Üksikasjad

Avaldatud: 29 jaanuar 2002

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Raamatupidaja.ee

Kalev Kukk
riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige ja Eesti Panga nõukogu liige.

Alles see oli (14.11.2001 Sotsiaalmaks olgu töötaja kohustus nagu tulumakski), kui Äripäev esitas oma juhtkirjas juba varemgi ääri-veeri räägitud idee muuta sotsiaalmaks senisest tööandja maksust töövõtja maksuks. Kuigi iseenesest pole muu maailma kogemusi silmas pidades taolises lähenemises midagi unikaalset ja lehe toonane juhtkiri ei jäänud hüüdjaks kõrbes, näib asi taas unustuse hõlma vajuvat.

Jätkuvalt tuleb tõdeda, et muidu nii reformialdis Eesti pole sotsiaalsete reformidega kunagistest nõukogude aegadest kuigivõrd eemale jõudnud. Oma tervise ja pensionipõlve rahastamine, seda oludes, kus iga jumala päev räägitakse küll põlvkondade, küll tööandjate-töövõtjate solidaarsusest, on lükatud ületulevasi põlvkondi ootama. Töövõtjal pole endistviisi sooja ega külma mingisugusest sotsiaalmaksust.

Seda etteheidet ei leevenda ka sotsiaalmaksu nn isikustamine ega arglikud sammud pensioni teise sambaga.

Originaalitsemine originaalitsemise pärast?
Niisiis on Eesti oma originaalsuses asetanud erinevalt neist riikidest, kelle sekka arvamisest me unistame, sotsiaalmaksu puhtalt tööandja õlule. Seda põhjendusel, et kodune õbluke töövõtja nii ränka koormat kanda ei jõua. Ja pealegi, mis tähtsust on sellel, kelle taskust parasjagu raha võetakse.

Olgu töövõtja-tööandja rikkuse või vaesusega, kuidas on, kuid teise teesiga jõuaksime lõpuks sinnamaani, et võiks läbi ajada ainult mingisuguse ühe maksuga. Kas sotsiaalmaks peaks olema tööandja või töövõtja maks, pole mingil juhul n-ö tehniline küsimus.

Sotsiaalmaksu nagu mõistuspärase maksupoliitika ülesandeks üldse pole kaugeltki riigi rahakoti täitmine raha hilisema laialijagamise eesmärgil, vaid eelkõige ikkagi teatavate iseregulatsioonile suunitlevate majandus- ja sotsiaalpoliitiliste eesmärkide saavutamine.

Sotsiaalmaksu muutmine kas osaliselt (nt vahekorras 1:1) või täielikult töövõtja maksuks poleks pelgalt raamatupidamislik samm. Eeskätt on siin tegemist enesevastutusliku suhtumise kujundamisega oma tervisesse ja pensionipõlve. Arvata, et sotxsiaalmaksu nn isikustamine on selle probleemi lahendanud, on ülimalt naiivne.

Tänane üksnes tööandja õlule pandud sotsiaalmaks pole olemuslikult õigupoolest midagi muud kui tööjõu kui ressursi maksustamine. Seda oludes, kus Eesti maksusüsteem on igati eiranud ressursimakse. Pealegi pole tööjõu puhul tegemist üldjuhul defitsiitse (tööpuudus!) ja taastumatu ressursiga, mille tarbimist peaks ühiskonna huvides optimeerima.

Veelgi vähem on puhtalt tööandja kohustusena määratletud sotsiaalmaksul pistmist paljuräägitud solidaarsusprintsiibiga: põlvkondadevahelisest solidaarsusest rääkimine eeldab töövõtja maksustamist, tööandja ja töövõtja vaheline solidaarsus seevastu maksukoormuse enam-vähem võrdset jagunemist.

Tegelikud investeerimisotsused ei lange kaugeltki kokku n-ö puhta matemaatikaga. Esmajoones on just tööandja brutopalk see, millele toetudes tehakse investeeringuid töökohtade loomisse. Rohkem kui töövõtjale palgana väljamakstava raha suurus hirmutavad investoreid nn palgavälised kulud: märksõnad Lohnnebenkosten ja non-wage labor costs (vastavalt saksa- ja ingliskeelses maailmas) tabavad iga tööandjat lausa pikselöögina.

