Erisoodustus - lähetus
* sulgudes on küsimusele vastamise aeg
1. Töötajal on töölepingus kirjas, et töö tegemise piirkond on Eesti. Tööandja asukoht on Haapsalu. Kas võib vormistada lähetust mõnda teise Eesti linna ?
Ei saa lähetust vormistada, kuna töö tegemise koht/piirkond on Eesti. Päevaraha saab maksta juhul, kui lähetuskoht asub töökohast/piirkonnast vähemalt 50 km kaugusel. Lähetuse mitte vormistamine ei välista ettevõtlusega seotud sõidukulude hüvitamist sõidupiletite alusel.
(veebruar 2006)
2. Kas töölähetuse puhul majutuskulude hüvitamisel maksuvaba piirmäär arvutatakse summaarselt kogu lähetuses viibitud aja kohta või iga öö kohta eraldi?
Majutuskulude hüvitamisel jälgitakse maksuvaba piirmäära iga ööpäeva kohta eraldi. Näiteks: välislähetuses oli dokumendi alusel ühe ööpäeva maksumus 1800 kr ja teise ööpäeva maksumus 2500 kr, seega võib ilma erisoodustuselt maksukohustust tekkimata hüvitada 3800 kr (1800 + 2000). Maksuvabastuse piirmäär on kuni 2000 kr ööpäevas.
(veebruar 2006)
3. Kui töötaja saabub lähetusest ja lahkub järgmisesse lähetusse samal kalendripäeval, kuidas maksta päevaraha?
Ühe kalendripäeva kohta saab töötajale maksta vaid ühe päevaraha, kuna päevaraha on kehtestatud päeva kohta, mitte lähetuspäeva kohta. Juhul, kui ühe lähetuse puhul on tegemist välislähetusega, siis võib tasuda selle päeva eest kuni 500 kr päevaraha.
(veebruar 2006)
4. Millised kulud võib välislähetuse puhul hüvitada muude lähetusega seotud kuludena kuni 35% ulatuses päevarahade summast ja kuidas see summa kindlaks määratakse?
35 % arvutatakse lähetuses viibitud päevade päevarahade summast lähtudes (näiteks 4 x 500 x 0.35 = 700 kr), mida võrreldakse lähetuse ajal tehtud hüvitamisele kuuluvate kulutuste summaga kuludokumentide alusel. 35% arvutatakse lähtudes 500 kroonist ka juhul kui makstakse päevaraha alates 350 kroonist kuni 500 kroonini. Muude lähetusülesande täitmisega seotud kulude hulka kuuluvad pagasivedu, linnasisesed sõidud, sideteenused ja muud töötaja lähetusega seotud kulud, mille hulka ei kuulu töötaja isiklikud kulud (näiteks toitlustuskulud, muuseumi piletid, kingaparandus, riiete pesu, keemiline puhastus jms).
(veebruar 2006)
5. Kas muude hüvitatavate kulude (piirmäär 35% päevarahade summast) hulka loetakse ka sõidukulud lennujaama ja linna vahel?
35% piirmäära rakendatakse vaid linnasiseste sõitude kohta (see tähendab sõidud pärast lähetuskohta jõudmist). Eelnimetatud piiramäära ei rakendata sõidukulude hüvitamisel ka juhul, kui lennujaam asub linna territooriumil.
(veebruar 2006)
6. Kas lähetuse sõidukulude hüvitamisel, kui töötaja kasutab isiklikku sõiduautot, võib kasutada määra 4 kr/km?
Isikliku sõiduauto kasutamisel tuleb lähtuda ainult Vabariigi Valituse 20.12.2002.a määruses nr 426 "Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise piirmäärad" sätestatust. Eeltoodust tulenevalt võib arvestuse pidamisel maksuvabalt hüvitada kuni 2000 kr kalendrikuus, kaasa arvatud lähetusega seotud sõidud.
(veebruar 2006)
7. Kas isikliku sõiduautoga lähetuses viibimisel võib maksuvabalt hüvitada bensiinitekid, kui sõidukulu tõendavad dokumendid?
Sõidukulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi või sõidupileti alusel. Sõidukulu tõendavaks dokumendiks ei saa lugeda bensiinitekki, sest see on bensiiniostu tõendav dokument, mitte lähetuskoha ja alalise töökoha vahelist sõitu tõendav dokument. Kuid see pole oluline, sest selliste kulude hüvitamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valituse 20.12.2002.a määruses nr 426 "Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise piirmäärad" sätestatust. Eeltoodust tulenevalt võib arvestuse pidamisel maksuvabalt hüvitada kuni 2000 kr, mille hulgas on ka lähetusega seotud bensiinikulu.
(veebruar 2006)
8. Kas isikliku autoga lähetuses viibides võib hüvitada parkimistasu?
Juhul, kui täiendavalt isikliku sõiduauto kasutamise hüvitisele hüvitatakse parkimistasu, on tegemist erisoodustusega. (vt eelmise küsimuse selgitus)
(veebruar 2006)
9. Kas võib lähetada teise äriühingu töötajat nagu kolmandat isikut?
Vabariigi Valitsuse 22.detsembri 2000.a määrus nr 453 "Töölähetuste kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord" § 1 kohaselt saab lähetada töötajat ning juhtimis- ja kontrollorgani liiget (juhatuse ja nõukogu liige, prokurist, asutaja, likvideerija, audiitor, revident, revisjoni komisjoni liige, välismaa äriühingu filiaali juhataja jt). Seega teise äriühingu töötajat lähetada ei saa.
Eraldi on kehtestatud kord sportlaste ja loovisikute lähetuskulude hüvitamisel.
Vt Muudatused spordiorganisatsioonide lähetuskulude hüvitamises alates 01.01.06 ja
Muudatused lähetuskulude hüvitamise reeglites alates 01.07.05
(veebruar 2006)
10. Millised dokumendid tuleb vormistada, et kolmas isik võiks päevaraha maksta?
Eesti tööandja peab vormistama oma töötajale lähetuse ja võib kinnitada kolmandale isikule töötajale hüvitatavate päevarahade suuruse, mille alusel kolmas isik otsustab, kas tema poolt makstavatelt päevarahadelt kuulub tulumaks kinnipidamisele või võib need maksuvabalt hüvitada.
(veebruar 2006)
11. Millise määraga maksta päevaraha, kui töötaja töökoht asub väljaspool Eestit ja ta saadetakse lähetusse, kas selles riigis, kus asub ta töökoht või Eestisse?
Tulumaksuseadus § 13 lg 3 p 1¹ alusel makstakse lähetuskulusid nendes piirmäärades, mis kehtivad selles välisriigis, kus asub töö tegemise koht. Kui töötaja suhtes kehtib tulumaksuseaduse § 13 lg 4, siis lähetusega seotud väljamakseid Eestis ei maksustata.
(veebruar 2006)
12. Kas hommikusöök hotellis, hommiku- ja/või õhtusöök laeval on erisoodustus või muu lähetusega seotud kulu?
Toitlustamine hotellides, lennukites ja laevades on väljakujunenud tava. Hommikusöök hotellis on tavapäraselt numbri maksumuse hulgas ja seega ei ole teada hinnas sisalduv hommikusöögi maksumus ja see loetakse kogu summana kulude hüvitamisel majutuskuluks. Juhul, kui hommikusöök on arvel eraldi välja toodud, siis see summa loetakse hüvitamisel erisoodustuseks. Samuti on laeva/lennuki toitlustamise arvete hüvitamine tööandja poolt erisoodustus. Juhul, kui soovitakse hüvitada eelnimetatud toitlustamise kulud, siis tuleb nende summade võrra vähendada vastavate päevade päevaraha, st kui toitlustamise hüvitamise kulu ja makstud päevaraha kokku ei ületa päevaraha piirmäära, siis ei teki erisoodustust.
(veebruar 2006)
13. Lähetatu esitab sõidukulude hüvitamiseks sõidupileti, mille kuupäev ei vasta lähetuse alguse või lõpu kuupäevale. Kas ja kuidas on õigus hüvitada?
Määruse kohaselt kuulub hüvitamisele sõidukulu lähetatu poolt esitatud kulu tõendava dokumendi või sõidupileti alusel. Juhul, kui sõidupilet ei vasta lähetuse otsuses määratud kuupäevale, siis tekib kahtlus, kas sõit on üldse seotud lähetusega (st tööülesande täimisega). Kui see on nii, tuleb sellise sõidudokumendi alusel kulude hüvitamist lugeda erisoodustuseks.
