb Matt.

„2040. aastaks on Eestis peaaegu pool kogurahvastikust ja ka pool tööealistest üle 50-aastased, seega on ka meil hoogsalt vajalik tegeleda vanemaealiste teemadega,“ lisab Leetmaa.

Aktiivsena vananemine tähendab vananemist hea tervise juures, täieõigusliku ja iseseisva ühiskonnaliikmena. Sõna „aktiivsena“ rõhutab jätkuvat osalemist ühiskonnas, majandus-, kultuuri- ja igapäevaelus, mitte vaid füüsilist või tööalast aktiivsust. See vastandub mõtteviisile, kus vananemist ja teistest sõltuvaks muutumist mõistetakse sünonüümina. Just vanemaealiste iseseisvuse säilitamine on aktiivsena vananemise üks olulisemaid komponente.

Indeks on hea tööriist poliitikakujundajatele, mis mõõdab kuivõrd hästi riik vanemaealiste potentsiaali kasutab, mil määral vanemaealistel on võimalik ühiskonnaelus osaleda, iseseisvalt toime tulla ning mil määral neid selles toetatakse.

Indeks on loodud 22 üksiku näitaja põhjal, mis on omakorda jagatud nelja valdkonda: osalemine tööelu; osalemine sotsiaalelus; iseseisev, tervislik ja turvaline elu; aktiivsena vananemist soodustav keskkond.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 april 2015

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Ärileht

2014. aastal toimus Eestis 4635 tööõnnetust, millest 3725 juhul said töötajad kerge kehavigastuse, 894 juhul raske kehavigastuse, tööõnnetustes kaotas elu aga 16 inimest. Võrreldes 2013.a on registreeritud tööõnnetuste arv kasvanud 452 juhtumi võrra.

Maailmas juhtub aastas keskmiselt 313 miljonit tööõnnetust ja registreeritakse 160 miljonit kutsehaigust ning tööõnnetuste tõttu sureb aastas keskmiselt 2,3 miljonit inimest.

Tööinspektsiooni poolt läbi viidud uuringute põhjal selgub, et Eestis juhtuvad tööõnnetused eelkõige puuduliku töötajate väljaõppe ja juhendamise tõttu.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on Tööinspektsiooni peamine eesmärk suurendada eelkõige töösuhteosapoolte töökeskkonnaalast teadlikkust ning valdkonna õigusaktide, infomaterjalide, koolituste ja konsultatsioonide kättesaadavust.

Vältimaks tööõnnetuste toimumist on tööandjatel äärmiselt oluline panustada töötajate juhendamisesse ja väljaõppesse ning töötajad peaksid väga tõsiselt suhtuma isikukaitsevahendite kasutamisesse ning järgima masinate ja seadmete käitlemisel ohutusjuhendeid.

„Tegelikult on enamus raskete tööõnnetuste põhjuseks samal tasapinnal libisemine või kukkumine. Selle tagajärjena on suur osa töötajaid sunnitud olema töölt eemal 1–3 kuud, diagnoosiks luumurd. Samas on tegu selliste õnnetustega, kus töökeskkonna parandamine ei nõua suuri kulutusi. Liig tihti on tööõnnetuse põhjuseks vedelema unustatud juhe või kast, kinnitamata põrandakate, maha kukkunud ese, kuivatamata jäetud põrand või tööks sobimatute jalatsite kandmine. Kõik need asjad nõuavad eelkõige hoolimist ja märkamist, mitte suurt rahakotti,“ kommenteeris Qvalitas Arstikeskuse peaarst dr Toomas Põld.

Samuti on töötajate tervise suur murekoht stress, mis on Euroopas sageduselt teine tööga seotud terviseprobleem. EU-OSHA korraldatud Euroopa arvamusuuringu põhjal pidasid üle poole töötajatest tööstressi oma töökohas tavaliseks. Kõige sagedamad tööstressi põhjused on töökohtade ümberkorraldamine või töökoha ebakindlus, pikad tööpäevad või liigne töökoormus ning kiusamine ja ahistamine töökohas. Sama küsitluse järgi arvavad ligikaudu 4 töötajat 10st, et nende töökohas ei tegeleta stressiga piisavalt. „Juhid ja töötajad peavad teadma psühhosotsiaalseid riske ja tööstressi varajasi ohumärke ning neile peab oskama kiiresti reageerida. Parku hetkel see nii ei ole, abi otsitakse tihti alles siis, kui probleem häirib juba väga tõsiselt igapäevast elu,“ lisas Põld.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 april 2015

• Ärileht
• Individuaalse töövaidluse lahendamise seadu

Signe Kalberg,

Eesti Päevaleht

Norras palkmaju ehitanud mees käis saamata jäänud töötasu pärast läbi kõik kohtuastmed.

Kui Mihkel (nimed muudetud) 2012. aasta sügisel osaühinguga B kokku leppis, et hakkab palkmajade valmistaja juures Norras üldehitajana tööle, ei osanud ta arvata, et väljateenitud töötasu kättesaamiseks tuleb maha käia pikk kohtutee, kuni riigikohtuni välja.

Pooled sõlmisid suulise kokkuleppe ja Mihkel pidi töötunni eest puhtalt kätte saama 90 Norra krooni. Töö Norras lõppes, kuid viie kuu eest oli raha veel saamata, Mihkli arvutuse kohaselt oli seda 54 492 Norra krooni ja 95 ööri, mis teeb 7315 eurot ja 95 senti. Kui asi hakkas üha rohkem sedamoodi paistma, et töötasu võibki saamata jääda, pöördus Mihkel Eestis avaldusega tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjoni. Ta palus kinnitust, et tegemist oli tõepoolest töösuhtega, ja soovis, et endiselt tööandjalt saamata jäänud raha välja mõistetaks. Ligi kolm kuud hiljem rahuldas töövaidluskomisjon Mihkli nõude, kuid mitte täies ulatuses – töötasuna mõisteti talle välja ainult 3828 eurot ja 21 senti (bruto).

Hea lugeja, milliseid probleeme on sinul suuliste lepingutega ette tulnud? Kas tööandja või töötaja on oma sõna murdnud ning kasutanud ära kirjaliku lepingu puudumist? Mis on sellest saanud? Anna teada aadressil või kommentaariumis!

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.