Küsimus on ka majanduse konkurentsivõimes
Lausanne’i Rahvusvahelise Juhtimise Arendamise Instituudi prestiiþses riikide rahvusvahelise konkurentsivõime pingereas, kus Eesti pälvis juba avastardil mullu 49 reastatud riigi seas 22. koha, märgiti meie majanduse konkurentsivõime ühe kõige nõrgema küljena tööandja kõrget sotsiaalmaksu määra.

Seda ei leevenda ka asjaolu, et Eesti jagas koos Hiina, India ja Venemaaga oma 0-protsendilise maksumääraga töövõtjate sotsiaalmaksu edetabelis esikohta. Pigem on see saavutus, mis iseloomustab kuulumist arengumaailma.

Siinkohal võiks jätkatagi arvudega. Tänavuseks kavandatav tööandja sotsiaalmaks moodustab meil sisemajanduse kogutoodangust enam kui 12 protsenti. Euroopa Liidu liikmesriikidest pakuvad Eestile ses osas konkurentsi vaid Prantsusmaa ja Rootsi. Enamasti on see näitaja vahemikus 6-8 protsenti, meie eeskujuriigis Iirimaal miskipärast vaid 3 protsenti. Eks siit tuleb otsida põhjust, miks Eestis on ettevõtte otseste maksude koorem Euroopa kõrgemaid. Just siit ka ümbrikupalkade probleemi teravus.

Sotsiaalmaksu muutmine töövõtja maksuks või selle poolitamine tööandja ja töövõtja vahel (vastastikune kontroll!) on esmane eeldus ümbrikupalkade vähenemisele ja ka pensionite tõusule. Pikemas perspektiivis toob raha ühest taskust teise tõstmine sedakorda raha igal juhul juurde. See on euroopalik kogemus.

Koduse tavaloogika kohaselt tähendaks selline ümbermängimine muidugi seda, et järjekordselt ajab kapitalism oma käe töömehe taskusse. Pealegi ei saa võtta pisikest rõõmu neiltki, kes tunnevad masohhistliku naudingut koduse töövõtjapalga võrdlemisest läänelike tööandja brutopalkadega.

Äripäev

Üksikasjad

Avaldatud: 15 jaanuar 2002

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Postimees

Mitmed ettevõtted motiveerivad töötajaid liituma pensioni teise sambaga ehk kohustusliku kogumispensioniga, tõstes töötajate palka kahe protsendi ehk sissemaksete võrra.

Ühispanga Fondide juhatuse esimehe Loit Linnupõllu sõnul on mitmed panga suuremad ja edumeelsemad kliendid nõus oma töötajatele kompenseerima pensioni teise sambasse tehtavad sissemaksed. «Seda võimalust töötajaid motiveerida kasutab ka Ühispank,» märkis Linnupõld.

«Et kohustusliku kogumispensioni sissemaksed peab töötajate palgast kinni ettevõtete raamatupidamine, siis on kohe näha, kes sambaga liitub, ja tema palka saab sissemakse võrra suurendada,» ütles ta. Samuti kergitas Ühispank töötajate palku ka töötuskindlustuse makse võrra.

Linnupõllu sõnul on palgale pensionikindlustuse lisamine tavapärane kõikides arenenud riikides. «Selliseid palgaskeeme kasutavad ka meie rootslastest omanikud,» lisas ta.

Ühispanga hinnangul liitub juba esimesel aastal pensioni teise sambaga üle 15 protsendi töötajatest. «Nooremate töötajatega firmades võidakse liituda ka 100-protsendiliselt,» väitis Linnupõld.

Ühispanga uuringu kohaselt peaks esimese viie aastaga liikuma teise samba fondidesse kokku üle 7 miljardi krooni. Paarikümne aastaga peaks olema liitunud aga juba ligi 90 protsenti töötajatest.

