Artiklid

Ülo Ennuste
majandusprofessor

1) Juhani palk on praegu 50 000 kr ja Juku palk 5 000 kr. Juku palk jääb praegu 45 000 kr Juhani palgale alla.

Kuid Juku on edaspidise palgakasvu väljakauplemise osas olnud kaks korda Juhanist üle, Juku palk kasvab edaspidi 10%, aga Juhanil ainult 5% aastas.

Nüüd seletab Juku igal pool, et tema on palga juurdesaamise osas edukam kui Juhan. Juhan ainult muigab selle jutu peale.

Juhani arvutus on selline, et tuleval aastal tõuseb tema kõrge palk oma viletsa 5% -ga 52 500 kr peale, aga Juku oma uhke 10%-ga hakkab saama 5500 kr, seega tuleval aastal jääb Juku maha juba 47 000 kr. Ületuleval aastal on Juhani palk juba 55 125, aga Juku saab ainult 6050 ja jääb majanduslikult taha juba 49 0075 kr jne.

2) Selle arvutuse peale aga Juku seletab, et olgu, kuid pikas perspektiivis, vähemasti oma elu lõpuks, ta ikkagi jõuab Juhanile järele ja selleks vajalik aastate arv on kohe logaritmiliselt täpselt arvutatav:

n=(-ln(c))/(ln(k) – ln(h)),

kus c on palkade lähetesuhe(siin 0,1) ja k ning h on Juku ja Juhani palkade aastased juurdekasvutegurid 1,10 ja 1,05. (Juku jättis meelega selle valemi järgi ise täpse arvutuse tegemata, sest temale tundus, et kas ikka mitmekümne aasta peale nii täpset valemit sobib kasutada).

3) Nüüd hakkas Juhan Jukule meelde tuletama, et juba Keynes (1883-1946) ütles, et pikas perspektiivis oleme kõik surnud ja neid tulusid, mis väga pikas perspektiivis võivad võib-olla saabuda, tuleb kõvasti ajaliselt ja tulevikuriski teguritega diskonteerida ehk kõvasti alla hinnata. Ja et Juku jutt ja valemid on täielikult eluvõõrad, ainult kaugesse perspektiivi vaatavad deterministlikud abstraktsed jamad, millel pole tegeliku majandusliku edukuse jooksva hindamisega miskit pistmist. Eriti see jama, et mis kolmekümne aasta pärast justkui peaks täpselt olema. Samuti on Juhan valmis kihla vedama, et kui Juku palk tõuseb 10 000 peale, tõmmatakse tema palgatõus samuti 5% peale. Ja siis on Juku igasugu järelejõudmise loral lõpp.

Kuid olulisem ja kindlam on Juhani arvates ikkagi see, et mis toimub lähemas perspektiivis ja selles mõttes on kindel, et nende palgavahe (Juhani kasuks) kasvab veel ikka edasi mõned head aastad. Et, vot nii liiguvad majandusliku edukuse tegelikud kõverad ja vingerpussid.

Ja et kui Juku tahab neid lähemaid aastaid täpselt välja arvutada, kus ta edasi Juhanist järjest vähem juurde saab, siis selle lühikese perspektiivi jaoks käib ka Juku ülaltoodud tegelikke riske arvestav valem küll ja küll.

4) Siit moraal: ebavõrdsete majanduste puhul ei saa iga lõppeva aasta kohta mõistlikke majandusliku edukuse võrdlusi teha kasvutempode ja valemite alusel, mis on mõeldud igavikulisteks fatalistlikeks mõtisklusteks. Nt liitprotsendi valemit on küll mugav analüüsida, kuid on häda, et see ei kirjelda adekvaatselt majandusprotsesse. Nimelt taseme tõustes suure tõenäosusega kasvutempo aja jooksul langeb ja seda liitprotsendi valem ei arvesta.

Liiatigi on liitprotsendi valemitega see häda, et kahe aegrea võrdlemisel tuleb arvestada, et kõrgemalt tasemelt madalama kasvutempoga ning madalamalt tasemelt kõrgema kasvutempoga tasemete vahe perioodi alguses isegi suureneb (vahe esimene tuletis on perioodi algul positiivne), kui kasvutempode vahe ei ole küllalt kõrge.

