Artiklid

1. novembril jõustus "Töötuskindlustuse seaduse täiendamise seadus", mille kohaselt ei pea töötavad vanaduspensioniikka jõudnud isikud alates 1.novembrist 2002 maksma enam kindlustatu töötuskindlustusmakset (1% palgast).

Seaduse muutmine oli tingitud sellest, et vanaduspensionäridel ei ole võimalust tasutud töötuskindlusmakse eest kunagi töötuskindlustuse hüvitist saada, sest nad ei saa olla töötud sotsiaalse kaitse seaduse tähenduses.

Vanaduspensioniikka jõudnud isikud on:
1) isikud, kes on saanud 63-aastaseks, ja
2) 1944. - 1952. aastal sündinud naised alljärgnevalt sätestatud vanuses:


Sünniaasta Vanus
1944 58 a 6 kuud
1945 59 a
1946 59 a 6 kuud
1947 60 a
1948 60 a 6 kuud
1949 61 a
1950 61 a 6 kuud
1951 62 a
1952 62 a 6 kuud

Seega ei pea 2002.aasta 1.novembrist maksma töötuskindlustusmakset töötajad:

* kes olid juba vanaduspensionieas enne 2002.a. 1.jaanuari, ja

* kes jõuavad vanaduspensioniikka aastal 2002 (need on meessoost töötajad, kes on sündinud 1939.a. 31.detsembril või varem ning naissoost töötajad, kes on sündinud 1944.aasta 30.juunil või varem).

Edaspidi vabastatakse töötuskindlustusmakse maksmisest mehed, kes saavad 63-aastaseks. Makse kinnipidamine lõpeb alates kuust, mis järgneb sünnikuule. Näiteks 2003. aasta 1.veebruarist on (lisaks eelloetletud isikutele) vabastatud ka mehed, kes on sündinud 1940. aasta jaanuaris; 1.märtsist - kes on sündinud 1940.veebruaris jne.
Naised, kes on sündinud 1944. aasta juulis ei pea enam maksma töötuskindlustusmakseid alates 2003. aasta 1.veebruarist, kes sündisid 1944. aasta augustis - alates 2003.aasta 1.märtsist jne. Naised, kes sündisid 1945. aastal (vanaduspensioniiga 59 aastat), ei pea enam maksma töötuskindlustusmakseid alates 2004.aasta sünnikuule järgnevast kuust.

Tööandjad peavad silmas pidama, et kohustus vanaduspensioniikka jõudnud isikult kindlustatu töötuskindlustusmakset kinni pidada lõpeb seaduse kohaselt vanaduspensioniikka jõudmise kuu viimasel kuupäeval, mitte aga sellel kuupäeval, millal inimesel täitus pensioniiga.

Töötuskindlustusmakset ei peeta kinni ka nende kindlustatute eest kellel oli töötuskindlustuse seaduse jõustumisel (2002. aasta 1.jaanuaril) jäänud vanaduspensionieani vähem kui 12 kuud, s.t nende isikute eest, kes jõuavad vanaduspensioniikka 2002.aastal.

Kindlustatute ringist jäetakse välja ainult vanaduspensionärid, kuna soodustingimustel vanaduspensionärid, väljateenitud aastate pensionärid ja ennetähtaegselt vanaduspensioni saavad isikud võivad ennast soovi korral Tööhõiveametis töötuna registreerida. Seega laieneb neile ka õigus saada vastava kindlustusjuhtumi tekkimisel töötuskindlustust.

Alates 1. novembrist 2002 ei pea tööandjad töötavatele vanaduspensionäridele tehtud väljamaksetelt kinni pidama töötuskindlustusmakset (1%), kuid tööandjad on endiselt kohustatud tasuma tööandja töötuskindlustusmakset (0,5% määraga) ka töötava vanaduspensionäri palgalt ning muudelt tasudelt. Samuti peetakse tööandja töötuskindlustusmakse kinni selle isiku palgalt ja muudelt tasudelt, kellel oli 1. jaanuaril 2002 jäänud vanaduspensioniea saabumiseni vähem kui 12 kuud.

