Sirje Niitra
Maksukonsultantide sõnul väheneb astmelise tulumaksu kehtestamisel Eestis järsult tööpuudus, sest kõrgepalgalised vormistavad enda asemel tööle sugulased.
Tööpuuduse järsku vähenemist ennustas Maksumaksjate Liidu juhatuse liige, maksukonsultandina töötav Vello Vallaste, kelle sõnul võib firmajuht maksukoorma vähendamiseks vormistada endale väikese palga ja võtta tööle hulga sugulasi. Kindlasti hoogustub taas vahepeal soiku jäänud off-shore firmade kasutamine, sest nende poolt tehtavaid väljamakseid Eesti võimud ei kontrolli, nagu elu näitab lisas ta. Osa hästi teenivaid inimesi kolib tõenäoliselt mujale elama. Firmaomanikul on astmelise tulumaksu korral aga kasulik teha osa töötajaist osanikeks, makstes neile palga asemel dividende. Raha andmist ühelt eraisikult teisele ei keela ükski seadus, tõdes konsultant.
Deloitte & Touche konsultant Jüri Kalda Kalda ütles, et ka temal oleks astmelise tulumaksu rakendumisel kasulikum asutada endale äriühing, mis hakkab palga vastuvõtmise asemel kirjutama praegusele tööandjale arveid osutatud teenuste eest. Palga asemel saaksin dividende, mille pealt maksaksin 26, mitte aga 33 protsenti tulumaksu, kusjuures sotsiaalmaksu ei peaks üldse tasuma, selgitas ta. Võimalik on küsida ka palka 5000 krooni ja ülejäänu teenuse müügina vormistada, lisas ta. Usun, et poliitikud on esimesed, kes sel juhul maksu tasumisest kõrvale hoidma hakkavad, mõeldes endale välja erandeid ja uusi soodustusi, mis maksu alla ei lähe, sõnas Kalda.
Rahvusvahelised firmad võivad viia oma tootmise mujale või hakata palka maksma näiteks töötaja Küprosel asuvale pangaarvele. Need, kes maksavad ka täna palju maksu, hakkavad mõtlema, kuidas teha nii, et nad suurema töö eest karistada ei saaks, rääkis konsultant. Kalda ütles, et ootab maksukonsultandina rõõmuga aega, mil astmeline tulumaks tuleb, sest see toob tööd juurde, kuid kodanikuna on tal mure riigieelarve pärast. Kui täna käivad endised allilmategelased lips kaelas ausa näoga ringi, sest neist on saanud lugupeetud maksumaksjad, siis nii suurt maksu nad küll välja ei kannata, rääkis Kalda.
Reformierakonna üks ideolooge, Akadeemia Nord õigusteaduskonna dekaan Igor Gräzin rääkis, et USAs kehtis Franklin Roosevelti ajal koguni 93 protsendi suurune tulumaks. Kuid see oli mõeldud ajutiselt riigi majanduskriisist väljatulekuks ja seda maksid ainult miljoneid teenivad Hollywoodi näitlejad ja popstaarid, selgitas ta. Maksudest kõrvalhoidmiseks suurendasid ameerika ettevõtjad sellal oma tootmiskulusid, vormistasid töötajad massiliselt füüsilisest isikust ettevõtjaks ja kasutasid muid nippe. Algas off-shore firmade õitseaeg, suured tööstushiiglased hakkasid aga kõik korraga turismiga tegelema, rääkis Gräzin.
Gräzin ütles, et ei soovi nime öelda, kuid teab üht Eesti firmat, mis otsib juba praegu inimest rahavoogude juhtimiseks, kusjuures palka pakutakse 80 000 krooni kuus peo peale. Enda kohta ütles teadur, et ühe ülikoolieelses eas ja teise väikese lapse isana vaeb ta keskerakonna maksuplaani elluviimise korral taas poole kohaga USAsse tööle minekut.
Keskerakondlasest majandus- ja kommunikatsiooniministri nõuniku Heido Vitsuri sõnul puudutab oodatav maksutõus vaid üht protsenti Eesti elanikest. Eesti firmasid, kes maksavad dividende, on tema väitel vähe, rahvusvahelised firmad aga mingeid trikke tegema ei hakka. Need vähesed, kes käiksid suurema tulumaksu astme alla, töötavad Vitsuri sõnul sellistes soliidsetes firmades nagu näiteks Hansapank, Telekom ja Tallinna Sadam, ja on igati riigikuulekad. See ring inimesi, kes võivad nipitama hakata, on tema hinnangul kaduvväike ja ei oma mitte mingisugust fiskaalset tähendust. Valetada, varastada ja petta saab ka 26 protsendi suuruse maksumäära juures, märkis ta. Mis poliitikutesse puutub, siis hindas Vitsur neist suurema osa tõsisteks ja ausateks inimesteks, kes endale erandeid välja mõtlema ei hakka. Ka 33 protsenti, millega maksustataks kõrgeima palga saajaid, on nõuniku sõnul maailmas üks madalamaid tulumaksumäärasid.
Astmelise tulumaksusüsteemi kehtestamisel kannataksid vaesemad vallad, leiab Eesti Maksumaksjate Liidu juhataja Ants Veetõusme.
"Omavalitsusüksustele, kus vaesemat elanikkonda rohkem, hakkaks siis laekuma praegusest vähem raha," põhjendas Ants Veetõusme.
Veetõusme hinnangul on astmeline tulumaksusüsteem regionaalpoliitiliselt vale samm. "Astmelise tulumaksu kehtestamise korral tuleb hakata ka riigi maksujaotamise süsteemi reformima," lisas ta. Veetõusme sõnul pärsib astmeline tulumaks inimeste initsiatiivikust ja muudab süsteemi keerulisemaks, eriti inimeste puhul, kellel on mitu sissetulekuallikat.
"Mina isiklikult astmelise tulumaksu korral ei võidaks ega kaotaks suurt midagi," kinnitas FIEna tegutsev Veetõusme. "Seega pole mul põhjust hakata mõtlema kombineerimisvõimaluste peale ega otsima, kuidas seaduslikult optimeerida makse."
Firmajuhid arvavad:
Olle Horm, Rakvere Lihakombinaat: Ei tahaks rohkem tulumaksu maksta
Olen mõelnud, et ei tahaks rohkem tulumaksu maksta küll. Kui see maks aga peaks tulema, siis kõrvalehoidmine on suhteliselt raske, kuna meil on ju soliidne soomlasest tööandja. Samas ettevõtte kulud ei tohi kasvada, järelikult tuleb kuskilt kokku hoida, kui palgafond suureneb.
Ilmselt on suhteliselt lihtne astmelisest tulumaksust hoiduda nendel juhtidel, kes on ise ettevõtte omanikud. On ju küllalt legaalseid võimalusi võtta firmast raha välja.
Üllar Jaaksoo, Tele 2: Maksu makstakse seda paremini, mida õiglasem see tundub
Saan aru, et meil on Eestis tänu maksuvabale tulule juba täna nn astmeline tulumaks, ja saan aru, et tahetakse astmeid juurde teha selleks, et tõsta maksumäära kõrgema tuluga inimestele. Kui aga õiglustunnet on riivatud või õigustatus seletamata jäetud, on inimesed nõus rohkem energiat kulutama leidmaks maksude vähendamise seaduslikke võimalusi.
Miks ma arvan, et õiglustunne saab puudutatud sest leian, et igapäevase toimimisega ei ole riik tõestanud eeskujulikku maksurahaga ümberkäimist. Riigil on võimalik mõistlikumalt kulutades säästa raha ja seda siis seatud eesmärkideks kasutada. Kui riik on oma jõupingutused teinud ja avalikkus sellega nõus, vast siis alles tasuks uuesti kodaniku taskusse piiluda.
Kümme korda rohkem teeniv kodanik maksab juba täna kümme korda rohkem maksu, mitte samapalju. Kas 10 korda enam teeniv kodanik peaks 15 korda rohkem maksu tasuma? Vastuseid ja vastajaid on siin palju. Vastus on seotud inimeste erinevate arusaamadega õiglusest.
Kui vastusevariante on palju, tuleb leida ühisotsus. Selleks sõlmitakse ühiskondlik kokkuleppe valimiste abil. Pärast seda on igaühe tegutsemise aluseks uus sõlmitud kokkuleppe, mida tuleb täita kuni järgmise kokkuleppeni.
Peep Aaviksoo, EMT: Maksuteemaline debatt on populism
Arvan, et meie praegune maksusüsteem on stabiilne ja ühiskonna majanduslikule arengule palju kaasa aidanud. Stabiilne maksusüsteem on kõige parem ja see töötab hästi, sel aastal oli tulumaksu ülelaekumine.
Suurema sissetulekuga inimesed maksavad rohkem makse praegugi, sest nad tarbivad rohkem ja maksavad rohkem käibemaksu. Maksuteemaline debatt on populism. Ma ei usu, et tulumaksu ümberjaotajad kasutavad seda efektiivselt. See meenutab sotsialismi, et võtta rikkamalt ja ümber jaotada, seda oleme juba proovinud.
Mõnes USA osariigis on näiteks kehtestatud olukord, et kui inimene teenib palju, siis mingist piirist ei pea ta enam sotsiaalmaksu maksma.
Inimestel, kes teenivad palju, pole aega maksude optimeerimisega tegeleda. Kui ma pean õigeks, siis ma toetan sporti ja kultuuri niikuinii.
Monika Salu, Eesti Loto: Maksukoormuse tõus suurendab maksudest kõrvalehiilimise soovi
Maksukoormuse tõusuga ei saa nõus olla nagu ka astmelise tulumaksu ideega, kuna see suurendab inimeste sõltuvust ümberjaotusest ja eelkõige vähendab isiklikku innovaatilisust ja hakkamasaamise soovi elus. See võib suurendada maksupettuste ja maksudest kõrvalehiilimise soovi. Ühiskonna rikkuse kasvu ja arengu tagab pigem maksuvaba miinimumi suurendamine ja töökohtade loomise soodustamine, mitte võimekamate ja töökamate karistamine suurema maksuga. Üldjuhul rikkamate toetus ühiskonnale on juba täna üha suurenev nii sponsorluse kui annetuste kaudu. Legaalselt pääseda suurema tulumaksu maksmisest saab ainult vähem ja viletsamat tööd tehes, mille eest makstakse vähem, ehk ka maks on väiksem. Kas me sellist Eestit tahame!
Valdo Randpere, IBM Eesti: Astmelise tulumaksu sisseviimiseks pole vajadust
Eesti on viimase kümne aasta jooksul läbi teinud fantastilise majandusliku arengu. Üheks selle põhjuseks on kindlasti olnud meie tulumaksusüsteem, mis on inimesi suuremat sissetulektu teenima motiveeriv. Ei ole vaja olla Einstein, et välja arvutada majanduskasvu tempo erinevusi meie ja näiteks meie Skandinaavia naabrite vahel. See on kusagil 57% aastas meie kasuks.
Kui me tahame, et see nii jätkuks ja et meil oleks mingi võimalus Soomele ja Rootsile järele jõuda, ei tohi me hakata sama monstrumit sünnitama, mida nemad on teinud mõnekümne aasta eest. Rootsis viidi astmeline tulumaks sisse osaliselt eesmärgil tagada naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Astmeline tulumaks aitas nimelt kaasa sellele, et ühe pereliikme palgast ei jätkunud enam kogu pere toitmiseks. Naised aidati tööturule ja nende rakendamist seal finantseeriti tulumaksudest laekuva raha abil jõudsalt paisuvas avalikus sektoris.
Rootsis saadakse väga hästi aru, et midagi peaks ette võtma. Isegi Rootsi kauaaegne sotsiaaldemokraatlik rahandusminister Kjell-Olof Feldt nimetas 90ndate aastate alguse Rootsi maksusüsteemi perversseks ja toetas selle reformimist. Tehtigi katse, aga see luhtus, kuna on ehitatud välja surnud ring tulumaksu vähendamine tähendaks tööpuuduse kasvu, mis omakorda tähendaks kõigi töötute häälte kaotamist järgmistel valimistel.
Gert Tiivas, Tallinna börs: Keerukam reþiim viib maksude optimeerimiseni
Ma ei näe majandust õppinud inimesena majanduslikku või ratsionaalset põhjust karistada inimeste initsiatiivi või tööd. Palk on mõõdupuu, mille järgi vaadatakse, palju keegi pingutab. Loogiline on palga osas mitte teha naljakaid trikke. Keerukad reþiimid kasvatavad maksude optimeerimist. See tähendab konsultantide äri suurenemist. Enam tuleb energiat kulutada sellele, kuidas optimeerida ja planeerida. Vähem energiat jääb selle jaoks, kuidas teenida. Kuna astmeline maks pole ratsionaalselt mõttekas ja on poliitiline soov kasvatada raha hulka, mida ümber jagada, siis on õigem muuta käibemaksu määra. Et maksustada tarbimise pealt. Mingites osades võiks olla õigustatud luksusmaks.
Mihkel Pärjamäe, Invicta: Suhtun astmelisse tulumaksu negatiivselt
Suhtumine astmelisse tulumaksu on negatiivne. See astmelise maksu süsteem, mis praegu kehtib, võiks edasi kehtida. Pigem võiks muuta tulumaksuvaba miinimumi määra. Esiteks võtab astmeline maks motivatsiooni vähemaks ja takistab keskklassi teket. Teiseks tekitab regulaarne maksusüsteemi muutmine ebastabiilsust ja vähendab majanduskeskkonna usaldusväärsust. Ei oska kommenteerida, kas maksusüsteemi muutmine soodustab maksude optimeerimist. Ise sellega ei tegele ja pole ka häid tuttavaid, kes tegeleksid.
