Üksikasjad

Avaldatud: 10 april 2003

• Delfi

Valitsusliidu soov maksta tulevast aastast emapalka olenevalt ema lapsepuhkuse eelse sissetuleku suurusest on kasulik eeskätt keskmisest kõrgema palgaga Tallinna inimestele, mitte niivõrd madala sissetulekuga või töötutele Võrumaa emadele.
Koalitsioonilepingu kohaselt maksab riik pärast 1. jaanuari 2004 lapse ilmale toonud naisele 12 kuu jooksul sama suurt palka, kui ta teenis enne lapsepuhkusele minekut. Töötud emad saavad leppe järgi toetust alampalga määra järgi. Emapalga ülemmääraks kehtestatakse kolm keskmist palka. Eesti keskmine palk mullu viimases kvartalis oli 6512 krooni.

„See on kasulik neile, kes töötavad siit viie kilomeetri raadiuses,” ütles Riigikogu liige, mõõdukas Katrin Saks Toompeal antud telefoniintervjuus Võrumaa Teatajale. Tema hinnangul pole emapalga maksmisel vahe tegemine õigustatud. „Kas me teeme vahet Võrumaa emal ja Tallinna emal, kelle palgavahed erinevad kordi,” lausus Saks. „Lapse kasvatamise töö on ühesugune nii Võrus kui Tallinnas.”

Mõõdukad soovivad kehtestada Eestis kõigile ühesuguse lapsevanema aastase asenduspalga 4200 krooni kuus või 3000 krooni kuus poolteise aasta vältel. Asjakohase seaduseelõu andis Saks parlamendi menetlusse teisipäeval.

Mõõdukate kava nõrgaks küljeks peab Saks vastutustundetutele inimestele loodavat võimalust teenida sünnitamise pealt, mis tähendab soovimatute laste juurdekasvu. „See on meie variandi nõrk külg,” tunnistas Saks. Samas ei usu ta, et selliseid inimesi on Eestis tuhandeid. „Ilmselt on lihtsamaid viise raha teenida.”

Üksikasjad

Avaldatud: 09 april 2003

• Postimees

Koalitsioonileppes sisalduval emapalgal ei ole tõenäoliselt tagasiulatuvat jõudu ning see kehtib neile naistele, kes sünnitavad lapse alates tuleva aasta 1. jaanuarist, vahendab Postimees Online Eesti Päevalehte.

«Mina ei riskiks öelda, millal emapalk kehtima hakkab ega teisi tehnilisi üksikasju enne, kui seaduseelnõu täpselt paigas on,» ütles reformierakondlane Maret Maripuu. «Minu isikliku arvamuse kohaselt puudutab see neid lapsi, kes sünnivad alates 1. jaanuarist 2004.»

Ka tulevane sotsiaalminister Marko Pomerants (Res Publica) nentis, et tõenäoliselt emapalgal tagasiulatavat mõju pole. «Kuskil on see vahe, kuhu piir tuleb tõmmata. Tee või tina, aga paremini ei saa,» tõdes ta. «Loodan väga, et need emad, kes on praegu lapseootel, ei teinud otsust mitte kõmust emapalga kohta, vaid tahtmisest lapsi saada.»

Maripuu sõnul ei võimalda tänavustele sünnitajatele emapalka maksta selle aasta riigieelarve. «Kõik valikud on seotud ju raha hulgaga,» lisas Pomerants.

ES Turu-uuringute valimisjärgse üle-eestilise küsitluse põhjal on toetused lastele ja väikeste lastega peredele, sealhulgas emapalk, rahva kõige suurem ootus uuelt valitsuselt.

Poliitikud polnud veendunud, kas emapalk kehtib ka naistele, kes sünnitavad mitu last järjest. «Loogiliselt peaks ring otsast peale hakkama, pole ju vahet, kas lapsepuhkusele jäädakse töölt või otse puhkuselt,» ütles Pomerants.

