Artiklid
- Üksikasjad
Oktoobris jõustunud uus ravikindlustuse seadus ei anna töötajale õigust puududa kolm kalendripäeva aastas tervislikel põhjustel.
Paljud firmad on selle võimaluse säilitanud asutuse sisekorraeeskirjas või töölepingutes, kirjutab Eesti Päevaleht.
Kui varem võis ülemust teavitades kasutada keskmise palgaga kolme nn tervisepäeva enda või alla 14aastase lapse ravimiseks, siis nüüd tuleb ka päevapikkust kehva enesetunnet tõendada haiguslehega.
Tervisepäevade võimalus jäi alles töötajatel, kellel see kirjas nt kollektiivlepingus. Kui lepingutes sellist punkti pole, tuleb töötajal iga kord, kui ta end halvasti tunneb või on laps pooltõbine, vabu päevi ülemuselt küsida, on öelnud jurist Helve Toomla. Võimalike vaidluste ärahoidmiseks oleks arukas saada puudumiseks kirjalik luba, olgu selleks kas või tööandja allkirjaga nõusolek töötaja avaldusel.
Paljud firmad on siiski jätnud töötajatele tervise-, õigemini küll haigusepäevad alles.
Panime tervisepäevad lepingutesse kui firmasoodustuse. Aastas on lubatud puududa kolm päeva, keskmine palk säilib, ütles TNT Eesti personalijuht Katrin Alujev. Tema hinnangul ei olnud tervisepäevade seadusega ärakaotamine õige tegu. Kerge külmetuse puhul on parem jääda päevaks-paariks koju ilma teisi tööl nakatamata ning polikliinikus külmetamata. Firmas, kus säärane soodustus puudub, sõltub kõik ülemuse vastutulelikkusest.
2001. ja 2002. aasta ajutise töövõimetuse hüvitiste kulusid võrreldes ei ole nende tõusu märgata, ütles Haigekassa avalike suhete juht Anne Osvet. Olgem ausad, ega neid päevi ka otseselt tervise turgutamiseks kasutatud. Nüüd on selletõttu olukord selgem ja paremini adutav kui oled haige, vormistad selle kohta ka ajutise töövõimetuse lehe, leidis Osvet.
- Üksikasjad
Töötajate reaalsed sissetulekud on viimaste aastate jooksul jäänud sisuliselt samaks, sest vähenenud on ümbrikupalga maksmine ja ületunnitöö tegemine ning brutopalga kasvu on ära söönud inflatsioon, vahendab Postimees Online Eesti Päevalehte.
Kui 1998. aasta lõpus oli töötaja keskmine netosissetulek 2761 krooni kuus, siis 2002. aasta alguses oli see vaid 2673 krooni, selgub Soome teadlaste Balti riikides läbi viidud tööelu uuringu baromeetrist.
Kuigi statistika kinnitab brutopalga pidevat kasvu, siis uuringu järgi on kolm põhjust, miks töötajate kätte jääv rahasumma on isegi vähenenud. 1998. aasta uuringust möödunud aja jooksul on vähenenud ümbrikupalga maksmine ja tasustatud ületunnitöö tegemine.
Keskmist palgataset alandab ka see, et uusi töökohti lisandub peamiselt teenindussfääris, kus palgad on suhteliselt madalad.
Kuigi vähenenud on mustalt tehtav töö ja ületunnitöö, on see toimunud ainult tasustatavate ületundide arvelt. Täielikult kompenseerimata või vabade päevadena korvatavate ületunnitööde maht on jäänud endiseks.
Kahe uuringu vahelisel ajal on kasvanud ka kirjalike tähtajatute töölepingute alusel sõlmitud püsivate töösuhete arv. Kuigi Euroopa Liidu maadega võrreldes on Eestis endiselt väga kõrge tähtajaliste töölepingute osa (23 protsenti), siis võrreldes Läti ja Leeduga on see oluliselt madalam. Vähenenud on ka ebaseaduslike ehk suuliste lepingute arv.
Eesti, Läti ja Leedu tööelu baromeeter koostati Soome tööministeeriumi poolt koostöös Helsingi Ülikooliga. Uuring analüüsib tööelu muutusi 1998. aasta lõpust 2002. aasta alguseni. Esimene samalaadne uuring pärineb aastast 1999.
PM Online
- Üksikasjad
Niina Siitam
tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja
Käesoleva aasta 1. jaanuarist jõustunud töötuskindlustuse seaduse muudatuse kohaselt ei ole töötajal, kellega lõpetati tööleping poolte kokkuleppel, õigus taotleda töötukassast hüvitist, mistõttu peab töötaja endale selgelt aru andma, kas nõustuda tööandja ettepanekuga lõpetada tööleping poolte kokkuleppel või mitte.
Kui töötajal on uue töö saamine ette näha või uus töökoht juba olemas, ei too sel alusel töölepingu lõpetamine kaasa töötaja jaoks ebasoodsat tagajärge. Kui aga uue töö saamine/leidmine ei ole lähiajal ette näha, tuleb tõsiselt kaaluda sel alusel töölepingu lõpetamiseks nõusoleku andmist.
Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel
Poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetada igal ajal, kui üks pooltest esitab vastavasisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku.
Nii sätestab töölepingu seaduse § 76 tekst. Esmapilgul tundub sel alusel töölepingu lõpetamine lihtne, kuna kohustuslikke nõudeid ei etteteatamise ega hüvitise maksmise kohta seadus ei esita. Ainsaks tingimuseks on see, et lepingupooled on sel alusel töölepingu lõpetamises eelnevalt kokku leppinud. Kokkulepe peab olema kirjalik ja eelnema töölepingu lõpetamisele. Kirjaliku ettepaneku poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamiseks võib teha kas töötaja või tööandja. Töötaja teeb ettepaneku avaldusega, milles ta avaldab soovi lõpetada tööleping poolte kokkuleppel, näidates ära ka töölepingu lõpetamise soovitava kuupäeva. Kui tööandja annab selleks kirjaliku nõusoleku, on töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel õiguspärane. Kui ettepaneku tegijaks on tööandja, peab ka tema kirjalik ettepanek sisaldama soovi lõpetada tööleping poolte kokkuleppel, näidates töölepingu lõpetamise soovitava kuupäeva. Tuleb silmas pidada, et see on ettepanek, mitte aga teatis töölepingu lõpetamise kohta. Ettepanek eeldab teise poole otsust kas võtta ettepanek vastu või keelduda sellest. Kui teine pool sel alusel töölepingu lõpetamiseks nõusolekut ei anna, ei ole töölepingu lõpetamine lubatud. Kirjaliku nõusoleku võib pool esitada kas ettepaneku juurde või anda eraldi vastuses.
Hüvitise maksmist seadus ei kohusta
Kuigi seadus ei kohusta lepingupooli töölepingu lõpetamisest ette teatama ega hüvitist maksma, on sellekohane kokkulepe lubatud. Kui tööandja on nõus töötajale maksma töölepingu lõpetamise hüvitist, tuleb hüvitise suurus kirjalikus kokkuleppes näidata.
Sagedasem viga, mida sel alusel töölepingu lõpetamisel tehakse, on eelneva kirjaliku kokkuleppe sõlmimata jätmine. Seda tavaliselt siis, kui soov töölepingu lõpetamiseks tuleb tööandjalt. Tavaliselt teeb tööandja töötajale suuliselt ettepaneku tööleping poolte kokkuleppel lõpetada. Töölepingusse lõpetamise kande tegemise, lõpparve maksmise ja tööraamatu kätteandmisega loeb tööandja töölepingu lõppenuks. Vaatamata sellele, et pooled võisidki töölepingu lõpetamises suuliselt kokku leppida, kuid sellekohase kirjaliku kokkuleppe sõlmimata jätmise korral ei saa töölepingu lõpetamist lugeda seaduslikuks. Antud alusel töölepingu lõpetamiseks on eelnev kirjalik kokkulepe oluline vorminõue, mille rikkumise korral on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist. Töötaja allkiri töölepingus lõpetamise kande juures, kus on näidatud töölepingu lõpetamise alus ja formuleering viitega § 76, ei ole vaadeldav kokkuleppena töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel.
