Üksikasjad

Avaldatud: 29 jaanuar 2003

• TULUMAKSUSEADUS
• Äripäev

Eesti rohkem kui 600 000 palgasaajat peavad 31. märtsiks tööandjale avalduse esitama, et nende palgast arvataks iga kuu maha 1000 maksuvaba krooni.

Tulumaksuseaduse kohaselt on igal töötajal õigus saada aastas maksuvaba tulu 12 000 krooni. Seni võeti tulumaksu kinnipidamisel igakuine maksuvaba 1000 krooni arvesse selles töökohas, kus inimene põhikohaga töötas, ja avaldust selleks kirjutama ei pidanud.

Tänavu 1. jaanuarist kehtima hakanud tulumaksuseaduse muudatuse kohaselt võib tööandja maksuvaba osa arvesse võtta vaid juhul, kui töötaja on esitanud sellekohase ühekordse kirjaliku avalduse, kirjutab Postimees.

Järgmine avaldus tuleb esitada vaid juhul, kui inimene soovib edaspidi maksuvaba tulu arvestamist teise väljamakse tegija - näiteks teise tööandja - juures.

Kui inimene saab maksustatavat tulu mitmest allikast, valib ta maksuvaba tulu arvestamiseks ühe tulumaksu kinnipidaja.

Alates käesoleva aasta aprillist saab tulumaksu kinnipidaja maksuvaba tulu arvestada vaid juhul, kui talle on avaldus esitatud.

Avaldust mitteesitanutel arvestab tööandja tulumaksu kogu saadud palgalt. Tulumaksuvaba miinimumi võrra rohkem makstud summa ehk 3120 krooni aastas saab töötaja tagasi järgmisel aastal tuludeklaratsiooni alusel.

Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku Annika Loigu sõnul saab nüüdsest maksuvaba tulu arvestada ka näiteks töövõtulepingu alusel tehtavatelt väljamaksetelt. «Samuti saab tulumaksu kinnipidaja juhul, kui mõnel kalendrikuul väljamakset ei tehtud või kui väljamakse oli väiksem kui 1000 krooni, maksuvaba tulu kasutamata osa arvesse võtta sama kalendriaasta järgmistel kuudel,» kinnitas Loigu.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 jaanuar 2003

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

* Riigikogu poolt 13.06.2001.a. vastu võetud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse (RT I 2001, 59, 2001) alusel kaotavad alates 01.01.2003 kehtivuse sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 2 ja § 9 lg 2, kus oli sätestatud tööandja kohustus maksta sotsiaalmaksu töötajatele riigi poolt pankrotiseaduse § 58 alusel makstud väljamaksetelt seoses tööandja pankrotistumisega. Nimetatud seaduse sätete kehtetuks tunnistamine tingis asjaolu, et alates 01.01.2003 hakkab tööandja pankrotistumisega seotud hüvitisi maksma riigi asemel Eesti Töötukassa, kes peab maksma nendelt hüvitistelt ka sotsiaalmaksu SMS § 1 lg 1 p 8 alusel.

1.jaanuaril 2003 jõustus Riigikogu poolt 11.detsembril 2002 vastu võetud "Palgaseaduse, tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse, kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus" (RT I 2002, 111, 662), millega on muuhulgas muudetud sotsiaalmaksuseadust alljärgnevalt:

* Tehnilist laadi ja keelelised muudatused, näiteks termin "tööettevõtuleping" on lähtuvalt võlaõigusseaduse terminoloogiast asendatud terminiga "töövõtuleping".

* SMS § 2 lõike 1 punkti 3 sõnastati ümber, et tagada ühene arusaadavus sotsiaalmaksu tasumise kohustusest kohaliku omavalitsuse volikogu liikmele makstavatelt tasudelt, mida ei olnud seni kehtivas seaduses sõnaselgelt sätestatud. Nimetatud punktis seni olnud isikute loetelu on analoogiliselt tulumaksuseaduse § 13 lõikega 1 asendatud viitega avaliku teenistuse seaduse § 12 lõigetele 2 ja 3. Vastavalt muudeti ka SMS § 5 punkti 2.

