Üksikasjad

Avaldatud: 15 mai 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Thea Rohtla
Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni esinaine

Kui poolte vahel sõlmitud töövõtuleping tunnistatakse töölepinguks, on töötaja õigustatud nõudma nii saamata puhkusehüvitist kui lõpparve kinnipidamise eest keskmist palka.

Töötaja V. asus tööle OÜsse, kus tema tööülesandeks oli küttesüsteemide montaaž kliendi objektil. Poolte vahel sõlmiti tööettevõtuleping. Palgaks lubati 4000 krooni, selle töö lõpetamisel lubati kindlustada uue tööga. Tööandja võttis enda kätte ka V. tööraamatu.

V. leidis, et vaatamata vormistatud lepingule oli tegemist poolte vahel töölepingulise suhtega - nimelt oli tal meistri näol olemas otsene tööjuht, kelle korraldustele ta allus, kokku lepiti kindlas kuupalgas, töö tegemiseks andis töövahendid tööandja, samuti tutvustati talle tööle asumisel tööandja töösisekorraeeskirju.

Töötaja lõpetas töö tähtaegselt, kuid palka talle ei makstud, samuti ei kindlustatud uue tööga.

Leping lõpetati töötaja algatusel. Töötaja palus tunnistada poolte vahel sõlmitud tööettevõtuleping töölepinguks. Saamata palga ja puhkusehüvitise palus ta tööandjalt välja mõista koos keskmise palgaga lõpparve kinnipidamise eest.

Tööandja komisjoni istungile ei ilmunud, kuid saadetud kirjalikus vastuses ei tunnistanud avaldaja nõudeid. Tema seletuse kohaselt sõlmiti poolte vahel tööettevõtuleping ühe kindla töö tegemiseks.

Kliendi maksejõuetuse tõttu jäid tööd lõpetamata ning avaldajale palk maksmata. Tööandja taotles töövaidluskomisjonis menetluse lõpetamist, kuivõrd võlaõiguslikest lepingutest tuleneva nõude lahendamine ei kuulu töövaidluskomisjoni pädevusse.

Töövaidluskomisjoni pädevuses on lahendada vaidlusi lepingu olemuse üle. Komisjon rahuldas töötaja nõude täies ulatuses, kuna leidis, et vaatamata poolte vahel vormistatud tööettevõtulepingule olid poolte vahel tegelikult töölepingulised suhted.

Töötaja ütlustest ning esitatud lepingust nähtus, et V. võeti tööle lukksepaks küll teatud töö tegemiseks ühe kuu jooksul, kuid tööandja poolt kehtestatud tingimustel, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning järgides tema juures kehtivat töörežiimi.

Komisjon luges tõendatuks kokkuleppe saavutamise tehtavas töös, tööleasumise ajas, tööaja normis, palgatingimustes, töötamise kohas ning üldjoontes ka töörežiimis.

Töövaidluskomisjon leidis, et poolte vahel olid sõlmitud kokkulepped kõigis töölepingu kohustuslikes tingimustes.

Komisjon leidis ka, et töötaja tegi tööandjast sõltuvat tööd, mida juhtis, korraldas ja kontrollis tööandja - seega oli poolte vahel sõlmitud tööleping.

V. tööraamatus olid kanded nii tööle asumise kui ka töölepingu lõpetamise kohta ning kannete aluseks oli märgitud tööleping.

Et tegemist oli töölepingulise suhtega, oli komisjon pädev lahendama ka töötaja lõpparve nõuet. Lõpparve pidi tööandja V.-le maksma töölepingu lõpetamise päeval.

Töövaidluskomisjon otsus-tas, et tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust kuulub töötajale väljamõistmisele nii töötasu, 2,33 päeva puhkusehüvitis kui ka ühe kuu keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 mai 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Margo Jõgi
TÜ Õigusinstituudi vilistlane

Millal peab tööandja maksma töötajale lõpparve?
Palgaseaduse kohaselt on tööandja kohustatud töötajale töölepingu lõppemisel maksma kõik tööandjalt saada olevad summad töölepingu lõpetamise päeval.

Kui töötaja ei saa sel päeval lõpparvet vastu võtta, peab tööandja maksma lõpparve viie päeva jooksul päevast, mis järgneb töötajapoolse nõude esitamisele.

Palga maksmise või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest on tööandjal kohustus maksta iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuuluvast palgast.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 mai 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Heli Raidve
jurist

Kui täpselt peab lapsevanem olema informeeritud tingimustest, millel tema laps tööle asub?

Lapsevanem peab teadma kõiki tingimusi, millel laps tööle asub. Nõusolek peaks olema töölepingu peal - et pärast ei oleks alkoholipudelite põhjade tühjaks joomist või sigarite testimist - vanem ei tea ju, milleks last rakendatakse. Seepärast ei piisa lihtsalt paberist, kus on kirjas "olen nõus".

Katseaega alaealisel ei ole. Seega ei ole ka töölepingu lõpetamine ebarahuldavate tulemuste tõttu võimalik. Valdaval enamikul juhtudest peab alaealisega sõlmitud lepingu lõpetamiseks olema tööinspektori nõusolek. See võtab aga aega, arvestama peab kolme kuuga.

Kõige parem on teha alaealisega tähtajaline leping. Seda saab hiljem pikendada. Kui tehakse tähtajaline leping, siis tuleks võtta ka lapsevanema nõusolek, et ta on nõus edasiste pikendamistega kuni 1. septembrini, et ei peaks minema jälle lapsevanema luba küsima.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 mai 2006

• Postimees

Kadi Teeäär

Töökohast tervisekontrolli saatmine ei ole pelgalt formaalsus, mis tuleb kaelast ära saada – vastupidi, kontroll aitab ennetada tõsiseid tervisekahjustusi ja kutsehaigusi.

Tööinspektsiooni järelevalve osakonna töötervishoiu peaspetsialisti Inna Vabamäe sõnul peavad tervisekontrollis käima töötajad, kelle tervist võivad mõjutada töökeskkonna erinevad ohud või töölaad, mis võib põhjustada haigestumist.

Kes töötajatest vajab tervisekontrolli, peaks selguma töötervishoiuteenuse osutajate tehtud riskianalüüsist.

Tervisekontroll ettevõttes algab esmase arstilkäiguga töötaja tööle asumise esimese kuu jooksul ja jätkub perioodiliselt vastavalt töötervishoiuarsti määratud tähtaegadele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul.

Vabamäe märkis, et paljud inimesed ei tea, et uude kohta tööle asudes peab neile tutvustama ettevõttes tehtud riskianalüüsi.

Arsti juurde tööajast

Kui töötaja leiab, et töökorralduses kahjustab miski tema tervist ning tööandja ei tee midagi olukorra parandamiseks, peaks ta rääkima töökeskkonnavolinikuga (viimane peab olema valitud igas kollektiivis, kus töötab vähemalt kümme inimest) või pöörduma tööinspektsiooni.

Tööandjal on kohustus tervisekontrollid organiseerida ja töötaja peab nendes kontrollides ka käima. Tervisekontrolli eesmärk on selgitada võimalikud tervisehädad välja võimalikult vara, et vältida nende süvenemist. Vabamäe rõhutas, et tervisekontrolli peab läbi viima töötervishoiuarst tööandja kulul ja tööajal.

Mõistagi pole tervisekontrolli eesmärk anda tööandjale teada kõigist tema alluva haigustest. Töötervishoiuarst paneb vaid kirja, kas inimene sobib teatud kutsealal töötama või mitte.

Tervisekontroll peaks aitama ennetada kutsehaigusi. Tööst põhjustatud haiguseks nimetatakse töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigust. «Kui selline haigus õigel ajal diagnoosida ja töökorraldust muuta, on võimalik vältida haiguse muutumist krooniliseks ehk juba kutsehaiguseks,» lausus Vabamäe.

Ohutegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi, on füüsikalised (nt müra ja vibratsioon), keemilised (nt toksilised ained), bioloogilised (nt viirused, bakterid ja seened) ning füsioloogilised-psühholoogilised.

Vabamäe sõnul on ka igapäevane töö arvutiga seda laadi, mis võib põhjustada kutsehaigusi. Ta toonitas, et kutsehaigusi ennetada on äärmiselt oluline, sest kutsehaigused on kroonilised ja ägenevad haigused, mida ei saa välja ravida ning mis viivad töövõime kaotamise ja invaliidsuseni.

Meremeeste haigla arstliku ekspertiisi komisjoni juhataja Ülle Lahe ütlust mööda erinevad terviseuuringud vastavalt ametile.

«Meremeestel on vaja põhjalikumat tervisekontrolli kui näiteks hotdog’i müüjal, sest merel olles ei pruugi meditsiinilist abi nii kiirelt saada kui maal,» ütles ta. Samas on Lahe sõnul laevas oluline iga meeskonnaliige, seega ei tohi üks laevaperest haigena töötades seada ohtu enda ega teiste elu.

Lahe lisas, et nõuded meremeestele on sätestatud ka meresõiduohutuse rahvusvahelistes reeglites. «Samamoodi on kehtestatud rahvusvahelised nõuded lenduritele, nii et kes lenduriks tahab saada, see kontrollist ei pääse,» lausus ta.

Nakkuste vältimiseks

Toitlustusasutuste töötajate tervisekontrolli reguleerib nakkushaiguste leviku ja tõkestamise kontrolli seadus. Põhitähelepanu pööratakse sellele, et töötajatelt ei kanduks pakutava toiduga üle mingeid ohtlikke baktereid.

Meremeestele tehakse lisaks bakterioloogilisele kontrollile ka südame- ja kuulmisuuringud ning neil tuleb külastada silma- ja hambaarsti.

Lahe rõhutas veel, et tervisekontrollis peavad erinevate ametite pidajad käima erineva sagedusega. Tervisetõendi kehtivusaja lõppedes tuleb seda kindlasti uuendada.

Töökoht ohutuks

• Et hoida töötajate tervist ning tagada töö,ohutus peab iga tööandja korraldama töökeskkonna riskianalüüsi. Selle põhjal selguvad töökohas varitsevad ohud ja vajadus organiseerida tervisekontrolle.

• Kontrolli töötervishoiuarsti juures peab korraldama tööandja ning see toimub tööajast.

• Riskiteguriks loetakse näiteks sedagi, kui inimene töötab rohkem kui poole tööajast arvutiga. Kontoritöötajaid ohustavad enim õlavöötmehaigused.

• Kõige sagedasemad tööst põhjustatud või kutsehaigused on vibratsioontõbi, mürast tingitud kuulmiskaotus ja füüsilisest ülekoormusest tekkinud luu- ja lihashaigused.

Allikas: Tegija