Pensionisüsteemi teine sammas ehk kohustuslik kogumispensioni reform jõustus mullu 1. oktoobril. Otsuse oma vanaduspõlve kindlustamise kohta saavad inimesed teha alates 1. märtsist. Kohustusliku kogumispensioni maksete kogumine algab tänavu 1. juulist.

Kogumispensioniga tegelevad eraõiguslikud pensionifondid hakkavad tegutsema piiratud tegevuskulude, rangete investeerimispiirangute ja range riikliku regulatsiooni ning järelevalve alusel.

Erkki Erilaid

Üksikasjad

Avaldatud: 21 jaanuar 2002

• Puhkuseseadus
• Raamatupidaja.ee

Jõustunud uus puhkuseseadus annab töötajale suuremad võimalused kasutada korralist puhkust talle sobival ajal.

Uue puhkuseseaduse järgi on töötajal rohkem võimalusi valida endale sobivat puhkuseaega. Lisaks vanas seaduses sätestatule on see õigus lapsevanematel, kes kasvatavad kuni seitsmeaastast last. Samuti vanematel, kes kasvatavad 7–10aastast last, laste koolivaheajal. Eelnimetatud asjaoludel peab teatama tööandjale kirjalikult ette kaks nädalat, valides endale sobiva puhkuse aja.

Kuidas tuleks tööandjal tegutseda, et ta ei satuks olukorda, mil töötaja annabki puhkusele minekuks avalduse ja jääb puhkusele tööandja jaoks kõige ebasobivamal ajal.

Töötajate puhkuste ajad märgitakse kavasse, mis koostatakse ning tehakse töötajatele teatavaks jaanuarikuu jooksul.

Nimetatud kord kehtib kõigile tööandjatele ja asutustele ning erandeid seadus ette ei näe.

Tööandja kehtestada on ajakava koostamise ja teatavaks tegemise kord. Koostatud ajakava on otstarbekas kinnitada tööandja dokumendiga, milles sätestada vajaduse korral ka ajakava teatavaks tegemise kord. Ajakava tehakse teatavaks personaalselt igale töötajale.

Mõned puhkuse ajakava teatavaks tegemise variandid:

jätta ajakavasse töötaja nime taha veerg allkirja ja kuupäeva jaoks;

koostada eraldi nimekiri, kuhu töötaja oma nime taha allkirja paneb ja märgib kuupäeva.

Tuleb silmas pidada, et vastutus ajakava teatamata jätmise eest lasub tööandjal ainult juhul, kui teatamata jätmine oli tingitud tööandjast. Kui töötajale ei olnud võimalik jaanuarikuu jooksul ajakava teatavaks teha (puhkusel, haige jms), tehakse seda esimesel võimalusel töötaja tööle tulekul. Sellisel juhul ei ole töötajal õigust nõuda puhkusele jäämist talle sobival ajal ajakava õigeaegse teatamata jätmise tõttu.

Vaidluse korral töötaja õiguse üle jääda puhkusele talle sobival ajal on tööandja kohustatud tõendama, et ajakava tehti teatavaks jaanuarikuu jooksul või teatavaks tegemine jaanuarikuu jooksul ei olnud tööandjast sõltumatutel asjaoludel võimalik.

Puhkuse kasutamist takistavate asjaoludena on vanas seaduses sätestatule lisatud:

osalemine seaduslikus streigis või töötajate esindamine kollektiivläbirääkimistel seaduse või kollektiivlepinguga ettenähtud korras;

õppepuhkusel viibimine.

Puhkuse kasutamist takistavad asjaolud võivad tekkida enne töötaja puhkuse algust või puhkuse ajal. Kui puhkuse kasutamist takistavad asjaolud tekkisid puhkuse ajal, antakse kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast takistavate asjaolude lõppemist.

Teisisõnu on tööandjal õigus nõuda töötajalt puhkuse edasi kasutamist päevade võrra, mille võrra puhkuse kasutamine on takistatud. Näiteks kui töötaja, kelle puhkus ajakava kohaselt peaks lõppema 15.07., on puhkuse ajal 10 päeva haige olnud, on tööandjal õigus nõuda puhkuse kasutamise jätkamist kuni 25.07. Puhkuse kasutamise nõue tähendab töötaja tööle mittelubamist juhul, kui töötaja esialgselt ettenähtud ajal tööle tuleb.

