Üksikasjad

Avaldatud: 19 mai 2015

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Haigekassa

PRESSITEADE
19.05.2015

Euroopa ravikindlustuskaardi puudumise tõttu tuli enam kui 400 inimesel möödunud aastal Euroopa Liidus reisides oma raviarve ise tasuda, mille eest oleks tasumise kohustuse üle saanud võtta haigekassa.

Möödunud aastal esitas haigekassale raviarvete tagasimakse taotluse rohkem kui 400 inimest, kel oli Euroopa Liidus reisimisel vaja läinud arstiabi, kuid neil ei olnud Euroopa ravikindlustuskaarti ja neil tuli arstiabi eest kohapeal ise tasuda. Sellisel puhul on küll võimalik koju naastes haigekassale esitada tagasimaksetaotlus, kuid kahtlemata võivad ootamatult suured väljaminekud tervishoiuteenustele rikkuda puhkusereisi. Kokku maksis haigekassa inimestele avalduste alusel tagasi 46 000 eurot. Veerand taotluse esitanud inimestest oli arstiabi vajanud Soomes.

Terviserikke ravimine võib välisriigis osutuda väga kulukaks. Seetõttu on oluline reisile kaasa võtta Euroopa ravikindlustuskaart, mis säästab liigsetest kuludest ning ebameeldivast asjaajamisest. Ravikindlustuskaardi esitamisel saavad Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed ajutiselt teises liikmesriigis viibimise ajal vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega.

Vajaminevaks arstiabiks loetakse teises liikmesriigis viibimise ajal ootamatult tekkinud terviserikke ravimist. See võib olla näiteks kõrge palavik, kõhuvalu, infarkt, õnnetuse tagajärjel tekkinud vigastus, näiteks luumurd jne. Euroopa ravikindlustuskaart annab õiguse vajaminevale arstiabile Euroopa Liidus ning lisaks ka Liechtensteinis, Norras, Islandil ja Ðveitsis viibimise ajal. Vajaminev arstiabi ei ole tasuta – maksta tuleb siiski patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaa hindades.

Euroopa ravikindlustuskaarti aktsepteeritakse ainult riiklikku süsteemi kuuluvates raviasutustes. Üldjuhul tasub eraraviasutustes tekkinud kulutuste, omavastutustasude ja riikidevahelise transpordi eest reisikindlustus, mistõttu soovitab haigekassa alati enne reisile asumist ka erakindlustuse vormistada.

Meelespea

- Euroopa ravikindlustuskaarti on lihtne tellida interneti teel portaalist www.eesti.ee (ee). Kaardi saab tellida oma kodusele aadressile ja see on tasuta.
- Euroopa ravikindlustuskaarti ei tohi kasutada, kui ravikindlustus on lõppenud. Ravikindlustus ei võrdu kodakondsusega. Kui ravikindlustus ei kehti, kuid kaarti siiski kasutatakse, on haigekassal tulenevalt ravikindlustuse seadusest ja võlaõigusseadusest õigus nõuda patsiendilt tekitatud kahju hüvitamist.
- Euroopa ravikindlustuskaart kehtib 3 aastat ja seda saab kasutada vaid koos isikut tõendava dokumendiga.
- Kui reisite väljapoole Euroopa Liitu, on soovitatav teha reisikindlustus.
- Haigekassa katab välisriigis saadud raviteenuste meditsiinilised kulud. Patsiendi enda kanda jäävad visiidi- ja omaosalustasud, sõidukulud jms.
- Välisriigist helistades on haigekassa infonumber +372 669 6630. Infot ravivõimaluste kohta välismaal ning taotlusvormid leiate haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee (ee).
- Välismaal viibides saab meditsiinilist nõu küsida ööpäevaringselt perearsti nõuandeliinilt, helistades numbrile +372 634 6630

Lisainfo:

Katrin Romanenkov
Avalike suhete juht
Eesti Haigekassa
521 5655

Üksikasjad

Avaldatud: 18 mai 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Hea tippjuht vajab väga head suhtlemisoskust, leiab Marati omanik Kristi Täht Äripäevas. Tippjuht peab suutma oma alluvates tekitada tunde, et pärast tema sõnu toimub ka reaalne tegevus.

