Artiklid
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Kas võin lapsehoolduspuhkusel viibimise ajal asuda tööle teise tööandja juurde?
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ingrid Iter:
Töölepingu seadusest ei tulene konkreetset keeldu asuda lapsehoolduspuhkuse ajal tööle teise tööandja juurde. Tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest on töösuhte pooled kokkulepete sõlmimisel vabad. Ei tohi aga unustada, et lapsehoolduspuhkuse eesmärk on anda vanemale võimalus lapse kasvatamiseks, mitte võimaldada teise tööandja juures töötamist.
Kui töötaja soovib asuda tööle teise tööandja juurde, ei pea ta selleks oma tööandjaga töölepingut lõpetama, kuid peab olema valmis lapsehoolduspuhkuse lõppemisel taas tööle asuma. Kui töötaja enam esialgse tööandja juurde tööle naasta ei soovi, on tal võimalik tööleping enne lapsehoolduspuhkuse lõppemist üles öelda, teavitades sellest tööandjat 30 kalendripäeva ette.
Siiski võib teatud juhtudel olla teise tööandja juurde tööle asumine keelatud. Vastav keeld võib tuleneda konkurentsipiirangu kokkuleppest, juhul kui see on tööandjaga sõlmitud. Seega tuleks enne teise tööandja juurde tööle asumist selgitada välja, kas esialgse tööandjaga on sõlmitud kehtiv konkurentsipiirangu kokkulepe ning mis on selle sisu. Konkurentsipiirangu kokkuleppe olemasolul ei ole lubatud töötamine tööandja konkurentide juures.
- Üksikasjad
Liina Valdre,
Eesti Päevaleht
Keskmine eestlane teeb aastas üle 500 tunni rohkem tööd kui näiteks hollandlane või sakslane.
Praxise analüütiku Miko Kuptsi hinnangul on väike osaajaga töötajate osakaal üks põhjus, miks Eestis on ühe töötaja kohta nii palju töötunde. „Kõige vähem töötunde tehakse Hollandis, kus keskmine töötaja teeb aasta jooksul ligi kolmandiku vähem tööd, kui Eestis tehakse. Samas ligi pooled Hollandi töötajad on tööl osaajaga, mis teeb Hollandist ka kõige kõrgema osaajaga töötajate osakaaluga riigi Euroopas.”
Seega ei näita kõnealune statistika ainult seda, et eestlased on töörügajad. See juhib tähelepanu ka asjaolule, et Eesti tööandjad ei jaga eri põhjuste tõttu ülesandeid osaajaga töötajate vahel. Ühelt poolt tuleb tõdeda, et madalapalgalistel ametikohtadel ei olegi võimalik vähem kui täiskohaga töötada. Kuid osaajaga töötamine ei ole kuigi levinud ka hästimakstud ametikohtadel, kus näiteks kolmveerand kohaga tööl käies teenitaks väga head äraelamist võimaldavat palka.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Swedbanki hinnangul on Eesti madala tootlikkuse taga on väikese lisandväärtusega toodete ja teenuste pakkumine.
"Eesti Eesti ekspordib suures osas tehnoloogiliselt võrdlemisi lihtsaid tooteid, kus konkurents maailmas on tihe ja kliendilt kõrgema hinna küsimine seetõttu keeruline," leiab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Swedbank hindab Eesti ja teiste Läänemeremaade majanduste konkurentsivõimet kord aastas. Swedbanki Läänemeremaade konkurentsivõime indeks näitab, et Eesti ärikeskkonna suurimaks kitsaskohaks on logistika ja taristu, eriti lennutranspordi sagedus ja hind, mis vajab täiendavaid investeeringuid.
Stabiilselt kiire ja tasakaalustatud majanduskasvu saavutamiseks on Elmiku sõnul oluline erinevate reformidega jätkamine. "Ühte võluvitsa siin ei ole. Tootlikkuse tõstmiseks on muuhulgas olulised innovatsioonipoliitika tõhustamine ja energia kasutamise efektiivsuse suurendamine," selgitab Elmik.
"Konkurents teiste riikidega on tihe. Näiteks keskmised tootmiskulud (sealhulgas tööjõud, kinnisvara, transport) on Eestis juba praegu Lätist ja Leedust suuremad," lisab ta.
OECD uuringust selgus, et eestlased on ühed suurimad töörügaja, tehes aastas ligi 500 tundi rohkem tööd kui keskmine hollandlane või sakslane, kuid meie tootlikkus on sealjuures võrdlemisi väike.
- Üksikasjad
Tööotsinguportaali CV Online turundusjuhi Heikko Grossi leiab, et OECD uuringus, mis näitab, et eestlaste töötatud töötundide arv on keskmisest kõrgem, ei ole midagi väga üllatuslikku.
„Mis muidugi silma jäi ja kummastust tekitas oli see, et Kreeka oli oma töötundides Eestist tugevalt üle,“ märkis Gross. Kui Eestis on keskmine töötatud töötundide arv 1868, siis Kreekas on see 2037 tundi.
Kui jätta kõrvale see, et erinevate riikide puhul võidi andmed saada mõnevõrra erineva metoodikaga, on Grossi sõnul siiski tegemist huvitavate numbritega.
Eestlaste tööviljakuse parandamiseks Grossi sõnul töötundide arvu tõstmisest ei aita. „Eesti üks probleeme on see, et me oleme suhteliselt väike ning töö enda väärtus ei ole väga kõrge. Fakt on see, et meie palgatase on madalam kui paljudes teistes Euroopa riikides ning see on ka üheks põhjuseks, miks meie tööviljakus on väiksem,“ selgitab Gross.