Kasutamata puhkus või selle osa viiakse üle muule ajale poolte kokkuleppel. Seega eeldab takistavate asjaolude tõttu kasutamata puhkuse või selle osa üleviimine muule ajale kirjalikku kokkulepet, milles lepitakse kokku aeg, millal töötaja puhkust või selle osa kasutab.

Kui takistavate asjaolude tõttu jäi töötajal kogu puhkus kasutamata, ei ole lubatud seda järgmisse tööaastasse viia, vaid tuleb kokku leppida selle kasutamises veel sel tööaastal. Kasutamata puhkuse osa on võimalik kokkuleppel kasutada sel tööaastal muul ajal või viia üle järgmisele tööaastale ja liita järgmise tööaasta puhkusega.

Kui pooled lepivad kokku osa puhkuse kasutamises sel tööaastal muul ajal, on otstarbekas kohe kokku leppida ka puhkuseosa kasutamise ajas, et vältida selleks hilisemat uut kokkulepet. Puhkuse või selle osa üleviimise kokkulepe tuleb saavutada võimalikult kohe pärast takistavate asjaolude ilmnemist.

Puhkust katkestada ja töötajat tööle kutsuda võib ainult poolte kokkuleppel. Kasutamata puhkuseosa kasutamise ajas tuleb kokku leppida samal ajal, kui lepitakse kokku puhkuse katkestamises. Kasutamata puhkusepäevade kasutamiseks on võimalused samad nagu takistavate asjaolude tõttu kasutamata puhkuseosa kasutamises.

Uue seaduse järgi on õigus valida endale sobivat puhkuseaega:
mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
vanemal, kes kasvatab kuni 7aastast last;
vanemal, kes kasvatab 7–10aastast last, koolivaheajal.

Töötajal on õigus minna puhkusele talle sobival ajal ka siis, kui:
tööandja on jätnud teatavaks tegemata puhkuste ajakava;
tööandja ja töötaja ei saavuta kokkulepet enne puhkust või puhkuse ajal takistavate asjaolude tõttu kasutamata jäänud puhkuse või selle osa kasutamise ajas;
tööandja ja töötaja ei saavuta kokkulepet puhkuse katkestamise (puhkuselt tagasikutsumise) tõttu kasutamata puhkuse osa kasutamises.

Vaata ka Töö- ja puhkeaja seadus

Niina Siitam
Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja

Äripäev

Üksikasjad

Avaldatud: 03 jaanuar 2002

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Raamatupidaja.ee

1.jaanuarist 2002.a. töötuskindlustuse seaduse (TKS) jõustumisega käivitatakse sissemaksetest finantseeritav töötuskindlustushüvitiste süsteem. Töötuskindlustuse finantseerimiseks kehtestatakse sundkindlustusmakse - töötuskindlustusmakse (edaspidi makse).

Makse kogumise efektiivsuse tagamiseks hakkab makse haldamisega tegelema Maksuamet. Maksuametil on maksete kogumisel ja sanktsioonide rakendamisel maksukorralduse seaduses sätestatud maksuhalduri õigused ja kohustused, makse maksmise kohustuse rikkumise korral kohaldatakse makse maksja ja makse kinnipidaja suhtes maksukorralduse seaduses sätestatud vastutust.

MAKSE OBJEKT (§ 40)

Töötuskindlustusmakset makstakse:

töötajale töö- või teenistuslepingu alusel ja avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt;
füüsilisele isikule tööettevõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, välja arvatud juhul, kui tasu saaja on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksuameti kohalikus asutuses füüsilisest isikust ettevõtjana.

Töötuskindlustusmakset ei maksta:

ettevõtlustuludelt
juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme tasudelt*
Vabariigi Presidendile, Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele, riigikontrolörile, õiguskantslerile ja kohtunikele makstud palgalt ja muudelt tasudelt
erisoodustustelt
sotsiaalmaksuseaduse §-s 3 nimetatud summadelt
* Kui juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige on töölepingulistes suhetes vastava juriidilise isikuga, siis kõik tasud, mis makstakse sellele isikule töö- või teenistuslepingu alusel, maksustatakse töötuskindlustusmaksega TKS § 40 lg 1 p 1 alusel. See tähendab,et teda käsitletakse kindlustatuna kui töölepingu alusel tasu saavat isikut.

