Õigesti vormistatud tööleping aitab ära hoida töösuhtes tekkida võivaid vaidlusi, kahjuks kohtab praktikas hulgaliselt näiteid tööandja seadusetundmatusest või -hoolimatusest.
Töölepingu seaduse järgi peab töölepingusse kirja panema järgmised punktid:
Poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht).
Töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg: kui tööleping on seoses muudatustega kogu teksti osas täielikult ümber vormistatud, siis lepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise kuupäev jääb ikka samaks. Vana lepingut ei lõpetata, sinna teeb tööandja märke uue redaktsiooni allakirjutamise kohta.
Tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus. Määratud ajaks võib töölepingu sõlmida teatud töö tegemise ajaks (kui see töö on aga tööandja põhitegevus, nt ehitamine või kauplemine, siis ei ole tähtajalise töölepingu sõlmimine põhjendatud), ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks, tööde mahu ajutisel suurenemisel, hooajatööde tegemiseks ja seaduste või valitsuse määrustega ettenähtud juhtudel.
Ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus.
Töö tegemise koht või piirkond.
Palgatingimused: lepingus peab olema palgamäär rahalises väljenduses, makstavad lisatasud, juurdemaksete tegemine, palga arvutamise kord.
Tööajanorm, mis peab olema kokku lepitud suhtena riiklikku tööajanormi. Ei piisa määratlusest «osaline tööaeg» selle suurus lepitakse kokku täpse suhtena riiklikku tööajanormi. Ületundide tegemist, st töötamist üle kokkulepitud tööajanormi ei tohi töölepingus kokku leppida.
Töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks. Põhipuhkus on 28 kalendripäeva, teatud kutsealade töötajatel on pikendatud põhipuhkus. Lisapuhkus tuleneb erilise loomuga, raskest/tervistkahjustavast tööst või antakse kollektiivlepingu alusel. Lisapuhkuse andmise alus tuleb kirja panna.
Töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad, nende tähtaegade määramise alused.
Töötaja töötamise korral välisriigis kauem kui üks kuu sisalduvad töölepingus lisaks veel järgmised andmed: välisriigis töötamise kestus, palga maksmise vääring, välisriigis viibimisega seotud lisatasud, hüvitised ja erisoodustused ning välisriiki tööle suundumise ja sealt tagasipöördumise tingimused.
Töölepingus võivad olla kokkulepped ka muudes küsimustes: töö eritingimused (töö lähetustega või vahetustes, töötamine õhtusel-öisel ajal, katseaja kestus, töötaja kohustus end kutsealaselt täiendada, kohustus hoida tööandja äri- ja tootmissaladusi, kohustus mitte osutada konkurentsi).
Allikas: Neenu Pavel, Tartumaa tööinspektsiooni jurist