Kuigi poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamise alus eeldab mõlema poole soovi tööleping lõpetada, on sagedased juhtumid, mil töötaja hilisema väite kohaselt saadi temalt nõusolek ähvarduse või pettuse teel. Viimane on eriti levinud olukorras, kus seoses tööandja reorganiseerimisega ei soovi uus tööandja kõiki töötajaid üle võtta. Tavaliselt lubatakse töötaja uue tööandja juurde tööle võtta tingimusel, et ta on nõus eelmise tööandja juures töölepingu poolte kokkuleppel lõpetama. Mitte alati ei pea aga uus tööandja kinni töötaja töölevõtmise lubadusest. Poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamist soovib uus tööandja sageli ka seetõttu, et töölevõtmisel kehtestada talle katseaeg ning hakata tema pidevat tööstaaþi arvestama n.ö. nullist.
Poolte kokkulepe taga võib olla hoopis tööandja surve
Eesti Ametiühingute Keskliit kutsus oma pressiteates töötajaid üles mitte nõustuma töölepingu lõpetamisega poolte kokkuleppel.
Kampaania eesmärk on töötajate informeerituse suurendamine ja juhtumite ärahoidmine, kus töölepingu pealesunnitud lõpetamisel jääb töötaja ilma õigusest töötuskindlustushüvitisele.
Valitsuse algatusel muutis Riigikogu 18. detsembril 2002.a. töötuskindlustuse seadust. Töötajad, kes lõpetavad töölepingu poolte kokkuleppel, jäeti ilma õigusest töötuskindlustushüvitisele.
Eesti Ametiühingute Keskliit on avaldanud protesti töötuskindlustuse seaduse muudatuse vastu ning pidas selleteemalisi läbirääkimisi sotsiaalministeeriumiga ja esitles ka Riigikogu liikmetele oma seisukohta, et poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamisel töötuks jäänud töötaja peaks ka edaspidi töötuskindlustushüvitist saama.
EAKLile on väga hästi teada, et paljudel juhtudel ei ole kokkulepe töölepingu lõpetamise kohta töötaja ja tööandja vastastikune tahe, vaid töötaja jääb alla tööandja survele ning sisuliselt on tegemist koondamissituatsiooni varjamisega või "ebamugava" töötaja väljavahetamisega. Kuid sotsiaalministeeriumi esindajad ja enamus Riigikogu liikmeid EAKLi muret ei jaganud.
Pärast seaduse vastuvõtmist pöördus EAKL Vabariigi Presidendi poole palvega jätta seadus välja kuulutamata, kuna seaduse muutmine oli nende inimeste petmine, kes detsembris poolte kokkuleppel töölt ära tulid (õigustatud ootuste põhimõtte rikkumine). Seadus siiski jõustus.
Jaanuaris pöördus EAKL õiguskantsleri poole palvega kontrollida seadusemuudatuse vastavust põhiseadusele ja rahvusvahelistele õigusaktidele, kuid see menetlus võtab aega.
Töötukassa jaanuarikuu analüüsi andmetel on iga viienda töötuskindlustuse hüvitise maksmisest keeldumise põhjuseks just töösuhte lõpetamine kokkuleppel tööandjaga, mille tagajärjel Töötukassa ei saa maksta hüvitist töötuskindlustuse seaduse alusel (kuni 50% keskmisest palgast, mida töötaja sai enne töötuks jäämist). Sellisel juhul on tööotsijal õigus saada ainult töötu abiraha 400 krooni kuus.
Allikas: EAKLi infoteenistus, www.eakl.ee
Äripäev
10.03.03
- Üksikasjad
Kui teie eeltäidetud deklaratsioonil ei ole kuvatud mahaarvatavaid kulusid või kui mahaarvamiste andmed on vigased või ebatäpsed, siis pöörduge palun kulude tegemise kohta tõendi saamiseks isiku (koolitusasutus, pank...) poole, kellele te vastava summa tasunud olete. Tõendi alusel saate vastavad andmed deklaratsioonile lisada või ebatäpsused parandada.
Samas palume, et te teataksite maksuametile meili teel () või e-maksuameti kaudu isiku nime ja registrikoodi, kellele tehtud kulutuste andmeid deklaratsioonil ei ole. Andmete täpsustamiseks ja olukorra selgitamiseks on vajalikud teie nimi, isikukood ja kontaktandmed.
Isikute nimekirjad, kes on andmed mahaarvatavate kulude kohta maksuametile esitanud, leiate siit:
1) finantsasutused
Füüsiliste isikute poolt tasutud eluasemelaenu intressid
10004252 EESTI ÜHISPANK, AS
Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel füüsilistelt isikutelt saadud kindlustusmaksed
10016829 ERGO ELUKINDLUSTUSE AS
10142356 HANSAPANGA KINDLUSTUSE AS
10561490 SAMPO ELUKINDLUSTUS, AS
10055769 SEESAM ELUKINDLUSTUSE AS
10525330 ÜHISPANGA ELUKINDLUSTUS, AS
Füüsiliste isikute poolt soetatud vabatahtliku pensionifondi osakute ja nende soetamisel makstud summad
10004252 EESTI ÜHISPANK, AS
Füüsiliste isikute poolt tasutud õppelaenu intressid
10060701 HANSAPANK, AS
10040839 SAMPO PANK, AS
10004252 EESTI ÜHISPANK, AS
NB! Eesti Ühispanga eluasemelaenu ja õppelaenu intresside andmeid näete, kui sisenete
e-maksuametisse läbi U-neti
2) koolitusasutused
- Üksikasjad
Spetsialistide hinnangul võib uuest aastast jõustunud töötuskindlustushüvitise maksmise seaduse tõttu tööpuudus kevade algul suureneda, vahendab Postimees Online Eesti Päevalehte.
Tööturuameti peadirektori Mati Ilissoni sõnul võib koondamiste arv suureneda, kuna aasta algusest rakendunud töötuskindlustus tagab töötajale hüvitised töötuks jäämise, kollektiivse koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral.
Töötukassa pressiesindaja Maige Pröömi sõnul pole välistatud, et märtsis ja aprillis laekub töötuskindlustushüvitise taotlusi rohkem.
«Just maapiirkondades on taotluste sisseandmine seotud ka sellega, et töölt vabastatud või töö kaotanud inimene ootab kaks kuud, kuni ravikindlustus lõpeb, ja tuleb alles siis end töötuna arvele võtma,» lausus ta. Prööm lisas, et jaanuaris laekus töötukassale hüvitise taotlusi 1314, kuid veebruaris vaid 781.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri nõuniku Heido Vitsuri sõnul on tööpuuduse tase Eestis praegu tavapärane. «Ehitussektoris on külmade tõttu tööd vähem, kalandus seisab hoopiski,» märkis ta. «Aprillis-mais hakkab olukord ilmselt paranema, kui maailmas just midagi hirmsat ei juhtu.»
Ministri nõunik märkis, et võrreldes eelmise ja üle-eelmise aastavahetusega on tööpuuduse tase siiski küllalt madal, kuna varasema keskmiselt 14 protsendi asemel mõõdeti läinud aasta lõpus tööpuudust 11,3 protsenti.
«Erakordselt soodne olukord oli läinud aasta suvel, kus tööpuudus langes kahes kvartalis alla kümne protsendi,» ütles Vitsur. «Võiks siiski arvata, et Euroopa püsiv seisak ja loid majandusareng meie naabermajanduses avaldab ka Eestile mõju.»
PM Online
Lehekülg 1629 / 1649
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee