2014. aastal toimus Eestis 4635 tööõnnetust, millest 3725 juhul said töötajad kerge kehavigastuse, 894 juhul raske kehavigastuse, tööõnnetustes kaotas elu aga 16 inimest. Võrreldes 2013.a on registreeritud tööõnnetuste arv kasvanud 452 juhtumi võrra.
Maailmas juhtub aastas keskmiselt 313 miljonit tööõnnetust ja registreeritakse 160 miljonit kutsehaigust ning tööõnnetuste tõttu sureb aastas keskmiselt 2,3 miljonit inimest.
Tööinspektsiooni poolt läbi viidud uuringute põhjal selgub, et Eestis juhtuvad tööõnnetused eelkõige puuduliku töötajate väljaõppe ja juhendamise tõttu.
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on Tööinspektsiooni peamine eesmärk suurendada eelkõige töösuhteosapoolte töökeskkonnaalast teadlikkust ning valdkonna õigusaktide, infomaterjalide, koolituste ja konsultatsioonide kättesaadavust.
Vältimaks tööõnnetuste toimumist on tööandjatel äärmiselt oluline panustada töötajate juhendamisesse ja väljaõppesse ning töötajad peaksid väga tõsiselt suhtuma isikukaitsevahendite kasutamisesse ning järgima masinate ja seadmete käitlemisel ohutusjuhendeid.
„Tegelikult on enamus raskete tööõnnetuste põhjuseks samal tasapinnal libisemine või kukkumine. Selle tagajärjena on suur osa töötajaid sunnitud olema töölt eemal 1–3 kuud, diagnoosiks luumurd. Samas on tegu selliste õnnetustega, kus töökeskkonna parandamine ei nõua suuri kulutusi. Liig tihti on tööõnnetuse põhjuseks vedelema unustatud juhe või kast, kinnitamata põrandakate, maha kukkunud ese, kuivatamata jäetud põrand või tööks sobimatute jalatsite kandmine. Kõik need asjad nõuavad eelkõige hoolimist ja märkamist, mitte suurt rahakotti,“ kommenteeris Qvalitas Arstikeskuse peaarst dr Toomas Põld.
Samuti on töötajate tervise suur murekoht stress, mis on Euroopas sageduselt teine tööga seotud terviseprobleem. EU-OSHA korraldatud Euroopa arvamusuuringu põhjal pidasid üle poole töötajatest tööstressi oma töökohas tavaliseks. Kõige sagedamad tööstressi põhjused on töökohtade ümberkorraldamine või töökoha ebakindlus, pikad tööpäevad või liigne töökoormus ning kiusamine ja ahistamine töökohas. Sama küsitluse järgi arvavad ligikaudu 4 töötajat 10st, et nende töökohas ei tegeleta stressiga piisavalt. „Juhid ja töötajad peavad teadma psühhosotsiaalseid riske ja tööstressi varajasi ohumärke ning neile peab oskama kiiresti reageerida. Parku hetkel see nii ei ole, abi otsitakse tihti alles siis, kui probleem häirib juba väga tõsiselt igapäevast elu,“ lisas Põld.