(veebruar 2006)
14. Millisel juhul on tööandjal õigus vormistada töötajale lähetust?
Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 51 lg 1 kohaselt on tööandjal õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta, sama seaduse § 26 punkt 6 kohaselt on töölepingu kohustuslikuks tingimuseks ja andmeteks töö tegemise koht.
Tööandja poolt lähetuse vormistamise õigus ja kohustus tuleneb iga töötajaga sõlmitud töölepingust ja selles määratletud töö tegemise kohast.
Vabariigi Valitsuse 22.12.2000.a määruse nr 453 Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord § 2 sätestabki selle, et nimetatud määrust ei kohaldata töötajatele sõitude eest töötaja elukoha ja töölepinguga määratud töö tegemise koha (edaspidi töökoha) vahel.
Kui töötaja/autojuhiga sõlmitud töölepingus on töö tegemise kohaks maakond/Eesti, siis maakonna/Eesti siseste vedude puhul ei ole alust lähetust vormistada ja sellest tulenevalt puudub ka võimalus päevaraha maksta. Kui töölepingus on töö tegemise kohaks näiteks Haapsalu, siis on võimalik päevaraha maksta vaid juhul, kui lähetuskoht asub Haapsalust vähemalt 50 km kaugusel. Eelnimetatud määruse § 9 kohaselt teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse töötajale lähetusraha tingimusel, et lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töökoht.
(aprill 2005)
15. Kas mittetulundusühingu liiget saab saata lähetusse ja kuidas toimub kulude hüvitamine?
Kuna Vabariigi Valitsuse 22.12.2000.a määrus nr 453 "Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevarahade määrad ning nende maksmise tingimused ja kord" ei laiene mittetulundusühingu liikmetele, siis eelnimetatud määruse alusel lähetust vormistada ja kulusid hüvitada ei ole võimalik.
Seetõttu, juhul kui makstakse mittetulundusühingu liikmetele niinimetatud päeva- või toiduraha, siis selliselt väljamakselt kuulub tulumaks kinnipidamisele tulumaksuseaduse § 41 punkt 6 alusel nagu muult väljamakselt.
Alates 01.01.2004.a on täiendatud tulumaksuseaduse §- i 12 lõikega 3, mille kohaselt on lubatud füüsilisele isikule tasuda dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi ja neid summasid ei loeta füüsilise isiku tuluks, kui need kulud on tehtud teise isiku (näiteks mittetulundusühingu) kasuks.
Eelnimetatu kohaselt võib näiteks spordiklubi hüvitada spordiklubi liikmetele sõidupiletid ja majutuskulud dokumentide alusel, kui selline tegevus on toimunud spordiklubi tegevuse eesmärkidest tulenevalt, siis kui spordiklubi põhikirjas on üheks tegevuse eesmärgiks võistluste ja ürituste korraldamine ja osalemine neis.
(veebruar 2004)
16. Kas äripartneri toitlustamine komandeeringus olles on vastuvõtukulu, mitte muu komandeeringu kulu 35 % ulatuses?
Tegemist on vastuvõtukuluga, olenemata sellest, kas see tehakse Eestis või väljaspool Eestit ja maksustatakse vastavalt tulumaksuseaduse § 49.
Muude lähetusülesande täitmisega seotud kuludena käsitletakse pagasivedu, linnasiseseid sõite, sideteenuseid jms kulutusi vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2000.a määrusele nr 453.
(september 2004)
17. Kas toitlustamine välisriigis on lubatud kanda kuludesse või on see erisoodustus või peab kuuluma päevaraha sisse?
Päevarahade maksmine toimub Vabariigi Valitsuse 22.12.2000.a määruses nr 453 sätestatud korras ja tingimustel. Päevarahad antaksegi lähetusel viibimise ajal muuhulgas ka toitlustamiseks. Kui tööandja katab lisaks antud päevarahadele kulud toitlustamiseks, siis on tegemist erisoodustusega ja tööandja peab nimetatud kulutustelt maksma tulu- ja sotsiaalmaksu.
(mai 2002)
