Üksikasjad

Avaldatud: 22 november 2002

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Äripäev

Sulev Oll

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriis ennustab sotsiaalmaksu suurt tõusu tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse tagajärjel.

Tarmo Kriisi hinnangul võib tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse rakendumine tõsta sotsiaalmaksu tööstuse, mäetööstuse ja ehitussektori ettevõtete jaoks 40 protsendini. “Tegemist oleks ettevõtete maksukoormuse üldise tõusuga,” sõnas ta eilsel Äripäeva töökeskkonnaalasel seminaril.

Kui palju ettevõtjal ehk kindlustusvõtjal konkreetselt maksta tuleb, sõltub tariifist, mis rajaneb sektori üldisel riskipreemial ja kindlustusvõtja töökeskkonnal põhineval riskikoefitsiendil. Madalaimaks tariifiks prognoosis Kriis 0,5%, suurimaks isegi 8%.

Rahasse ümber arvestatuna pakkus Kriis välja, et Eesti Põlevkivil tuleb aastas 4protsendilise tariifi juures välja anda 18 miljonit, Viisnurgal 3 miljonit ja Standardil 1 miljon krooni. “Samas on ettevõtete senised kulutused olnud suhteliselt väikesed, sisuliselt nullis, kaetud sotsiaalmaksuga,” ütles Kriis.

Tariifide suhtes võib probleemiks kujuneda ka adekvaatsete andmete puudumine kutsehaiguste ja tööõnnetuste tegeliku taseme kohta. Näiteks endine sotsiaalminister, Riigikogu rahanduskomisjoni liige Eiki Nestor ennustab tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse jõustumisele järgnevat haiguste ja õnnetuste arvu kasvu. “Meie naabrite juures on tööõnnetusi ja kutsehaigusi tunduvalt rohkem,” väitis Nestor. Seda kinnitas ka tööinspektsiooni peadirektor Priit Siitan, kelle sõnul on Euroopa Liidus tööõnnetusi keskmiselt kaheksa korda rohkem kui Eestis.

Tõele vastavate andmete puudumine ei võimalda Nestori sõnul ka ennustada, kui suureks kujunevad kindlustusega seotud kulud. “Tööandjad väidavad, et makse määrad tulevad liiga kõrged,” lausus Nestor. “Kindlustusseltsid peavad aga määrasid liiga väikeseks.”

Tarmo Kriis tõdes, et kindlustamise kasu on kahtlemata olemas ja ettevõtjad püüavad oma riske maandada, kuid maksukoormuse oletatav tõus on liiga suur. “Liidu arvates tuleks kindlustuse rakendumisel sotsiaalmaksu 1 % võrra vähendada,” sõnas ta. “Arvestada tuleb ka, et tööstus, meie majanduse kasvumootor, on praegu veel arengujärgus.”

Ka pooldavad tööandjad nn avalik-õiguslikku kindlustussüsteemi, kus tariifipoliitikasse kaasatakse ka nende esindajad. Praegu sisuliselt ummikusse jooksnud teema lahendusena näeb avalik-õiguslikku tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust, mida juhiksid tööandjad, töötajad ja riik, ka Eiki Nestor.

Vabatahtliku kindlustuse võimaluse Nestor sisuliselt välistas, öeldes, et seda on katsetatud vaid Ungaris ja sealgi ebaõnnestunult. “Vabatahtlikku kindlustust kasutaks väga vähesed,” sõnas ta. “Sundkindlustuseks tuleks aga üles ehitada riiklikult tsentraliseeritud süsteem.”

Pikka aega töös olnud ja praeguseks Riigikokku jõudnud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seadust lähiajal veel ei tule. “Järgmisest aastast see seadus veel küll ei jõustu,” ütles Tarmo Kriis. “Riigikogul tuleks eelnõu kas ümber kirjutada või järgmise kooseisu kanda usaldada.”

Üksikasjad

Avaldatud: 18 november 2002

• Postimees

Peaminister Siim Kallase sõnul ei saa valitsus praegu täita ametiühingute nõudmisi maksuvaba tulu alammäära ja töötu abiraha tõstmise osas.