MAKSE MAKSJA (§ 4)

Vastavalt TKS § 4 maksavad töötuskindlustusmakset:

kindlustatu (antud mõiste hõlmab töötajat, avalikku teenistujat ja tööettevõtjat)
tööandja ja riik või kohalik omavalitsus tööandjana (edaspidi: tööandja).
Töötuskindlustuse subjektide (kindlustatute) ringi ei kuulu:
füüsilisest isikust ettevõtjad, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed, põhiseaduslike institutsioonide ametnikud (Vabariigi President, Riigikogu liikmed, Vabariigi Valitsuse liikmed, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed, riigikontrolör, õiguskantsler ja kohtunikud).

MAKSE MÄÄR

                      § 41            2002. aastaks § 52 lg 6 
kindlustatu makse määr 0,5 - 2%       1% maksustatavatelt summadelt 
tööandja makse määr 0,25 - 1%         0,5% maksustatavatelt summadelt 

Makse määr võib muutuda TKS §-s 41 kehtestatud piirides. 2002.a makse määrad on kehtestatud TKS § 52 lõikes 6 (vaata tabel). Iga järgmise aasta makse määrad kehtestab Vabariigi Valitsus hiljemalt jooksva aasta 1.detsembriks.

MAKSE ARVESTAMISE, TASUMINE JA DEKLAREERIMINE (TKS § 42)

Makse kogumine toimub paralleelselt kinnipeetud tulumaksu ja isikustatud sotsiaalmaksu kogumisega. Selleks on kehtestatud rahandusministri 03.detsembri 2001.a määrusega nr 102 ühine deklaratsioon TSD.

Kindlustatu makse kinnipidamisel ja tööandja makse arvestamisel kasutatakse kassapõhist arvestusprintsiipi, mis juba kehtib tulumaksu kinnipidamisel ja sotsiaalmaksu arvestamisel. See tähendab, et makset arvestatakse ja peetakse kinni kalendrikuus tehtud väljamaksetelt, olenemata sellest, millise kuu eest tasu on arvestatud.

TÖÖANDJA KOHUSTUSED

Tööandja peab:

1) Arvestama ja pidama kindlustatule makstud tasudelt kinni töötuskindlustusmakse maksemääraga 1%. Kindlustatu makse osas peetakse personaalset arvestust, seetõttu deklareeritakse kinnipeetud makse iga kindlustatu kohta eraldi deklaratsiooni TSD lisa 1 veerus 8 ja lisa 2 veerus 14.
Makse peetakse kinni väljamakse tegemisel. Makse peetakse maksustatavalt summalt kinni enne mahaarvamiste tegemist ja tulumaksu kinnipidamist.
Kinnipeetava tulumaksu arvestamisel arvatakse residendist füüsilisele isikule makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt maha kinnipeetud töötuskindlustusmakse. Kui makse peetakse kinni tööettevõtu- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt või mitteresidendile makstud tasudelt, siis ei tohi tulumaksu kinnipidamisel maha arvata ei kinnipeetud töötuskindlustusmakset ega maksuvaba tulu.
Vormi TSD lisadel 1 ja 2 kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kogusumma deklareeritakse TSD põhivormi real 4.

2) Arvestama töötuskindlustusmakse tööandjale kehtestatud 0,5% maksemääraga. Tööandja makse (0,5%) arvutatakse antud kuus tehtud väljamaksete kogusummalt ja deklareeritakse TSD põhivormi A osa real 5. Tööandja makset ei jaotata kindlustatute vahel, st ei peeta personaalset arvestust.

3) Kandma väljamaksetelt arvestatud tööandja makse ja kinnipeetud kindlustatu makse üle Maksuameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ning esitama samaks kuupäevaks elu- või asukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele deklaratsiooni TSD.

