Marko Saag, Ernst & Youngi maksukonsultant
Töölepingut sõlmides peab mõtlema ka telefonilimiidile, töö tegemise kohale ja sellele, kui suur on töötaja materiaalne vastutus.
Töölepingu sõlmimisel on harjutud tähelepanu pöörama eelkõige seaduses nõutud tingimustele, mis võivad kujuneda vaidlusobjektideks. Samas on töölepingutes mitmeid punkte, mille tegelik mõju jääb lepingu sõlmimisel nii töövõtjal kui ka -andjal sageli märkamata.
Töö tegemise koht on töölepingu oluline tingimus, mis praktikas fikseeritakse koha järgi, millega tehtav töö on enim seotud: paikse töö puhul linn või liikuva töö puhul Eesti.
Kus tööd tehakse
Loogiliselt võttes tundub liikuva töö korral (nt müügimehed ja konsultandid) Eesti nimetamine töö tegemise asukohaks mõistetav.
Samas jääb tööandjatel tihti kahe silma vahele see, et fikseerides lepingus töö tegemise kohaks Eesti, ei saa töötajale kodumaa piires vormistada töölähetust (töölähetus saab olla vaid lähetus töö tegemise asukohast väljapoole). Kui ei saa vormistada lähetust, siis ei saa maksta maksuvaba päevaraha ega kanda majutuskulusid.
Sageli antakse töötajale õigus kasutada ettevõtte ressursse teatud limiidi ulatuses (nt telefoni-, kütuselimiidid jne). Kui kulud ületavad limiidi, peetakse ületav osa töötaja palgast kinni.
Limiitide kehtestamisel võib jääda tähelepanuta see, et limiit ei garanteeri kulude maksuvabastust. Kui limiidi raames olevaid võimalusi kasutatakse ka ettevõtlusega mitteseotud otstarbel, on sellised kulud siiski maksustatavad.
Ütlus «tegijal juhtub» on asjakohane ka töösuhetes. Töötaja tegevus/tegevusetus võib tööandjale kahju põhjustada. Töö käigus tekitatud kahju võib olla tingitud hooletusest või ettevaatamatusest, kuid olla ka lihtsalt õnnetus.
Seega tekib küsimus, millistel juhtudel vastutab töötaja tekitatud kahju eest. Töötaja vastutust tekitatud kahju eest reguleerivad hetkel muu hulgas ikka veel ENSV Töökoodeksi mõned paragrahvid.
Vastutus jaguneb kaheks: piiratud materiaalne vastutus ja täielik materiaalne vastutus. Selleks, et varalist vastutust üldse kohaldada, tuleb kindlaks teha otsene tegelik kahju, töötaja õigusvastane käitumine, põhjuslik seos käitumise ja kahju vahel ning töötaja süü.
Piiratud varalise vastutuse põhimõtete kohaselt vastutab töötaja töökohustuste täitmisel tööandjale tekitatud kahju eest otsese tegeliku kahju ulatuses, kuid mitte rohkem kui oma keskmise kuupalgaga. Kui kahju on suurem kui töötaja kuupalk, jääb ülejäänud osa tööandja kanda.
Kõik vastutavad
Täielikku varalist vastutust on võimalik rakendada vaid siis, kui sõlmitakse eraldiseisev individuaalse varalise vastutuse leping. Sellist lepingut on võimalik sõlmida vaid isikuga, kes teeb tööd, mis on seotud talle antud väärtuste hoidmise, töötlemise, müügi, veo või tootmisprotsessides kasutamisega.
Lisaks vastutab töötaja täielikult tekitatud varalise kahju eest siis, kui väärtused on saadud volikirja või eridokumendi alusel; kui kahju on tekitatud kuriteoga või tekitati kahju joobeseisundis. Täielik vastutus lasub töötajal ka siis, kui kahju on tekitatud tahtlikult, täielik vastutus on ette nähtud eriseadusega.
Seega vastutavad piiratud ulatuses tekitatud kahju eest kõik töötajad ning täies ulatuses vaid töötajad, kellega on sõlmitud individuaalse materiaalse vastutuse leping. Sellise töötaja poolt tekitatud kahjukulude sissenõudmisest loobumine on vaadeldav erisoodustusena ning sestap ka maksustatav.
Rohkem infot töölepingust
Töölepingust räägitakse neljandal maksude aastakonverentsil «Kõik raamatupidajate küsimused saavad vastuse!», mis toimub 15. märtsil Salme Kultuurikeskuses Tallinnas.
Lisaks muutustele palgaarvestuses tulevad jutuks maksu- ja tolliameti prioriteedid, käibe- ja tulumaksuseaduste muudatused jms.
Konverentsi korraldavad Eesti Konverentsikeskus ja Raamatupidajate Koolituskeskus RAKS, osalemiseks tuleb 10. veebruariks registreeruda aadressil www.raks.ee .
Allikas: Tegija