Peaminister viitas rahandusministeeriumis tehtud arvutustele, mille kohaselt laekuks maksuvaba tulu alammäära tõstmisel 1400 kroonini kuus riigile aastas üle 700 miljoni krooni vähem. Sellest summas omakorda 388 miljonit jääks saamata kohalikel omavalitsustel.

Kallase sõnul ei saa riik omavalitsustele sellist puudujääki kompenseerida. «Kuna riigieelarve on tervik, pole riigil tänasel hetkel maksuvaba tulu miinimumi tõstmiseks ressursse,» ütles Kallas mõõdukatest riigikogu liikmete arupärimisele vastates.

Kallase sõnul ei kavatse valitsus suurendada ka töötu abiraha määr praeguselt 400 kroonilt 700 kroonile kuus.

Kehtiv töötu abiraha määr moodustab 21,6 protsenti Eesti alampalgast, lisas Kallas. Rahvusvahelise tööorganisatsiooni soovitus on, et see võiks olla 50 protsenti riigis kehtivast alampalgast. Kallas ei pea sellist jäika sidumist õigeks.

Ta lisas, et töötu abiraha kasutamise mõttekuses on erinevaid arvamusi. Peaministri sõnul on Eestis paikkondi, kus töötu abiraha suurus on liigagi kopsakas. «Tekib olukord, kus inimesed ei soovigi vastu võtta pakutavaid töökoht,» sõnas Kallas.

Riigikogu liikme Liis Klaari küsimusele, millal kõnealused summad võiksid suureneda, vastas Kallas, et seda otsustavad valijad märtsi algus. «Ilmselt ei ole see valitsus see, kes teeb valmis ka 2004 aasta eelarve,» sõnas Kallas.

Kallas lisas, et talle isiklikult on maksuvaba miinimumi tõstmine sümpaatne idee. «On pärsi selge, et see on kallis ja mahukas idee,» sõnas ta ja lisas, et on ka teisi võimalusi tulumaksu vähendamiseks, mida ta toetab.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 november 2002

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Töötukassa

Valitsus kinnitas tänasel istungil Töötukassa nõukogu ettepanekul 2003. aasta töötuskindlustusmakse määrad, mis võrreldes 2002. aastaga ei muutu. Järgmisel aastal on maksemäär töövõtjale üks protsent palgalt ja muudelt tasudelt ning tööandja makseks on 0,5 protsenti palgafondilt.

Töötukassa nõukogu ettepaneku aluseks on töötuskindlustusmaksete laekumise, tööhõive ja tööpuuduse näitajate ning kollektiivsete koondamiste ja tööandja maksejõuetuse juhtumite prognoos 2003. aastaks.

Vastavalt töötuskindlustuse seadusele on Töötukassa nõukogu kohustatud vastavasisulise ettepaneku sotsiaalministri kaudu valitsusele esitama hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. novembriks. Valitsus kehtestab kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. detsembriks.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 november 2002

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Postimees

Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon esitas Riigikogu menetlusse seaduseelnõu, mille kohaselt makstakse töötavatele vanaduspensionäridele tagasi neilt ebaseaduslikult kogutud töötuskindlustusmaksed.

Töötuskindlustuse seaduse esialgse teksti kohaselt pidid töötuskindlustuse makseid tasuma ka töötavad pensionärid ja isikut, kellel 1. jaanuaril 2002.aasta seisuga jäi vanaduspensioni eani vähem kui 12 kuud.

Õiguskantsler vaidlustas selle sätte, sest nendel inimestel ei olnud võimalik oma maksete eest vastuhüve saada.

Riigikogu jäi õiguskantsleriga nõusse ja tegi seaduse ümber, ebaõiglast töötuskindlustusmakset enam ei koguta. Lahendamata jäi aga see, kas ja kuidas saavad ligi 45.000 inimest tagasi neilt ilmaasjata kogutud raha.

Rahvaliit leiab, et ebaõigelt kogutud raha tuleb inimestele tagasi maksta.

Selle saavutamiseks esitaski Rahvaliidu fraktsioon eelnõu, mille kohaselt peab valitsus välja töötama liigselt makstud töötuskindlustusmaksete tagastamise korra.