Vaidlusi põhjustab ka palga maksmine isadele. «Lapseoote periood on ainult ema pärusmaa. Isal on ainult ootused, mitte ootamine,» lausus Pomerants. «Tundugu see nii seksistlik kui tahes – üksikemasid on palju rohkem kui üksikisasid.»

Samas möönis ta, et seaduses peaks kajastuma isapalga alternatiiv juhuks, kui lapse emaga midagi juhtub.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 april 2003

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Äripäev

Töötukassa tänavused tulud ületasid viiekordselt kulutusi, mis sunnib ilmselt juba järgmisel aastal töötuskindlustusmakseid vähendama.

Töötukassasse laekus tänavu esimeses kvartalis kindlustusmaksetena 130 miljonit krooni, hüvitisteks ja sotsiaalmaksuks maksti samal ajavahemikul välja alla 25 miljoni krooni. Alates mullusest on töötukassal kogunenud raha investeerimiseks ligikaudu 600 miljonit krooni, kirjutab Postimees.

Kuigi töötukassa prognoosis varem, et töötuskindlustuse hüvitise taotluste arv kasvab märtsis, siis seda ei juhtunud. Märtsis lisandus vaid 915 taotlust. Jaanuaris ja veebruaris maksti hüvitisi vastavalt 1314 ja 781 inimesele. Töölepingute kollektiivse ülesütlemise avaldusi laekus 45 ja tööandja maksejõuetuse avaldusi 42.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul prognoositi töötuskindlustust luues, et kindlustushüvitisi hakkavad saama umbes pooled töötuks jääjad. «Arvestasime, et kindlustushüvitist võiksid tänavu saada 37 000 inimest, kelle palk ulatuks keskmiselt 4500 kroonini,» ütles Paavel.

“Esialgu saab kindlustust aga kümme korda vähem inimesi ning seetõttu laekub praegu töötukassale rohkem raha, kui me välja maksame,» märkis Paavel. «Sügisel on kokkuvõtteid tehes võimalik, et kindlustusmaksete suurust järgmisel aastal vähendatakse.» Võimalik on ka kindlustushüvitise väljamaksete ajavahemiku pikendamine ja hüvitise määra tõstmine. Töötukassa hüvitiste saajate ringi laiendamine nõuab seaduste muutmist.

Samas võib Paaveli hinnangul siiski tulevikus hüvitiste saajate hulk suureneda, sest paljud kindlustatud on kaks kuud enne töötukassa poole pöördumist lihtsalt kodus ja elavad näiteks koondamishüvitise arvelt.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 april 2003

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Raamatupidaja.ee

Silva Männik

Paljud tööandjad on hakanud rasedaid seadusevastaselt kergema töö andmise asemel ennetähtaegselt koju saatma, millega nad riskivad saada hilisema töötasu hüvitamise nõude.

“Raha keelt mõistavad meie ettevõtjad kõige paremini,” tõdes Tartumaa tööinspektsiooni jurist Neenu Pavel, kirjeldades seda, kuidas tööandjad hakkavad rasedatega tehtud vigadele mõtlema alles siis, kui kahjunõue saamata jäänud töötasu ja intressidega laual.

Viimasel ajal levima hakanud probleem seisneb selles, et kui lapseootel naise raviarst soovitab viia ta üle kergemale tööle, siis lähevad tööandjad sageli kergema vastupanu teed ja saadavad raseda üldse koju. Kui kergemale tööle asudes oleks haigekassa kompenseerinud rasedale väiksemaks osutunud palga, siis nüüd jääb naine rahata. Kergemat tööd soovitava arsti kirja alusel ei maksa riik ka haigusraha.