* SMS § 2 lõike 1 punkti 4 täiendati füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudega, võrdsustades neid sotsiaalmaksu tasumise osas juriidilise isikute pankrotihalduritega.

* Kuni 31.12.2002 kehtinud SMS § 2 lõikes 2 oli sätestatud tööandja sotsiaalmaksu maksmise miinimumkohustus põhikohaga töötaja ja teenistuja kohta, kusjuures põhikoha tunnuseks oli tööraamatu pidamine selle tööandja poolt. Töölepingu seaduse muutmise tulemusena 2002.aastal kaotati ära kohakaasluse mõistet, mistõttu tuleb tööraamatut pidada kõigi töölepinguga töötajate kohta. Seetõttu on sotsiaalmaksuseaduses alates 01.01.2003 sätestatud uus kriteerium, mille alusel valitakse tööandja, kes maksab sotsiaalmaksu vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt juhul, kui töötajal on mitu tööandjat. Uue sõnastuse kohaselt maksab rohkem kui ühe tööandjaga töö- või teenistuses oleva isiku eest vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt sotsiaalmaksu tööandja, kellele isik on esitanud tulumaksuseaduse alusel avalduse maksuvaba tulu arvestamiseks. Tulumaksuseaduse § 42 muudatuse kohaselt (RT I 2002, 111, 662) peab iga töötaja valima välja maksuvaba tulu arvestaja ja esitama talle kirjaliku avalduse (v.a. siis, kui ta on seda juba enne muudatuse jõustumist teinud). 2003.a. riigieelarve seaduse §-ga 6 on SMS sätestatud sotsiaalmaksu maksmise arvestusliku aluse kuumääraks endiselt 700 krooni.

* NB! Eeltoodud muudatuse tulemusel muutub deklaratsiooni vormi TSD lisa 1 veeru 3 täitmine. (vt. "Muudatused deklaratsioonis TSD 2003").

* SMS § 3 punkti 7 muutmise tulemusena võrdsustatakse Eesti residendist tööandja poolt välisriigi residendile töötasu maksmine läbi välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu ja ilma püsiva tegevuskoha olemasoluta. Sotsiaalmaksu maksmise kohustuse puudumise seisukohalt on oluline, et tasu saajaks on mitteresident ja töö tegemine toimub välisriigis. Samas ei laiene vabastus olukorrale, kus mitteresidendi töökoht asub Eestis, ent isik on ajutiselt välisriiki lähetatud. Termini "välisriigi resident" asendamine terminiga "mitteresident tulumaksuseaduse § 6 lõike 3 tähenduses " täpsustab, et residentsuse määramisel lähtutakse Eesti õigusest.

* SMS § 3 punkt 11 on tunnistatud formaalselt kehtetuks. Sisuliselt on see säte tulenevalt SMS § 13 lõikest 3 alates 01.01.2002 juba kehtetu, seetõttu oli selle jätkuv paiknemine maksuvabastusi sätestavas paragrahvis eksitav. Sellega seoses tunnistati kehtetuks ka vastav rakendussäte SMS § 13 lg 3.

* SMS § 5 punkti 2 sõnastus ühtlustatakse SMS § 2 lõike 1 punkti 3 uue sõnastusega.

* SMS § 6 lõike 1 punktis 5 sätestati sarnaselt § 2 lõikega 2 riigi poolt osalise töövõime kaotusega isiku eest sotsiaalmaksu tasumise kohana põhitöökoha asemel töökoht tööandja juures, kes arvestab tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu. Selleks täiendati uue lausega sama paragrahvi lõiget 3. Muudatus omab tähtsust juhtudel, kus osalise töövõime kaotusega isik on töösuhtes rohkem kui ühe sotsiaalministri poolt koostatud nimekirja kantud äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutusega.

* SMS § 8 lõike 2 muudatuse eesmärgiks on normi täpsustamine. Kalendriaasta on maksustamisperioodiks vaid äriregistris või Maksuameti kohalikus asutuses registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu jaoks. Ülejäänud füüsiliste isikute puhul tasub teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstavatelt tasudelt sotsiaalmaksu väljamaksu tegija ja maksustamisperiood on kalendrikuu.