Seoses töötuskindlustuse seaduse muutmisega muudetakse ka maksudeklaratsiooni TSD täitmise reegleid alates novembrikuu deklaratsioonist, mida tuleb Maksuametile esitada hiljemalt 10. detsembriks. Maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 veeru 9 ja lisa 2 veeru 15 (väljamaksed, millelt makstakse töötuskindlustusmakset) täitmist ei muudeta, s.t. et töötuskindlustusmaksega maksustatavate väljamaksete summat tuleb näidata isikustatult ka töötavate vanaduspensionäride ridadel (see maksubaas on vajalik tööandja 0,5% makse arvestamiseks). Vormi TSD lisa 1 veerus 8 ja lisa 2 veerus 14, kus deklareeritakse kindlustatult 1% määraga kinnipeetud töötuskindlustusmakse, tuleb töötava vanaduspensionäri puhul näidata 0. Teiste isikute puhul jääb kehtima reegel: lisa 1 veerg 8 = veerg 9 * 1% ja lisa 2 veerg 14 = veerg 15 * 1% (ümardatult täiskroonidesse, lubatud hälve +/- 50 senti).

Ülaltoodud tekstis on vanaduspensionäri mõiste all mõeldud vanaduspensioniikka jõudnud isikut, sõltumata sellest, kas sellele isikule on juba määratud vanaduspension pärast pensioni saamiseks vajalike formaalsuste täitmist.

Eakamaid inimesi närib kahtlus, kas neil üldse on mõtet hakata teise pensionisambasse raha maksma, ometi on 45-60-aastaste pensionikogujate hulk viimastel võimalikel otsustamisnädalatel kerkinud veerandini liitunuist.

Miks nad otsustasid kogumispensioni kasuks?

Ajakirja Vikerkaar-Raduga toimetaja Alla Kallas (56) tunnistas, et pole kogumispensioniga siiani liitunud, ehkki homme on tal selleks viimane võimalus. «Kõige rohkem kardan ma seda, et osakute väärtus kukub ja ma oma rahast ilma jään,» nentis ta.

Peale selle on Kallas kindel, et tema palk, mis jääb pisut alla Eesti keskmise, lähiaastatel ei suurene ning seega kujuneb kogutav pensioniraha väga väikeseks.

«Pangast kinnitati, et juurde hakkaksin saama umbes 200 krooni, kuid ma ei ole sugugi kindel, kas see riski ära tasub,» nentis ta.

Tähtaeg seljatab hirmu

Kallas kaalub siiski, kas mitte raha mõnda konservatiivsemasse fondi paigutada, sest näiteks Saksamaa või mõne muu võimsa tööstusriigi võlakirjadesse paigutatud rahaga ei tohiks ju midagi hirmsat juhtuda.

Eesti Väärtpaberikeskuse tegevdirektori Kaidi Oone kinnitusel kasvab eakate pensionikindlustajate hulk iga päevaga. Esmaspäevaks oli juba iga neljas liitunu sündinud varem kui 1956. aastal.

Oone hinnangul saavad eakamad inimesed järjest rohkem oma hirmudest üle ning liituvad viimasel hetkel pensionifondidega.

Veel kevadel olid Postimehe küsitletud pensionieelikud väga skeptilised: kümmekonnast üle 50-aastasest inimesest ei kavatsenud teise sambaga liituda mitte ükski. «Milleks, kui kogutav lisapension on vaid paarsada krooni kuus?» oli tavaline küsimus.

«Ometi on liitumine kasulik,» kinnitas Oone. «Suurema tööstaaþi tõttu mõjutab liitumine esimesest sambast laekuvat pensioni väga vähe, mistõttu ka väiksema palgaga ja väheste kogumisaastatega on kasu liitumiseks igal juhul piisav.»

Tema sõnul annab eakamatele lisaväärtust hiljuti muudetud kogumispensioni seadus, mille kohaselt saavad inimesed ka 64-aastaselt ja hiljem edasi töötades samuti sissemakseid teha ning nende kogumisperiood kujuneb pikemaks.

Oone rääkis, et hiljutisel «Rahakompassil» pensioniteavet pärinud eakate inimeste põhiprobleem oli usaldamatus finantsasutuste vastu. «Pärast Maapanga ja mitme teise panga pankrotti,» viitas ta.

Hansapanga fondihalduri Paavo Põllu kinnitusel pole vanematel liitujatel midagi karta. «Tellerid pakuvad neile konservatiivseid fonde, kus kindlamate riikide ja ettevõtete võlakirjadesse paigutatud rahaga ei saa midagi juhtuda,» selgitas ta.