„Kui me võrdleme Eesti ja Soome koristajat, siis koristaja Eestis peab tegema kordades rohkem tööd, et saada sama palk kätte. Küsimus ongi selles, et kuidas luuakse väärtus, kuidas saaks teenindav sektor riigi sees maksta kõrgemat töötasu,“ märgib Gross.
Võtmeküsimus on Grossi sõnul selles, et kui palju meil peaks olema neid inimesi, kes pakuvad teenust väljapoole Eestit. Gross leiabki, et eestlaste tööviljakust saaks suurendada toodete ja teenuste välisturule pakkumisega.
„Meil oleks võimalus teha vähem tööd, kui suudame müüa enda tooteid ja teenuseid riikidesse, kus on kõrgem elatustase kui meil. Me saaksime selle eest küsida suuremat töötasu ja seega töötundide arv tuleks väiksem kui analoogset teenust või toodet kohalikule turule müües,“ leiab Gross.
Gross möönis, et seda on lihtsam öelda kui teha, kuid kinnitas, et see on miski, mille poole Eesti peaks pürgima.
- Üksikasjad
Enamik inimesi veedab töökeskkonnas kaheksa tundi päevas või rohkemgi. Töötingimused mõjutavad nii töötajate tervist kui ka heaolu. Terve ja rahulolev töötaja on rohkem pühendunud ja tema töötulemused on paremad.
Tööõnnetuste arv kasvab
Tööõnnetuseks võib pidada töötaja tervisekahjustust või surma, mis toimus tööülesannet täites, tööajal või on seotud tema töö iseloomu ja töökeskkonnaga. Tervise Arengu Instituudi andmetel toimus 2014. aastal 4448 tööõnnetust, millest 3581 juhul said töötajad kerge kehavigastuse, 852 juhul raske kehavigastuse ning 15 tööõnnetust lõppes surmaga. Võrreldes 2013. aastaga on registreeritud tööõnnetuste arv kasvanud 477 juhtumi võrra. Raskeid tööõnnetusi juhtub meestega üle kahe korra sagedamini kui naistega. Tööinspektsiooni andmetel olid 2014. aastal kõige õnnetusrohkemad tegevusalad need, kus töötab ka enam mehi: avalik haldus ja riigikaitse, metallitööstus, kaubandus, ehitus, veondus ja laondus.
Kahju nii töötajale kui ka ettevõttele
Tööõnnetused ja töötajate haigestumine toovad otsest kahju nii töötajale kui ka ettevõttele. Töölt eemalolek vähendab töötaja sissetulekut. Tööõnnetuste puhul maksab haigekassa hüvitist alates teisest päevast ning hüvitise määr on 100% eelmisel kalendriaastal saadud sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Tööõnnetusest tulenevale haigushüvitisele on õigus kuni 182 päeva.
Tööandja vastutab nii hooajatöötajaga juhtunud tööõnnetuse eest kui ka alaliste töötajatega juhtunu eest. Rahalises mõttes on hooajatöötajad ja juhutööde tegijad haavatavamad, sest hüvitis sõltub eelmise kalendriaasta tulust.
Töötaja pikema töölt eemaloleku korral on tööandjal vaja ajutiselt ümber jagada töökohutused või leida töötajale asendaja, et planeeritud tegevused ei jääks tegemata. Juhul kui tööõnnetuse tagajärjel tekib püsiv töövõimetus, võib töötaja senine sissetulekuallikas püsivalt kaduda. Kui töötajaga peaks juhtuma halvim, ootavad ettevõtjat ning töötaja lähedasi ees vältimatud ümberkorraldused.
Töötajate kindlustunde tõstmine
Tööõnnetuste ennetamiseks peab ettevõte pakkuma asjakohast väljaõpet ja juhendamist ning turvalist töökeskkonda, kuid ootamatute juhtumite oht jääb alati alles. Selliste ettenägematute riskide maandamiseks saavad ettevõtete omanikud sõlmida oma töötajatele elukindlustuse. SEB Elu- ja Pensionikindlustus pakub ettevõtetele riskikindlustust, millega tagatakse töötajatele ööpäevaringne elukindlustuskaitse nii õnnetus- kui haigusjuhtumite puhuks. Nii võtab ettevõte sotsiaalselt vastutustundliku rolli ja annab oma töötajatele teatava kindlustunde ka väljaspool tööaega või -keskkonda.
Töötaja surma puhul on riskikindlustusega tagatud kokkulepitud kindlustussumma väljamaksmine soodustatud isikule, kelleks võib olla ettevõte või kindlustatud isiku poolt määratud isik. Riskikindlustuse lepingule on võimalik juurde võtta lisakindlustusi kriitiliste haiguste (nt pahaloomulised kasvajad, südameinfarkt, südameoperatsioonid, neerupuudulikkus, insult jne) ja õnnetusjuhtumi puhuks. Hüvitised aitavad ettevõttel katta tööõnnetusega kaasnevaid kulusid, võimaldab toetada väärtusliku töötaja taastumist või töötaja lähedasi.
SEB Elu- ja Pensionikindlustus hüvitas 2014. aastal 41 tööõnnetusest tingitud juhtumit. Kõige levinumad tööõnnetuste põhjused olid kukkumine või käe-jala jätmine millegi vahele. Ajutise töövõimetuse puhul oli raviperioodi keskmiseks kestuseks 47 päeva. Keskmine väljamakstud kindlustussumma oli üle 1000 euro.
Elukindlustust pakub AS SEB Elu- ja Pensionikindlustus. Soovitame enne lepingu sõlmimist hoolikalt tutvuda tingimustega SEB kodulehel www.seb.ee ja vajadusel pidada nõu AS-i SEB Pank või AS-i SEB Elu- ja Pensionikindlustus töötajaga.
Autor: Kerttu Raie
SEB Elu- ja Pensionikindlustus,
turundusspetsialist
Lehekülg 966 / 1624
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee