Üksikasjad

Avaldatud: 18 jaanuar 2006

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Rahandusministri määrusega kehtestati alates 01.jaanuarist 2006 a laenuintresside alammääraks 3%, mida rakendatakse erisoodustuse mõistes (tulumaksuseadus § 48 lg 4 p 6) töötajale laenu andmisel.

2005.a oli vastav alammäär 3,5%.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 jaanuar 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Thea Rohtla
Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni esimees

Töötajal on õigus nõuda lepingu lõpetamist, kui põhjuseks on tööandja-poolne lepingutingimuste rikkumine. Kui tööandja avaldusega ei nõustu, on tal õigus vaidlustada selle põhjendatus töövaidlusorganis.

L. töötas tislerina määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel, milles oli kokku lepitud kuupalgamääras 7500 krooni ja palgamaksmises kuu kolmandal kuupäeval. Kuni 2005. aasta juunini sai töötaja kätte igas kuus 6051 krooni, edasi aga maksti viie- kuni seitsmepäevaste viivitustega juuli eest 5800, augusti eest 5232 ja septembri eest 5678 krooni, kokku 1443 krooni vähem. Et puhkuste graafikut polnud tööandja poolt koostatud, esitas L. 10. oktoobril avalduse puhkuse saamiseks kahe nädala pärast. 24. oktoobril jäi töötaja puhkusele, kuid puhkuseraha talle ei makstud.

23. novembril esitas L. tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks töölepinguseaduse N 82 alusel, tuues põhjuseks palga kokkulepitust väiksemas summas ja pideva viivitustega maksmise ning puhkusetasu mittemaksmise. Tööandja sellele ei vastanud. Leping lõppes 28. novembril, kuid tööandja seda ei vormistanud ega maksnud välja lõpparvet.

2. detsembril sai avaldaja tööandjalt tähitud postiga käskkirja töölepingu lõpetamise kohta töölepinguseaduse paragrahv 86 p 6 alusel töölt põhjuseta puudumise eest alates 24. oktoobrist 1. detsembrini. Töötaja palub tühistada karistuse kui ebaseadusliku; lugeda tööleping lõppenuks TLS N 82 alusel tööandja-poolsete lepingutingimuste rikkumise tõttu ning mõista välja vähem saadud palgad, puhkusetasu, lõpparve ja keskmine palk selle kinnipidamise eest.

Tööandja avaldaja nõudeid ei tunnistanud. Ta selgitas, et avaldaja töötasu arvestati juba maikuust töö tulemuslikkusest; selles osas on leping ebaõigesti sõlmitud, st muudatused on lepingusse tegemata. Töötaja tegi praaki ja ei pidanud kinni tööajast, mistõttu palk oligi väiksem.

10. oktoobril esitas töötaja küll puhkuseavalduse, kuid et tellimusi oli palju, teda puhkusele ei lubatud. Et ta siiski tööle rohkem ei tulnud, määrati talle karistuseks töölepingu lõpetamine töölt omavolilise puudumise eest, TLS N 86 p 6 alusel.

Tööandja tunnistab, et töötaja avalduse lepingu lõpetamiseks ta 23. novembril sai, kuid ei reageerinud sellele, sest oli oma otsuse karistuse määramise kohta juba teinud, millise saatis avaldajale postiga. Lõpparvet töötajale makstud ei ole.

Töövaidluskomisjon leidis, et töötaja avaldus kuulub rahuldamisele. Komisjon tuvastas, et töötajale oli kolmes kuus makstud palka vähem kui tööleping ette nägi.

Ei leidnud tõendamist, et palgatingimusi oleks muudetud, et töölepingusse oleks tehtud selles osas muudatusi; samuti ei leidnud tõendamist avaldaja väidetav praagi tegemine ega tööajast mittekinnipidamine - komisjonile ei esitatud ei praagiakte ega tööaja arvestust. Komisjon mõistis töötajale välja vähem saadud palgad.

Et tööandja polnud koostanud ega tutvustanud töötajatele 2005. aasta jaanuaris puhkuste ajakava, oli töötajal õigus jääda puhkusele tema poolt soovitud ajal, teatades sellest tööandjale kaks nädalat ette. Töötaja teavitaski tööandjat oma soovist ette ning jäi 24. oktoobril puhkusele. Saamata puhkusetasu mõistis komisjon töötajale välja. Töötaja oli õigustatud nõudma töölepingu lõpetamist töölepinguseaduse N 82 alusel, kuna tööandja ei täitnud endale töölepinguga võetud kohustust palga suuruse ja maksmise aja osas.

L. teatas tööandjale lepingu lõpetamisest viis päeva ette ning et tööandja ei vaidlustanud oma õigust mitte lõpetada töölepingut töötaja poolt soovitud alusel, luges komisjon avaldaja töölepingu lõppenuks 28. novembril TLS N 82 alusel - tööandja-poolsete lepingutingimuste rikkumise tõttu. Tööandja hilisem käskkiri ei oma mingit juriidilist jõudu ega tähendust, sest tööleping oli nimetatud ajaks juba lõppenud.