Konservatiivsed valikud

38 protsenti eakamatest liitunutest on seni valinud konservatiivse, 34 protsenti keskmise ja 28 protsenti agressiivse investeerimisstrateegiaga fondi. Järgmises vanusegrupis, mis hõlmab 1957.-1961. aastal sündinuid, on ligi pooled otsustanud agressiivse fondi kasuks.

Paavo Põld soovitas pensionifondidega liituda ka 45-60-aastastel füüsilisest isikust ettevõtjatel (FIE), kuigi esialgu nad sissemakseid teha ei saa. Kui tänased FIEd siiski mõne aasta pärast taas palgatööle peaksid minema, ei ole neil paraku enam võimalust teise pensionisambaga liituda.

45-60-aastasi maksumaksjaid on Eestis kokku 180 000, selle nädala alguseks oli neist kogumispensioniga liitunud 22 protsenti.

Päramine aeg liituda

Millal on viimane päev kogumispensioniga liituda, sõltub inimese sünniaastast.

tähtaeg sünniaeg

1. 11. 2002 1942-1956

1. 11. 2003 1957-1961

1. 11. 2004 1962

1. 11. 2005 1963

1. 11. 2006 1964

1. 11. 2007 1965

1. 11. 2008 1966

1. 11. 2009 1967

1. 11. 2010 1968

1. 11. 2011 1969

1. 11. 2012 1970

1. 11. 2013 1971

1. 11. 2014 1972

1. 11. 2015 1973

1. 11. 2016 1974

1. 11. 2017 1975

1. 11. 2018 1976

1. 11. 2019 1977

1. 11. 2020 1978

1. 11. 2021 1979

1. 11. 2022 1980

1. 11. 2023 1981

1. 11. 2024 1982

-------------

Olulised tähtajad

• 1. jaanuarist 2004 saab alustada kogumist uude pensionifondi

• 1. jaanuarist 2005 saab fondi vahetada

• 1. jaanuarist 2007 on võimalikud väljamaksed pärijatele

• 1. jaanuarist 2009 algavad pensioni väljamaksed

---------------

Kolmandik liitunud

• Kogumiskindlustuse-ealisi maksumaksjaid on kokku 518 000

• Eilseks oli liitunuid ligi 169 000

• Esimeses etapis liitus 37 055, nende keskmine palk oli 7750 krooni

Erkki Erilaid

Äripäev kirjutas juhtkirja sotsiaalmaksu muutmisest töötaja maksuks ligi aasta tagasi, novembris 2001. Selle aja jooksul on lisandunud üleskutsele peale ettevõtjate uusi toetajaid, mille tulemusel on idee valitsuses arutlusel.

Kõige õigem on muuta sotsiaalmaksu praegused 33% täielikult töötaja maksuks, kuna see pidurdab kõige efektiivsemalt katseid niigi kõrge sotsiaalmaksu määra tõsta. Seaduse muudatus koos brutopalga tõstmisega oleks vaja ära teha enne Riigikogu valimisi.

Oletame, et pärast Riigikogu valimisi saavad võimule vasakpoolsed, kelle käed sügelevad kõige rohkem raha maksimaalse ümberjagamise järele.

Kui sotsiaalmaks jääb tööandja maksuks (loe: ettevõtja maksuks – kuna lisaväärtust loob vaid ettevõtlus), võib maksumäära tõstmine lihtsasti läbi minna.

Protestijate hulk on väiksearvuline. Kui sotsiaalmaksu maksab aga töötaja ise, võrduvad katsed maksu tõsta poliitilise enesetapuga, sest peaaegu kõik töötajad on ju ka valijad.

Siiamaani liberaalse majandusega Eestile pole niisugune efektiivne kaitsemeede üldsegi mitte ülearu. Muudatust sunnib tegema ka töötaja praegune peaaegu täielik huvipuudus sotsiaalmaksu summade suuruse ja nende kasutamise üle. Midagi läheb pensioni-, midagi haigekassasse, ühine on vaid pöidlate keerutamine, et praegune süsteem kedagi ei rahulda. See on aga ainult vesi maksukoormuse tõstjate veskile.

Seevastu lisandunud töötuskindlustuse üheprotsendilist makset märkasid oma palgalehel kõik, mistõttu tekkis ka diskussioon, kusjuures täiesti õigustatult, pensionäride ja pensionieelikute ebaõiglase kohtlemise üle. Sama tuleb käivitada sotsiaalmaksu osas.