Ära ei tohi ka unustada, et tõepärane tulevikuarvutus peab olema tõenäosuslik ja seega juba paariaastase horisondi tagant hakkab see välja nägema väga-väga ligikaudsena ja seega mitte enam väga tõsiselt võetavana. Kuid, nagu juba Keynes on öelnud, parem olla ligikaudselt õige kui täpselt vale.

5) Ning kokkuvõtteks, järelejõudmiseks on vaja selles määramatus maailmas ka õnne. Nagu keegi olla öelnud, on temal õnne olnud seda rohkem mida rohkem ta on ennast pingutanud.

Ning arvutusarusaamatus liitprotsentide valemitega, millest me ülal rääkisime, ei ole mingi avastus, seda paradoksi olla bioloogid täheldanud juba ammu. Nimelt, kuigi pikematel isadel pojad on reeglina nendest lühemad ja lühematel isadel vastupidi, ikkagi, millegipärast ei ole siiani kõik mehed ühepikkused. Samuti vist ei saa kunagi kõik riigid majanduslikult võrdseks.

Epp Kallaste
poliitikauuringute keskuse PRAXIS analüütik

Ühed ütlevad, et naiste väiksemad palgad tulenevad diskrimineerimisest, teised väidavad aga, et naised teevad teistsugust tööd ja eelistavad töötamisele kodus olemist. Osalt on õigus mõlemal.

Naiste palk on meeste omast väiksem esiteks sellepärast, et naised teevad teistsugust tööd ja sellest tulenevalt on nende tootlus väiksem. Näiteks on mehed tippjuhid, aga naised sekretärid, mehed töötavad ehitajatena ja naised õmblejatena. Need viivad põhjendatud palgaerinevuseni, st tööandjal ei ole mõtet maksta töötajale kõrgemat palka, kui on tema tootlikkus.

Samas on naised teistsuguste iseloomuomaduste ja käitumisega. Näiteks on leitud, et töötud naised otsivad vähem aktiivselt tööd ja küsivad tööotsingutel madalamat palka kui mehed. Sellega on tihedalt seotud ka tööandjapoolne diskrimineerimine, kus tööandja eelistab enda, klientide või teiste töötajate eelistustest tulenevalt palgata mehi.

Iseloomule viitamine on põhjendamatu
Kui tööandja võtab tööle mehe põhjendusega, et naised on valdavalt iseloomuomadustega, mis sellele töökohale ei sobi, on see diskrimineerimine. Iseloomuomadustest, käitumisest või diskrimineerimisest tulenev on põhjendamata palgaerinevus. Siiski võib ka põhjendatud palgaerinevuse tekkimise taga olla tööandja diskrimineeriv käitumine (nt valikuline koolitusele suunamine) või ühiskondlikest normidest tulenev elukutse valik. Poliitikauuringute keskuses PRAXIS valminud analüüsi kohaselt on naiste palgad keskmiselt 72% meeste palkadest.

Analüüsi aluseks olid statistikaameti kogutud Eesti tööjõu-uuringu andmed aastatest 1998–2000 ja valimis oli üle 13 000 töötava inimese. Võrreldi sarnaste isiku- ja töökohatunnustega naiste ning meeste palkasid. Andmete põhjal on võimalik eristada neljateist tegevusala ja üheksat ametit. Tulemused näitavad, et üks kolmandik on põhjendatud palgaerinevus ning kahe kolmandiku ulatuses on tegu põhjendamata palgaerinevusega. Seega ei saa Eestis meie vaadeldud tunnuste osas võrdsed naised ja mehed võrdse töö eest võrdset palka.

Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on palgaerinevus Eestis suur. Näiteks 90ndate lõpus oli ELi riikides naiste palkade osakaal meeste palkades keskmiselt 84% ja Kesk- ning Ida-Euroopa riikides 78%. Üheks erinevuse põhjuseks võib olla see, et üldine palkade erinevus madalamalt ja kõrgemalt tasustatud töötajate vahel on meil suurem kui mujal.

Aja jooksul on palkade erinevus kahanenud
Aja jooksul on palkade erinevus nii Eestis kui ka teistes riikides vähenenud. Eestis on selle taga olnud eelkõige turumajandusele üleminekuga kaasnenud teenindussektori kiirem areng võrreldes teiste sektoritega ja hariduse suurem väärtustamine. Naised töötavad sagedamini teenindussektoris ja on Eestis meestest kõrgemalt haritud.

Vanades ELi riikides on palgaerinevuse vähenemise taga muud põhjused, nagu naiste staaži kasv, kuna sünnitusiga on kasvanud ja laste arv vähenenud. Samuti mängivad rolli naiste hariduse kasv ja ühiskonna suurem teadlikkus palgaerinevuste põhjustest ning naiste tööhõive olulisusest.

Tänapäeval on raske eristada tagajärge ja põhjust: kas naiste palgad on sellepärast madalamad, et nende õlul on valdavalt kodu hoidmine ja laste kasvatamine või on nende õlul kodu hoidmine ja laste kasvatamine seetõttu, et nende palgad on madalamad. Uuringud näitavad, et naiste osalemine tööjõus sõltub nii perekohustustest kui ka palgast. Kusjuures naiste soov töötada palga kasvades suureneb kiiremini kui meestel. Seega on töötamise otsuse tegemisel üks olulisemaid tegureid palk ning ka kogu pere sissetulek.

Riigi huvi peaks rahvastiku vananemise ja tööjõu vähenemise taustal olema naiste võimalikult suur tööjõupakkumine, mis tähendab lühemaid kodus olemise perioode ja võimalikult kõrge eani töötamist. Kuna töötamise ja kodus olemise otsuse tegemisel on esmatähtis palk, peaks võrdne palk võrdse töö eest olema printsiip, mis naiste tööjõu pakkumist suurendab.

Terve konkurents vähendab ebavõrdsust
Lõpetuseks tuleks märkida, et palkade erinevus on Eestis aja jooksul vähenenud ja trend jätkub tõenäoliselt soorollide muutumise tõttu. Lisaks viib toimiva konkurentsiga turumajandus diskrimineerimise vähenemisele.

Tööandjal ei ole majanduslikult kasulik palgata kallimat meest naise asemel, kui muus osas on mees ja naine võrdsete omadustega. Need tööandjad, kes diskrimineerivad, teenivad väiksemat kasumit. Seega võimaldab hästi toimiv konkurents muuhulgas vähendada palgaerinevust, sest nõudlus odava naiste tööjõu järele suureneb ja see viib naiste palkade kiirema kasvuni.

Tiia E. Tammeleht
EAKLi õigussekretär

Kuidas peab olema fikseeritud töötaja palgast kinnipidamine, et hüvitada töötaja süül tekkinud kahju. Millised dokumendid on vaja koostada ja kas töötaja nõusolekuta palgast kinni pidada ei saa?
Töötaja tekitatud kahju korral tema palgast kinnipidamise fikseerimine ei ole üldaktiga reguleeritud, küll aga on sellise kinnipidamise tarbeks vajalik töötaja eelnev kirjalik nõusolek. Seega, kui töötaja on temale esitatud kahjunõudega päri ning annab kirjaliku nõusoleku arvata kahju tema palgast maha, on tööandjal voli otsustada, kuidas seda teha. Üldjuhul vormistatakse niisugune protseduur käskkirjaga, kuid piisab ka töötaja kirjaliku nõusoleku edastamisest raamatupidamisele. Lühidalt, tööandja toimib selliste üksikotsustuste tegemisel vastavalt ettevõttes väljakujunenud praktikale.

Tiia E. Tammeleht
EAKLi õigussekretär

Kuidas peab tööandja kompenseerima töötajale ooteaja, mil tööd pole anda, kui töö tasustamine toimub tükitöö alusel?
Tööpäev on aeg ööpäevas, mil töötajal lasub kohustus täita oma tööülesandeid. Kui töötaja ei saa kohustust täita temast mitteolenevatel põhjustel (tööandja ei suuda töötajat ettenähtud tööga varustada), on see tööseisak. Tööseisaku korral peab tööandja maksma töötajale keskmist palka. Töötaja töölerakendamine õhtusel ajal või puhkepäeval on sellise tööseisaku korral lubatud üksnes poolte kokkuleppel.