Suhtlemisoskus ja aktiivsus on väga olulised ning midagi ei tule iseenesest, kogu aeg peab võitlema, märgib Täht.

Kui vaadata, kui palju peab juht panustama näiteks motivatsiooni, siis see on ainuke asi, mis paneb inimesed tööle ja miks nad tahavad endast anda 100 protsenti.

Iga ettevõte võiks võimaluse korral kasutada motivatsioonipakette, sest töötajal peab olema teadmine või vähemalt tunne, et tema tegevusele järgneb tema jaoks midagi positiivset.

Loe pikemalt Äripäevast http://www.aripaev.ee/arvamused/2015/05/18/marat-kristi-taht-tippjuht-peab-oskama-motiveerida.

Üksikasjad

Avaldatud: 18 mai 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Esitasin tööandjale lahkumisavalduse ja teavitasin teda töölepingu lõppemisest ette 30 päeva nagu seadus ette näeb. Kahe nädala pärast jäin haigeks ning olen haiguslehel tõenäoliselt pikemat aega. Kas nüüd lükkub mu töölepingu lõppemine edasi ja tööandjal on õigus nõuda, et ma pärast haiguslehe lõppemist töötaksin veel kaks nädalat?» uurib lugeja.

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ingrid Iter.

Vastavalt töölepingu seadusele peab töötaja tööandjale korralisest ülesütlemisest tõepoolest ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Etteteatamistähtaeg hakkab kulgema avalduse kättesaamisele järgnevast päevast.

Seadus ei sätesta, et tähtaja kulgemine töötaja haigulehel viibimise ajaks peatuks. Samuti ei peatu tähtaja kulgemine teistel juhtudel, kui töötajal on õigus keelduda töö tegemisest - näiteks puhkuse kasutamise ajaks.

Seega teie töölepingu lõppemine edasi ei lükku, vaid see lõppeb ikka ülesütlemisavalduses toodud kuupäeval. Ka juhul kui te töölepingu viimasel päeval olete veel töövõimetu, ei takista see töölepingu lõppemist ning tööandjal ei ole õigus nõuda, et te pärast tervenemist veel kaks nädalat töötaksite.

Toimetaja: Siiri Liiva
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 18 mai 2015

• Eesti Päevaleht
• VÕRDSE KOHTLEMISE SEADUS

Krister Paris,
arvamustoimetuse juhataja
Eesti Päevaleht

Ka Eesti Päevalehes avaldatud lugu lapsepuhkuselt naasnud naisest, kelle pank tööta jättis, on töökiusu tunnustega.
Psühholoogid Einar Gylfi Jónsson ja Thorkatla Adalsteindottir, olete juba üle 30 aasta nõustanud diskrimineerimise, kiusamise ja ahistamise käes kannatanuid. Kellest võib saada töökiusaja?
Sageli on töökiusaja ülemus. Tihti ka inimene, kes on olemuselt veidi agressiivne ega suuda olukordadele kiiresti reageerida. Ta võib olla keegi, kes pole oma positsioonis kindel. Töökiusajad on enamasti inimesed, kes on kogu oma suhtluses agressiivsed. Mitte tingimata vägivaldsed, aga sellised, kes annavad signaali ja näitavad sulle keskmist näppu, kui juhtud neile kogemata autoga ette keerama.

Kui ratsionaalselt kiusajad käituvad? Kas nad tahavad midagi saavutada või lihtsalt end hästi tunda?
Kiusamine pole tihti eesmärgipärane. Vastupidi, kiusaja sageli ei taipagi, et kiusab kedagi. Ohver lihtsalt ei meeldi talle või ta arvab, et teine pole piisavalt hea töötaja või ohustab ta töökohta. Või ütles ohver nädalaid tagasi midagi halvasti… Seega võib pahategija sageli uskuda, et tal on põhjus.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.