Et sotsiaalmaksu jääks ka edaspidi arvestama ja kinni pidama tööandja (nii nagu praegu tulumaksugi), siis väidavad kriitikud, et midagi ei muutu. See pole õige. Erinevus ilmneb kas või ühel lihtsal näitel. Pensionikindlustuse teise samba puhul on kujunenud lendlauseks “maksad ise 2% ja riik kingib pealekauba veel 4%”.

Kui sotsiaalmaks on täielikult töötaja maks, mis ei pidavat ju midagi muutma, siis nn kingitused millegipärast haihtuvad. Juba see konkreetne näide peaks veenma maksumuudatuse vajalikkuses: töötaja huvi ja arusaamine maksupoliitikast paraneb oluliselt. Sotsiaalkindlustuse summad on jagatud tööandja ja töövõtja vahel näiteks meie naaberriikides Soomes ja Lätis.

Eraldi teema, mida Äripäev on jätkuvalt propageerinud, on ravikindlustuse 13 protsendipunkti osaliselt vabatahtlikuks muutmine.

Näiteks pool on kohustuslik makse laste, õppurite, pensionäride, töötute ja puuetega inimeste raviks.

Kuid teine pool oleks võimalik rahas kätte saada, et vormistada personaalne ravikindlustuse poliis kas haigekassas või kindlustusseltsis – sõltuvalt sellest, kes soodsamalt pakub. Või jääda enda puhul lootma nn ühiskatla printsiibile, makstes vanaviisi.

Unustades ära kingitused, on pensionikindlustuse 20 protsendipunkti mingil määral vabatahtlikkuse alusel juba jagatud, mis on iseenesest positiivne.

Hiie Talpas
TAAVI PALK konsultant

Alates 1.novembrist 2002 muutub töötavate pensionäride tasudelt arvestatud töötuskindlustusmakse maksmise kord.
Kuni 31.oktoobrini 2002 oli töötuskindlustuse makse kohustus ka vanaduspensionieas isikutel, kes töötavad ja saavad tasusid. Kuna vanaduspensioniealisi ei võetud töötuna arvele ning hoolimata töötuskindlustusmakse maksmise kohustusest ja omandatud kindlustusstaaþist ei ole neil õigus töötuskindlustus hüvitistele, siis tuli ka seaduses teha vastav muudatus.

Ettevõtete palgaarvestajad peavad nüüdsest hakkama väga täpselt jälgima töötajate pensioniikka jõudmist.

Seaduse muudatusega vabastatakse alates 1.novembrist töötuskindlustusmakse maksmisest järgmised isikud :
1) isikud, kellel oli jäänud töötuskindlustuse seaduse jõustumisel 01.01.2002 vanaduspensionieani vähem kui 12 kuud ning seetõttu ei saa neil tekkida õigust hüvitisele , st. isikud, kes lähevad pensionile 2002.aastal
2) vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korrale vanaduspensioniikka jõudnud isikud :
a) kes on 63 aastased
b) vastavalt meeste ja naiste vanaduspensioniea järkjärguliseks võrdsustamiseks sätestatud korrale vanaduspensioniikka jõudvad naised (sündinud 1944-1952).
· Sooduspensionärid või väljateenitud aastate pensionärid võivad end töötu sotsiaalse kaitse seaduse kohaselt töötuna registreerida, seega neid ei välistata kindlustatute hulgast ja sellega seoses ei vabastata neid ka töötuskindlustusmakse maksmisest.

Kinnipidamise kohustus lõpeb kindlustatu vanaduspensioniikka jõudmise kuu viimasel kuupäeval.
Näiteks, kui isik saab vanaduspensioniealiseks 15.jaanuari 2003, siis kehtib tal kohustus töötuskindlustust maksta kuni 31.01.2003. Kuna makset peetakse kinni vastavalt väljamaksudele, siis viimased töötuskindlustusmaksed makstakse kõigilt jaanuari väljamaksudelt. Kui jaanuari palk makstakse välja veebruaris, siis nendelt tasudelt makset enam ei maksta.

Samal ajal on tööandja kohustatud vanaduspensionieas isikutele makstud tasudelt maksma 0,5% tööandja töötuskindlustusmakset. Kuigi vanaduspensionieas töötaja ei ole kindlustatu, tuleb tööandjal tema tasudelt maksu tasuda, kuna vanaduspensionärist töötajal on võrdselt teiste töötajatega õigus hüvitistele töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse korral.