Merike Lees

Oskustööliste ja tippspetsialistide põud sunnib tööandjat järgnevatel aastatel tõstma eelkõige nende töötajate palku.

Ariko Reservi konsultandi Igor Pässi sõnul sõltub palgatõus ja palgakulude kasv eelkõige ettevõtte tegevusvaldkonnast. Samas on palju räägitud spetsialistide puudus käes ja väga head spetsialisti ei püüa enam 10 000–15 000kroonise palgaga, vaid tuleb minna järgmisesse vahemikku, 15 000–20 000 kroonini, selgitas Päss.

Tegelikud palgatõusu võimalused sõltuvad tootmisvaldkonna edukusest, möönis Päss. Kui ühes valdkonnas suudetakse seda palka maksta, siis teises võib see üle jõu käia.

Juhtide ja riigiametnike on palk jõudnud korralikule tasemele ja seal enam nii suurt kasvu ette näha ei ole.

“Kui kuus-kaheksa aastat tagasi jäid riigiteenistujate palgad erasektorile kõvasti alla, siis enam see nii ei ole,” kinnitas Päss.

Samas ei pea Päss tõenäoliseks, et Eesti töötajad siirduksid massiliselt tööle Euroopa Liitu. Inimestel on siin siiski kodu ja isegi kui nad töötavad aasta-paar välismaal, tulevad nad pärast ikka siia tagasi, kinnitas ta.

“Olen rääkinud inimestega, kes tulevad Eestisse kolm korda väiksema palga peale ja on rahul,” selgitas Päss.

Uuringufirma Fontes andmeil oli tänavuse aasta prognoositav palgatõus kuus protsenti. Tööliste palgatõus jäi keskmisele tasemele, teistel tööjõugruppidel ulatus veidi üle keskmise, ütles Fontese konsultant Urmas Orula. Ka tulevaks aastaks prognoosib Fontes sama suurt üldist palgatõusu.

Eesti Energia OÜ Jaotusvõrgud personalijuhi Andi Paavo sõnul on tööliste, spetsialistide ja tippspetsialistide palga teema nende jaoks raske küsimus, sest vajadus palga tõstmiseks on, kuid puuduvad vahendid.

Palgauuringud näitavad Jaotusvõrgu töötajate palgataseme mahajäämust teiste samade tööperekondade palgatasemest Eestis juba mitu aastat. Samas ei nõustunud energiaturu inspektsioon Eesti Energia taotlusega elektritariifide tõusuks, mis tähendab, et raha töötajate palkade tõstmiseks ei ole ka järgmisel aastal tulemas, selgitas Paavo.

“Kogu aeg on raskusi spetsialistide ja tippspetsialistide leidmisega, sest väikesed erafirmad ostavad nad lihtsalt ära,” selgitas Paavo. “Suurfirma ei jõua väikeettevõtete palgatasemega võidu joosta.”

Täna saab Jaotusvõrkude oskustööline koos lisatasudega kätte 5200–5400 krooni, meister 7000–8000 ja osakonnajuhataja asetäitja 15 000–16 000 krooni.

Talleggi personalijuht Karin Kivari nentis samuti, et spetsialiste – toiduainetehnolooge, liinioperaatoreid – on raske leida, konkursid nendele ametikohtadele on õhukesed.

Lihttöölistele suudab Tallegg Kivari sõnul pakkuda konkurentsivõimelist palka. “Samas on ametikohti, kus me tunneme, et turg on läinud kaugemale, kui meie maksta jõuame,” tunnistas Kivari.

MickroLinki personalijuht Katre Pruul ütles, et IT-spetsialistide hulgas pole tunda tööjõu liikumist ELi maadesse.

“Kes tahtis, sai ka varem välismaale tööle minna, 1. mai ei ole meile muutust kaasa toonud,” kinnitas Pruul. Samas ei soovinud Pruul võrrelda MicroLinki spetsialistide palku naaberriikide kolleegide omaga.