Ettevõtte esindaja saadetakse tööinspektsiooni raseda tööst vabastamiseks taotlust esitama. “Terve selle aja istub aga rase kodus ja ootab, millal ta tööle saaks minna, sest täiesti töövõimetu ta ei ole ja endise sissetuleku nimel on ta enne lapsehoolduspuhukusele minekut huvitatud siiski võimalikult kaua tööl käimisest,” kirjeldas Pavel.

Ta lisas, et kolme viimase kuu jooksul on Tartus raseda koju saatmiseks leidnud tööinspektsiooni ukse üles ligi veerandsada ettevõtjat, ja kõigi puhul kulus aega, et nende firmat kahjutasuga ähvardav süsteem lõplikult selgeks teha.

Ühel juhul ootas naine rahata kodus terve kvartali. Kui tööandja lõpuks tööinspektsiooni jõudis, oli tulevane ema juba lapsehoolduspuhkusel. Tagantjärele ei ole aga võimalik talle haigekassast haigusrahasid määrata ja ees ongi vaidlus saamata jäänud sissetuleku pärast.

Ka Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni juht Jaan Kiviall tunnistas, et tööandjad ei suvatse sageli rasedale kergemat tööd otsida. Õige otsuse tegemiseks on ka arstide õiendid puudulikud, tunnistas ta. “Näiteks kes otsustab sellise ebamäärase hinnangu puhul, nagu “füüsiline ja vaimne pinge”, milline koormus on just täpselt paras,” arutles ta.

Praegu lapseootel olev Janne Kants rääkis, et tema töötab praegu kahe töökoha asemel ühel. Statoilis selgitati talle, et neil kergemat tööd pakkuda ei ole ning soovitati kohe töölt eemale jääda. Lisati veel, et tavaliselt saadakse 3–4 nädala jooksul tööinspektorilt ka nõusolek ja raha makstakse haiguslehe vormis 80% sissetulekust. “See on Statoilis kogu aeg nii olnud ja ma arvan, et mu paberid on nüüdseks juba korda saadud,” ütles Kants. Tööandja selgitas talle, et neil ongi mugavam, kui ta kohe koju jääks, sest vastasel juhul peab raskemad asju tegema keegi teine ning kogu tasustamine ja töökorraldus muutuks keerulisemaks.

Rasedate töö korraldamisel tuleb lähtuda mitmest seadusest
Töölepingu seadus
§ 63. (1) Rasedal on õigus nõuda arsti vormistatud haiguslehe alusel töötingimuste ajutist kergendamist või ajutist üleviimist teisele tööle. Töötajale hüvitatakse palgavahe ravikindlustuse seaduses ettenähtud korras.
(2) Kui tööandja asukoha (elukoha) järgne tööinspektor on tuvastanud, et tööandjal ei ole võimalik raseda töötingimusi kergendada või teda kergemale tööle üle viia, vabastatakse ta haiguslehel näidatud ajaks tööst ja makstakse kohustusliku ravikindlustuse hüvitist.

Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks, valitsuse 07.02.2001 määrus nr 50
§ 4. (1) Rasedat ei tohi kohustada töötama: kõrge õhurõhu tingimustes, punetistesse ja toksoplasmoosi nakatumise ohu korral, plii ja selle mürgiste ühenditega, allmaatööl, öötööl, raskuste käsitsi teisaldamisel.
(2)… Kui tööandjal ei ole võimalik seda teha, peab ta tööinspektori nõusolekul naistöötaja ajutiselt tööst vabastama.

§ 6. Ohutegurid ja tööprotsessid, mida tuleb riski hindamisel arvesse võtta
1) füüsilise töö raskus;
2) vaimset või füüsilist väsimust või ülepinget põhjustavad sundasendid ja -liigutused, sealhulgas ka pidev töötamine seistes või istudes, monotoonne töö, kiire töötempo, kõrgendatud tähelepanuga töö ning muud samalaadsed tegurid
3) töötamine üksinda, kui kohe abi kutsumine ei ole võimalik
4) töötamine redelil, tööplatvormil või tellingutel