Maksuameti igakuiste deklaratsioonide täitmisel tuleb arvestada vaid sellega, et töötavatel vanaduspensioniealistel on TSD lisa 1 peal veerus 8 summa 0, kuid veerg 9 on täidetud, kuna selle veeru järgi maksab tööandja 0,5% töötuskindlustusmakset.

Seadusemuudatus hakkab kehtima 01.novembrist 2002, st. muudatus puudutab kõiki tasusid, mis makstakse välja juba novembrikuus .
Palgaarvestajad peaksid valvsalt kontrollima vanaduspensioniealiste ja sellesse ikka jõudvate isikute maksukohustusi.
Eriti hoolsad peavad olema need ettevõtted , kes maksavad oktoobri eest arvestatud töötasu välja novembrikuus, sest juba sellelt väljamakselt ei pea pensionärid enam töötuskindlustusmakset maksma.

Töötajate pensioniikka jõudmist aitab jälgida TAAVI PALK.

Eelpooltoodud seadusemuudatused on juba realiseeritud TAAVI PALK programmi uues versioonis. Programm jälgib ise , millal inimene jõuab pensioniikka ning lõpetab automaatselt tema tasudelt töötuskindlustusmakse isiku osa kinni pidamise.
TAAVI PALK programmiga tutvuda ning laadida versiooniuuendust saab meie kodulehelt aadressilt http://www.taavi.ee .

Sotsiaalmaksu tööandja ja töövõtja vahel jagamise positiivne efekt oleks eelkõige psühholoogiline. Praegu kehtiva süsteemi puhul, kus sotsiaalmaksu maksab täiel määral tööandja, ei taju töötaja sotsiaalmaksu kui oma töötasu osa ja kindlustusliiki, mille eest saab teatud hüvitisi. Sotsiaalmaksu jagamine tööandja ja töötaja vahel suurendaks tõenäoliselt töötajate huvitatust rääkida aktiivsemalt kaasa sotsiaalkindlustussüsteemi arengu osas.

Laiemapõhjaline diskussioon ühiskonnas sotsiaalkindlustusest aitaks kaasa süsteemi efektiivsuse paranemisele ja maksemäärade mõistlikul tasemel hoidmisele. Kuigi sotsiaalmaksu tasumise siirdumine töötajale võib tekitada ahvatluse oma tulusid varjata, näitab maailmapraktika, et eraisikud on kohusetundlikumad maksumaksjad kui juriidilised isikud. Maksu jaotamise psühholoogiline efekt sõltub sellest, kuivõrd on töötajad motiveeritud oma tulusid deklareerima ja makse maksma.

Soome ja Läti on sotsiaalmaksusüsteemi reformi viinud läbi hiljuti: Soomes jagati tööpensionide ja töötuskindlustuse rahastamiskoormus tööandja ja töövõtja vahel 1993. a; Lätis võeti vastu otsus jagada sotsiaalkindlustuse rahastamiskoormus tööandja ja töötaja vahel võrdselt 1996. a.

Sotsiaalmaksusüsteemi muutmise kahjuks räägivad peamiselt korraldusliku ja tehnilise poolega seotud aspektid. Ümberkorraldused maksusüsteemis tähendaksid muudatusi seadusandlikes aktides, ametiasutuste töökorralduses, raamatupidamisprogrammides jm, mis on seotud kulutustega.

http://www.ettk.ee/src/uudised/index.php3?uudise_id=1243

Sotsiaalmaksu jaotuse variandid
Tööandjate algatusel kolmepoolsete läbirääkimiste poolt sotsiaalmajandusnõukogult tellitud sotsiaalmaksu koormuse jaotamise võimaluste analüüsis vaadeldi nelja alternatiivi:

* sotsiaalmaksu koormus siirdub tööandjalt täielikult töötajale;
* sotsiaalmaksu koormus jaguneb tööandja ja töötaja vahel selliselt, et tööandja maksab pensionikindlustuse osa ja töötaja ravikindlustuse osa;
* sotsiaalmaksu koormus jaguneb tööandja ja töötaja vahel võrdselt (50/50);
* sotsiaalmaksu koormus jääb täielikult tööandjale.
Allikas: Tööandjate Keskliit