Üksikasjad

Avaldatud: 09 Oktoober 2006

• Palgaseadus
• Äripäev

Niina Siitam
tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja

Ületunnitöö hüvitamiseks on kaks võimalust: maksta lisatasu või võimaldada vaba aeg.

Hüvitamise viis määratakse kindlaks poolte kokkuleppel. Säte ei määra kindlaks kokkuleppe vormi, mistõttu võib kokkulepe olla kas suuline või kirjalik. Arvestades, et praktikas tekitab ületunnitöö hüvitamise viis vaidlusi, on soovitav sõlmida kokkulepe kirjalikult.

Kui kokkulepet kirjalikult sõlmitud ei ole ja tööandja ei suuda tõendada, millises hüvitamise viisis kokku lepiti, lahendatakse vaidlus töötaja kasuks.

Kuna praktikas on levinud töötaja soov eelkõige saada ületunnitöö eest lisatasu, siis mõistetakse see ka tööandjalt töötaja kasuks välja.

Kõige lihtsam on rahas hüvitada

Lisatasu makstakse töötajale välja arvestusperioodi lõpule järgneval palgapäeval, mistõttu ei tekita see hüvitamise viis praktikas probleeme.

Kui pooled on leppinud kokku ületunnitöö hüvitamise vaba aja andmisega, makstakse töötajale ületundide eest ühekordselt ehk nii nagu tavalistegi töötundide eest. Ületundide ulatuses võimaldatakse talle vaba aega. Küll aga on vaba aja ajaline võimaldamine praktikas problemaatiline. Kuna õigusaktiga ei ole kehtestatud töötajale ületunnitöö eest vaba aja võimaldamise aega, praktiseeritakse mitmesuguseid variante.

Ühe variandi järgi antakse töötajale vaba aeg suhteliselt lähedal ajale, mil ületunnitööd tehti. Sellist praktikat tuleb lugeda mõistlikuks, kuna see on sisult kõige lähemal hüvitamise eesmärgile. Ületunnitöö vaba ajaga hüvitamise eesmärk seisnebki ületundide tõttu kasutamata jäänud vaba aja võimaldamises muul ajal.

Teise variandi järgi, mis on praktikas ehk enamlevinud, võimaldatakse vaba aeg ajal, mis on tööandja jaoks töökorralduslikult kõige sobivam. Iseenesest on see arusaadav.

Vaba aega ei liideta puhkusele

Samas aga ei saa nõustuda levinud praktikaga, mille järgi liidetakse vaba aeg töötaja iga-aastasele puhkusele. Seega näiteks, kui töötaja tegi ületunnitööd märtsis-aprillis, võimaldatakse talle vaba aeg alles augustis. Ületunnitöö selline hüvitamine muutub mõttetuks ega teeni oma eesmärki.

Samas ei ole välistatud, et sellise vaba aja andmise korra juures võivad pooled vaba aja andmise sootuks unustada ja töötajale jääbki ületunnitöö hüvitamata.

Kokkulepped tuleb fikseerida kirjalikult

Iseasi on, kas ületunnitöö tõttu kasutamata vaba aja võimaldamisel muul ajal on hüvituslik iseloom.

Vältimaks olukordi, mil tööandja tegutseb ületunnitöö eest vaba aja võimaldamisega üsna meelevaldselt, tuleks juba poolte kokkuleppes ületunnitöö tegemiseks leppida kokku ka ületunnitöö hüvitamise viis ja vaba aja võimaldamise aeg. Selline kokkulepe peaks siiski olema juba kirjalik.

Ületunnitöö olemuse määratleb töölepinguseadus

Ületunnitöö mõiste
- Töö- ja puhkeaja seaduse (TPS) N 7 lõike 1 kohaselt on ületunnitöö töötamine üle kokkulepitud tööajanormi.
- Ületunnitööks tuleb lugeda töötunde, mis ületavad kokkulepitud tööajanormi.
- Tööajanormiks tuleb lugeda nii töötamist täistööajaga (riiklik tööajanorm 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas) kui ka TPSis sätestatud või kollektiivlepingus kokkulepitud lühendatud tööaega, samuti osalist tööaega.
- Tööajanormis kui kohustuslikus tingimuses lepitakse kokku töölepingus.

Ületunnitöö piirnormid

TPS N 9 näeb ette kahte liiki ületunnitöö piirnorme:
- koos tööajaga nädalas keskmiselt 48 tundi, kusjuures päevas mitte üle 4 tunni
- täiendav ületunnitöö 200 tundi aastas
Lõikes 1 ettenähtud ületunnitöö piirnormi nädalas keskmiselt 8 tundi tuleb vaadelda koosmõjus TPSi N 9
lõikega 2, mille alusel ei ole töötajat lubatud päevas rakendada ületunnitööle üle 4 tunni.