* SMS § 9 lõike 1 punkti 6 muudatuse tulemusena ei pea sotsiaalmaksu maksja andma isikule tõendit tema eest arvestatud sotsiaalmaksu kohta enam kohustuslikult iga aasta 1.veebruariks - tõend tuleb anda ainult isiku nõudmisel. Muudatus puudutab juba 2002.a. kohta antavat tõendi. Punkti kuni 31.12.2002 kehtiva sõnastuse kohaselt tuli tõendil näidata arvestatud ja makstud sotsiaalmaks, kuivõrd töötaja seisukohast on aga oluline vaid arvestatud maks, on sõnastust vastavalt muudetud.

* SMS § 10 lõige 3 on viidud kooskõlla 15.05.2002 muudetud kogumispensionide seaduse § 7 lõikega 1, kus nimetatakse tasud, millelt tasutakse kohustusliku kogumispensioni makset.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 jaanuar 2003

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

2003.a. deklaratsiooni vormi TSD lisa 1 erinevused võrreldes 2002.a. kehtinud vormiga

* Muutub vormi TSD lisa 1 veeru 3 täitmine:
kui tulumaksu kinnipidaja arvestab maksuvaba tulu, märgitakse veergu 3 tähis "X" (lisa 1 märkuste punkt 3).

* Muutuvad väljamaksete koodid:
koodi 01 all näidatakse ainult töötaja või avaliku teenistuja palgatulu (lisa 1 märkuste punkt 8); juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstav tasu näidatakse koodi 11 all; töövõtu- käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstav töö- või teenustasu näidatakse koodi 15 all; koodid 16, 17 ja 18 on ette nähtud Töötukassa poolt makstud hüvitiste deklareerimiseks (lisa 1 märkuste punkt 9).
* Veerg 8 "Kinnipeetud töötuskindlustusmakse" üldjuhul täidetakse kasutades valemi veerg 9 x 1%, vanaduspensionieas isiku ja ennetähtaegse pensionäri puhul näidatakse veerus 8 null. Samas veeru 9 täitmist ei muudeta, siin näidatakse väljamaksete summa, millelt väljamaksja on kohustatud arvestama (0,5%) ja/või kinni pidama (1%) töötuskindlustusmakset (seda ka vanaduspensionieas isiku või ennetähtaegse pensionäri puhul).

Üksikasjad

Avaldatud: 23 jaanuar 2003

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Anti Ronk

* Uude fondi võib hakata issemakseid tegema alates 2004. aastast

* Fondi võib vahetada alates 2005. aastast

Kogumispensioni II sambaga liitunud inimene ei saa kogumisest loobuda. Kuni pensioniea saabumiseni tuleb tal teenitust loovutada iga kuu kaks protsenti fondile.

“Teadaolevalt ei saa pensioniseaduse kohaselt liitumist tühistada,” ütles LHV investeerimiskonsultant Kairi Veere. “Peaaegu eluks ajaks seotakse inimene fondiga täiesti mõistetaval põhjusel. Riik ei ole huvitatud, et inimene kogutud summa igal ajal välja võiks võtta, kuna kodaniku arvele on ju lisatud ka neli protsenti tema sotsiaalmaksust, mis muidu riigi kassasse oleks jõudnud.”

Õnneks ei pea Veere sõnul paika võrdlus, nagu peaks inimene kogu elu näiteks Viru Õlle toodangut jooma. “Fondi saab ju vahetada ja inimene võib järgmisel aastal vabalt näiteks Sakut juua.”

Koguja pole tarbija. “Kogumispensioniga liituja ei ole tarbijakaitseseaduse mõistes tarbija ning seega puudub ametil õigus probleemi kommenteerida,” vastas tarbijakaitseameti peadirektor Helle Aruniit küsimusele, kas liitumise lõpetamise võimaluse puudumine ei piira tarbija huve.