Deklaratsiooni TSD järgi tasumisele kuuluvad töötuskindlustusmaksed kantakse Maksuameti kontole nr 10220020230015 Eesti Ühispangas või kontole nr 22 101 798 7351 Hansapangas. Töötuskindlustusmaksete kontod on avatud alates 01.01.2002.a.Töötuskindlustusmaksete maksmiseks on igal tööandjal eraldi viitenumber, mis tuleb näidata maksedokumendil. Viitenumbrid avaldatakse Maksuameti veebilehel, samuti saab viitenumbreid teada Maksuameti kohalikust asutusest.

4) Andma kindlustatu nõudmisel talle tõendi väljamaksetelt kinni peetud töötuskindlustusmaksete kohta kalendriaastale järgneva aasta 1.veebruariks. Kindlustatuga töösuhte lõppemisel antakse eelnimetatud tõend koos lõpparvega.

Näide
a) Kindlustatu töötuskindlustusmakse arvestamine
Töötajale arvestati 2001.a detsembrikuu eest palka 5300 krooni. Palk makstakse välja 2002.a jaanuaris. Töötuskindlustusmakse peetakse kinni palga välja-maksmisel ehk jaanuaris.
Töötaja palk (bruto) 5300 krooni
Kinnipeetud töötuskindlustusmakse 1%
(5300 x 1%) 53 krooni
Kinnipeetud tulumaks
(5300 - 1000 - 53 = 4247 x 26%) 1104 krooni
Töötaja saab kätte (neto)
(5300 - 1104 - 53) 4143 krooni
+ 1 kuu kindlustusstaazi

b) Tööandja makse arvestamine
Tööandja tegi jaanuarikuus töötuskindlustusmaksega maksustatavaid väljamakseid kokku 100 000 krooni. Sellelt summalt arvestab tööandja töötuskindlustusmakse tööandjale kehtestatud määras 0,5%.

Tööandja töötuskindlustusmakse 0,5%
(100000 x 0,5%) 500 krooni

Tööandja kannab jaanuarikuus kinnipeetud kindlustatu makse (1%) ja arvestatud tööandja makse (0,5%) Maksuameti pangakontole üle 10. veebruariks ning esitab samaks kuupäevaks Maksuameti kohalikule asutusele deklaratsiooni TSD jaanuarikuu eest.

Maksuamet kannab tööandja ja kindlustatu maksetest laekuvad vahendid üle avalik-õigusliku juriidilise isiku Eesti Töötukassa arvele ühe pangapäeva jooksul nende laekumisest Maksuameti pangakontole. Samuti annab Maksuamet Töötukassale andmeid kindlustatu ja tööandja makstud töötuskindlustusmaksete kohta (TKS § 35). Töötukassa määrab ja maksab töötuskindlustushüvitisi alates 01.01.2003.a.

SISSEMAKSETE JA VÄLJAMAKSETE MAKSUSTAMINE

Tööandja töötuskindlustusmakse (eeltoodud näite puhul 500 krooni) on ettevõtlusega seotud kulu (avaliku sektori asutuse puhul osa asutuse ülalpidamiskuludest) ning ei kuulu maksustamisele tulu- ega sotsiaalmaksuga, kuna tegemist on seadusest tuleneva kohustusega.
Kindlustatu töötuskindlustusmakse (eeltoodud näite puhul 53 krooni) on töötaja töötasu osaks, millelt tööandja tasub sotsiaalmaksu. Samas vähendab töötaja makse tema tulumaksuga maksustatavat tulu (eeltoodud näite puhul lahutatakse enne brutosummast maksuvaba tulu ja töötuskindlustusmakse, alles siis maksustatakse tulem tulumaksuga: 5300 - 1000 - 53= 4247; 4247 x 26% = 1104 krooni).
Töötuskindlustuse seaduse alusel saadud töötuskindlustushüvitis on töötu tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, seejuures rakendab väljamakse tegija (Töötukassa) hüvitiselt tulumaksu kinnipidamisel tulu-maksuvaba miinimumi ning maksab sotsiaalmaksu maksumääraga 13% (ravikindlustuse osa).
Maksuamet