Üksikasjad

Avaldatud: 20 april 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
esitasin tööandjale lahkumisavalduse. Kahe nädala pärast peaks töösuhe lõppema, kuid mõtlesin ümber ning soovin siiski tööle jääda. Kas mul on õigus ülesütlemisavaldus tagasi võtta ja tööle jääda?

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool:
Töölepingu seaduse kohaselt tuleb töösuhe üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse tegemisega. Korralisel ülesütlemisel tuleb töötajal järgida 30-kalendripäevast etteteatamistähtaega. Ülesütlemisavalduse kehtivuse eelduseks on selle jõudmine teise lepingupooleni. Antud juhul tööandjani.

Ülesütlemisavalduse (tahteavalduse) tagasivõtmist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 72, mille kohaselt tahteavaldust ei loeta tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. Muudel juhtudel pärast tahteavalduse jõustumist ei ole võimalik tahteavaldust enam tagasi võtta ega tühistada.

Seega ülesütlemisavaldus jõustub selle jõudmisest tööandjani ja seda saab muuta või tühistada vaid poolte kokkuleppel kuni avalduses näidatud töölepingu lõppemise kuupäevani.

Seetõttu peaksite oma tööle jäämise soovist tööandjale teada andma ning avalduse tagasivõtmises kokkuleppele jõudma. Kui kokkuleppele ei jõuta, jääb juba esitatud ülesütlemisavaldus kehtima ja töösuhe lõpeb avalduses märgitud kuupäeval.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 april 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Andsid endast kõik, kuid ootamatult said tööandjalt siiski eitava vastuse? Pettumus on suur ning tahaksid sellest ka tööandjale teada anda. See, et Sa täna antud töökohta aga ei saanud ei tähenda, et Sinu teekond sama ettevõttega enam tulevikus ei ristuks. Kuidas siis käituda eitava vastuse korral nii, et Sa ei kahjustaks oma mainet Eesti pisikesel tööturul, soovitab CV Keskus.

Tagasiside
Saada personalijuhile või Sinu intervjueerijale vastukiri ning täna teda aja ja võimaluse eest. Lisaks uuri, kas ta on valmis jagama rohkem infot tehtud otsusest. Näita, et mõistad langetatud valikut, kuid soovid teada saada oma nõrgad küljed, et saaksid nende kallal veel vaeva näha. Oma nõrkuste tundmine annab Sulle võimaluse need hävitada või rõhutada järgmisel kandideerimisel veelgi enam oma tugevaid külgi.

Kas oled pakkumistele avatud?
Kui ettevõtte väärtused ühtisid Sinu tõekspidamistega, siis anna sellest intervjueerijale ka teada. Ütle, et oled avatud ka teistele pakkumistele ning palu tal Sinu CV alles hoida ja võimaluse avanedes taaskord ühendust võtta.

Käitu professionaalselt!
Ei väsi rõhutamast, et suurim viga, mis teha saaksid, on sildade põletamine! Eesti on lihtsalt liiga pisike, et riskida tööturul oma maine kahjustamisega. Ära riku oma tulevasi võimalusi sellega, et täna Sinus negatiivsed emotsioonid süttivad.

Pea meeles, et see, kuidas Sa reageerid eitavale vastusele võib saada määravaks ka järgmisel kandideerimisel. Õpi tehtud vigadest ning arenda viimasel intervjuul esile kerkinud nõrkusi, et suudaksid järgmisel korral osavam olla ning seljatada kõik teised kandideerijad.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 april 2015

• RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Vahur Koorits
Eesti Päevaleht

Paindlik pensioniiga võimaldab paremini arvestada Eesti inimeste eluea pikenemist.
Uue valitsuse koalitsioonilepingusse on kirjutatud punkt, milles Reformierakond, IRL ja sotsiaaldemokraadid lubavad analüüsida pensionisüsteemi jätkusuutlikkust ja sealjuures kaaluda „paindliku pensioniea juurutamist ning pensioni baas­osa kiiremat tõstmist”.

Ühelt poolt tähendab paindlik pensioniiga, et inimene saab valida endale sobivama aja, millal töötamine lõpetada ja rahulikku pensionipõlve pidama hakata.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 april 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Bussifirma Sebe juhatuse esimehe Kuldar Väärsi sõnul maksavad nad töötajatele ületundide tegemise eest 60 protsendi võrra kõrgemat tunnitasu.

"Üldiselt püüame tööd korraldada nii, et ületunde teha ei tuleks. Bussijuhtide tööaega regueerivad ka väga täpsed direktiivid. Kui siiski tuleb ületunde teha, siis maksame töötajatele 60 protsendi võrra kõrgemat tunnitasu," rääkis Väärsi Ärilehele.

Väärsi lisas, et kontoritöötajate osas ikka juhtub, et e-meile saadetakse ka töövälisel ajal. "Kui tuleb hea mõte, siis seda jagatakse ka teiste asjasse puutuvate inimestega. Seda nii töötajatelt ülemustele kui ülemustelt töötajatele."

"Samas ei eelda keegi kunagi, et ka vastus sellisele e-meilile laekub töövälisel ajal," lisas ta.

Tallinna ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudi direktor Kristjan Port märkis eile ETV saates "Vabariigi kodanikud", et Eesti keskklass teeb rohkem tööd kui reeglid ette näevad, kuna kardab kukkuda vaesusesse, samuti muutub tööaeg ühes e-riigi hüvedega üha vähem määratletumaks ja inimesed ei oska end tööst välja lülitada.