“Kogumispensionide seaduse §162 lõikes 6 on öeldud muuhulgas, et “esitatud valikuavaldust ei saa tagasi võtta”. Seega – kui inimene annab üks kord juba allkirja valikuavaldusele ja talle avatakse pensionikonto, siis ei saa ta seda avaldust enam tagasi võtta. Liituja on teadlik liitumise tingimusest ja siduvusest pensionieani,” ütles Hansapanga portfellihaldur Paavo Põld.

Sissemakseid uude fondi saab hakata tegema 1. jaanuarist 2004 ja kogunenud osakuid saab ümber vahetada teise fondi osakute vastu alates 1. jaanuarist 2005. Fondi võib vahetada vaid üks kord aastas ning osakute ümbervahetamise korral peab esimesse fondi olema kogunenud vähemalt 500 osakut.

Hansapank võtab Põllu sõnul inimeste teavitamist liitumise tagasivõtmatusest tõsiselt. Näiteks kui inimene täidab kogumispensioni avalduse Hansapanga kontoris ja volitab eraldi dokumendiga Hansapanka kogumispensioni vara näitama (konto seisu näitamiseks tuleb kliendilt luba küsida), on volikirjal lause: “Käesolevaga kinnitan, et Hansapank on mind teavitanud sellest, et kohustusliku kogumispensioni valikuavaldus on antud tagasivõetamatult.”

“Pöördumatu liitumine võimaldab riigil tulevikku täpsemalt prognoosida. Kui inimesed liiguksid iga aasta ühest süsteemist teise ja tagasi, oleks riigil üliraske luua süsteemi, mis tagaks kõikidele elanikele mõnusa pensionipõlve. Samuti tooks liikumine kaasa lisakulusid, mis vähendaksid inimese pensioni,” rääkis Ühispanga fondide juhataja Loit Linnupõld.

Süsteem ei toimi. “Kogu Lääne-Euroopa seisab sama tõdemuse ees, et olemasolev sotsiaalkindlustussüsteem ei toimi ja tuleb tekitada midagi analoogset Eesti uue pensionisüsteemiga. Hea, et oleme antud küsimuses neist ette jõudnud,” lisas Põld.

“Isikliku vastutuse suurendamine isiklikku tulevikku puudutavates küsimustes ei ole ju halb. Riik on loonud isikliku vastutamise süvendamiseks tingimused ja need on väga soodsad.”

Teisalt võiks küsimusele “Mis õigusega?” Põllu sõnul vastu küsida: kumb on parem – kas see, kui riik sunniks näiteks 25-aastast naist sünnitama 40. eluaastaks vähemalt kolm last või see, et riik kohustab iga inimest ise oma tuleviku eest hoolitsema?

Kusagilt tuleb negatiivse iibe lõivu maksma hakata. Sest mida suurem on riiklik pension, seda suuremad peavad olema selleks minevad maksud ja tööealise elanikkonna arv peaks ületama vähemalt 2,5 kordselt pensioniealiste arvu. Eestis on praegu 1,6 tööealist ühe pensionäri kohta ja kuna osa neist on töötud, maksab makse veel väiksem hulk töölkäijaid.

KOMMENTAAR: Miks on liitumine kohustuslik

Kadi Oorn, rahandusministeeriumi kindlustuse talituse peaspetsialist

• Lühiajaline kogumine ei anna efekti ning kui inimesed olenevalt tujust liituvad ja astuvad süsteemist tagasi, ei ole nad pensionipõlveks suutnud koguda summat, mis aitaks normaalselt ära elada.

• Süsteemi kindluse huvides – riikides, kus tagasiastumine on või oli teatud perioodiks võimalik (näiteks Ungari), tekitas see palju segadust maksete arvestamisel ning info ja raha liikumisel.

• Kogumispensionisüsteemi luues on arvestatud, et kunagi on kogu Eesti elanikkond selle liikmed (kõigile alates 1983. aastast sündinuile on see kohustuslik) ning selle abil hoitakse demograafilistest riskidest ohustatud riiklik pensionisüsteemi kokkuvarisemast.

• Inimene ei ole seotud ühe konkreetse fondi, vaid kogumispensionisüsteemiga. Fonde võib vahetada kasvõi iga aasta, kui selleks peaks soovi tekkima. Küll on aga seaduses sellele väikesed piirangud seatud.