Töötajale mõistis komisjon välja lõpparvena kahe keskmise kuupalga suuruse hüvitise ja ühe kuu keskmise palga lõpparve kinnipidamise eest.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 jaanuar 2006

• Palgaseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, ametiühingute jurist

•• Palun infot kaitseväelaste töölähetusse saatmise kohta. Teatavasti saavad kaitseväelased nn toiduraha. Kas selle võib päevarahast maha lahutada? Kas seda võib pidada tasuta toitlustamiseks?

Vabariigi valitsuse 2001. aasta 5. juuni määruse nr 19 “Kaadrikaitseväelasele Eestis teenistusalase lähetuse kulude hüvitamise tingimused ja kord” kohaselt hüvitatakse kaadrikaitseväelasele teenistusalase lähetuse kulud valitsuse sama aasta 28. märtsi määruse nr 108 “Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord” alusel. Viimane määrus võimaldab ametiasutuse juhil, s.t väeosa või kõrgemal ülemal, vähendada päevaraha määra kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine.

Seega piirdub päevaraha vähendamise võimalus ainult tasuta toitlustamisega, mitte toiduraha maksmisega. Liiati mõistetakse kaitseväeteenistuse seaduse paragrahvi 158 lõige 1 korteri- ja toiduraha igakuise toetusena, mida minu arvates ei saa võrdsustada tasuta toitlustamisega – lähetuse päevaraha ei saa toiduraha võrra vähendada. Küll aga võib teenistuslähetuses kaadrikaitseväelasele, kellele tagatakse tasuta toitlustamine, jätta kaitseväeteenistuse seaduse paragrahvi 158 lõige 2 alusel maksmata toiduraha.

Kuna kõnealused määrused võimaldavad erinevaid arusaamu, oleks hädavajalik, et vabariigi valitsus oma 5. juuni 2001. aasta määrust nr 19 päevaraha vähendamise osas täpsustaks.

•• Hiljuti muutus komandeeringu päevaraha maksmise süs-teem. Soovin teada, kui suured on need summad, mis tuleb töötajale välja maksta, kui ta on saadetud töölähetusse. Kas summad sõltuvad komandeeringus oldud päevade arvust?

Töölähetusse saadetud töötajale tuleb palgaseaduse paragrahvi 27 järgi säilitada töökoht, tagada keskmine palk, hüvitada sõidu-, majutus- ning muud lähetus-ülesandega seotud kulud ning maksta päevaraha teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest.

Vabariigi valitsuse 2000. aasta 22. detsembri määruse nr 453 kohaselt hüvitatakse sõidukulud kulu tõendava dokumendi või sõidupileti alusel. Majutuskulude alammäärad on riigisisesel lähetusel 200 krooni ja välislähetusel 800 krooni ööpäevas. Päevaraha alammäär on riigisisesel lähetusel 50 krooni ja välislähetusel 350 krooni päevas.
Kõnealuse määruse 1. juulil 2005 jõustunud muudatuse kohaselt ei kuulu tulumaksuga maksustamisele majutuskulu riigisisesel lähetusel kuni 1200 krooni ja välislähetusel kuni 2000 krooni ööpäevas ning päevaraha, mis ei ületa riigisisesel lähetusel 80 krooni ja välislähetusel 500 krooni päevas. Seega võib tööandja maksuvabalt maksta Eesti piires lähetuse päevaraha 50–80 krooni päevas ning majutuskulu hüvitada 200–1200 krooni ööpäeva kohta.

Lähetataval on palgaseaduse eelnimetatud sätte kohaselt õigus nõuda tööandjalt avanssi lähetuskulude katteks lähetuskulude ligikaudses suuruses. Avansi mittesaamisel võib töötaja lähetusest keelduda.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 jaanuar 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Siiri Schneider
vandeadvokaat

Tööandja maksab osale töötajatest hüvitist ärisaladuse hoidmise eest, teistele aga mitte. Ameti ja saladustesse pühendatuse poolest ei erine esimesed teistest. Kas see, kellele maksta, sõltub ainult tööandja otsusest?

Töötaja on kohustatud hoidma tööandja ärisaladust, kui selline kohustus on töölepingus. Seadus ei kohusta tööandjat töölepingu kehtivuse ajal ärisaladuse hoidmise eest eritasu maksma. Küll reguleerib seadus eritasu maksmise kohustust, kui töötaja ja tööandja lepivad kokku ärisaladuse hoidmises pärast töölepingu lõppemist. Nendel töötajatel, kellele tööandja kokkulepitud ärisaladuse hoidmise kohustuse eest eritasu maksnud ei ole, ei teki kohustust pärast töölepingu lõppemist ärisaladust hoida. Nendel töötajatel, kellele on makstud, lasub see kohustus ka pärast töölepingu lõppemist.