Allikas: Niina Siitam, töölepinguseadus

Ületunde võib teha vaid poolte kokkuleppel

Seadus näeb ette ületunnitöö tegemise üldnormi - poolte kokkuleppel.

Töölepinguseaduse N-d 4 ja 5 kui erinormid näevad ette ületunnitöö tegemise kohustuse juhul, kui vajadus on tingitud vääramatust jõust, samuti juhul, kui vahetustöötaja ei ilmu tööle, kuid töös ei või tekkida vaheaega.

Kuna praktikas ei tulene vajadus rakendada töötajat ületunnitööle üldjuhul siiski vääramatust jõust tingitud asjaoludest, kuulub ületunnitööle rakendamise korral kohaldamisele üldnorm - poolte kokkuleppel. TPS ei näe ette kokkuleppe vormi, seega võib kokkulepe olla ka suuline. Samas tuleks aga asuda seisukohale, et kui üks pooltest soovib kokkuleppe kirjalikku vormistamist, peaks teine pool hea usu põhimõttest lähtuvalt sellega nõustuma.

Ületunnitöö on erandlik. Tööandja on eelkõige kohustatud tagama töötajale võimaluse täita töökohustusi tööajapäeva või töövahetuse piires. Töölepingu kohustuslik tingimus on kokkulepe tööajanormis. Lähtuvalt ületunnitöö olemusest ei tohiks selle tegemises töölepingus kokku leppida. Samas oleks selline seisukoht jäik ega annaks tööandjale võimalust tööaega paindlikult korraldada. Tööajakava koostamisel tuleks lubada, et tööandja võiks eelneval kokkuleppel töötajaga kavandada ületunnid arvestusperioodi selliselt, et ületundide arv nädalas ei ületaks keskmiselt kaheksat tundi neljakuulise arvestusperioodi jooksul.

Töötaja rakendamine ületunnitööle 200 tunni piires aastas vajab igal juhtumil töötaja nõusolekut.

Ületunnitöö arvestuse kaks võimalust

Töölepinguseadus näeb ületunnitööle rakendamisel korral ette kahesugust arvestust. Esiteks on tööandja kohustatud pidama ületunnitöö arvestust iga töötaja ja iga ületunnitöö juhu kohta. Teiseks kohustatakse tööandjat pidama arvestust nende töötajate üle, keda rakendatakse ületunnitööle nende nõusolekul 200 tunni ulatuses aastas.

Nendest sätetest lähtuvalt on arvestuse pidamine kahesugune: ületundide arvestus ja töötajate arvestus. Mil viisil tööandja ületunnitöö ja ületunnitööle rakendatud töötajate arvestust peab, seadus ette ei näe.

Arvestuse kord tuleb seadusest

ületunnitöö arvestus tööaja summeeritud arvestuse korral
- Tööaja summeeritud arvestuse korral on ületunnitööks arvestusperioodi töötundide üldarvu ületavad töötunnid.
- Tööandjal ei ole enne arvestusperioodi lõppu võimalik kindlaks teha, kas töötaja on töötanud ületundidega.
- Liites kokku arvestusperioodi tegelikult töötatud tunnid ja võrrelnud neid tööajanormi kohaste töötundidega, selgub, kas on tehtud ületunde.
- Näiteks: tööandjal on kolmekuuline tööaja arvestusperiood. 2006. a jaanuarist märtsini, milles on normikohaseid töötunde kokku 512, töötas töötaja tegelikult 534 töötundi. Ületunde on arvestusperioodi lõppedes: 534-512=22 tundi.
- Selline arvestus toimub igal arvestusperioodil.

Allikas: Niina Siitam

Üksikasjad

Avaldatud: 02 Oktoober 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Thea Rohtla
Labor Consulting OÜ tegevjuht, jurist

Millised on võimalused tehtud töö eest tasu kättesaamiseks, kui kehtib nn suusõnaline kokkulepe (ka e-kirjad)?

Erinevate töö tegemise lepingute üheks kokkuleppeks on tavaliselt kokkulepe tasu suuruses. Töölepingulise suhte puhul on palgatingimus kohustuslikuks tingimuseks ja kokku tuleb leppida mitte ainult palgamääras (tunnitasu, kuupalk vm), vaid ka võimalikes lisatasudes, palga arvutamise viisis ja maksmise korras - ajas ja kohas.

Töövõtulepingu puhul nähakse tasu maksmine ette vähemalt mõistlikus määras; käsundusleping seda otseselt ei kohusta, kuid üldjuhul eeldatakse.

Kui leping sõlmitakse kirjalikult ja töö tegijal jääb tasu selle eest saamata - töövõtu puhul eeldame, et töö oli kvaliteetne - on võimalik lepingu täitmist nõuda kohtu kaudu või töölepingulise suhte korral ka töövaidluskomisjoni kaudu.

Töövaidlusorgani võib oma nõudega pöörduda ka siis, kui töö tegemine toimus vaid suulise kokkuleppe alusel, kuid üsna sageli ollakse siis hädas tegeliku kokkuleppe, s.o tasu suuruse tõendamisega. Kui töötajale on varem tasu makstud, kuid mingist ajast enam mitte, tulevad abiks pangakonto väljavõtted, kassa väljaminekuorderid jm raamatupidamislik dokumentatsioon.

Kui tegemist on ühekordse tööga, saab esitada tõendina ka kokkulepet kajastava e-kirjavahetuse. Küll on Riigikohus välistanud palga suuruse tõendamise tunnistajate ütlustega.

Tähele tuleb panna veel seda, et kui vaidlevad pooled tasu suuruse osas jäävad eriarvamustele ning ükski kirjalik dokument tasu suurust ei tõenda, tuleb appi võlaõigusseadus, mille üldosa sätted laienevad ka töölepingulistele suhetele.

Selle kohaselt loetakse lepingu hinnaks ehk siis tasuks samalaadse töö eest samas paikkonnas makstav tavaline tasu! Mis mõnigi kord võib osutuda tegelikust kokkuleppest suuremakski.

Nii et mõlema töösuhte poole jaoks on oluline, et enne tööle asumist vormistataks kokkulepitud tingimustega leping kirjalikult.

Üksikasjad

Avaldatud: 06 Oktoober 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Jaanika Topkin
TÜ õigusinstituudi vilistlane

Mis vanusest alates saab töötada töölepinguga?

Üldjuhul on töötajaks vähemalt 18aastane füüsiline isik ning töölepingut ei või sõlmida alla 15aastase ega koolikohustusliku isikuga.

Erandjuhul võib töölepingu sõlmida ka 13-14aastase alaealisega, kuid selleks peab eelnevalt olema alaealise seadusliku esindaja ning tööandja asukohajärgse tööinspektori kirjalik nõusolek.

13-14aastast või koolikohustuslikku töötajat võib tööle rakendada ainult koolivaheajal või loomingulise töötajana kultuuri, spordi või reklaamitegevuse alal. Töö ei tohi sisaldada õnnetusohtu, ohustada alaealise tervist, kõlblust, sotsiaalset arengut, hariduse omandamist ega ületada alaealise kehalisi või vaimseid võimeid.

Üksikasjad

Avaldatud: 02 Oktoober 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Merike Lees

Töötaja isikliku auto lähetuses kasutamist ja kulunud bensiini hulka tõendab töötaja bensiinitšekiga koos esitatud arvestuses.

Tööandjad kardavad ja väldivad lähetuses isikliku auto kasutamise kulude kompenseerimist, sest pole kindlad, milline on kuludokument, mis tõendab kütuse kulu ja milline tõestab isikliku auto kasutamist lähetuses.

Arvatakse, et bensiinijaama ostutšekk see olla ei saa, sest see pole isikustatud ega seotud konkreetse sõidukiga ja ostetud kütusehulk ei näita sõiduks kulunud kütust. Ernst ja Young Baltic ASi juhtiva maksukonsultandi Ranno Tingase hinnangul on selleks kuludokumendiks ikkagi kütuse ostmist tõendav kuludokument. See on juba maksukohustuslase otsus, kas ta laseb töötajal kuludokumendi taha märkida autonumbri, kütusearvest lähetuses kasutatud kütuse osakaalu jne või märgitakse see info lähetuskulude aruandesse või koostatakse eraldi dokument lähetuses auto kasutamisega seotud kulude kohta.

"Maksunduses on üldreegliks, et kulutuse seos ettevõtlusega peab olema selgelt põhjendatud," ütles Tingas. "Kuna lähetuses isikliku sõiduauto kasutamise kulutuse tõendamise osas puudub erikord, siis võib maksukohustuslane ise valida, kuidas ta põhjendab konkreetse kulutuse seotust lähetusega - peaasi, et kulutus on põhjendatud ja seostatav konkreetse lähetusega."

Kütuse ostudokumendist näeb ära hinna, millega on töötaja kütust soetanud, kuid selleks, et kindlaks teha otseselt seotud kulud, tuleb kütuse ostudokumendile lisada ka töötaja poolt arvestus, kui palju ta lähetuse ajal tööga seotud kilomeetreid läbis, ütles maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo.

Sellest tulenevalt saab arvutada lähetusega otseselt seotud kütusekulu lähtudes auto tehnilistest andmetest. Arvestusega koos võiks esitada ka andmed sõiduauto kohta, kui neid varem ei ole tööandjale esitatud, soovitas Kindsigo.

Lähetuskulud hüvitatakse tööandja kirjaliku otsuse alusel, milles näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja päevaraha piirmäärad. Sellest tulenevalt peaks sõiduauto kasutamise hüvitise vajadus olema näha sellel otsusel. Kilomeetri arvestuse peaks lähetatu ikkagi tegema lähetusaruandele, mitte tšeki tagaküljele, märkis Kindsigo.