Üksikasjad

Avaldatud: 29 august 2006

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Haigekassa

Juhime Teie tähelepanu, et 01.09.2006.a. jõustuvad muudatused töövõimetuslehte ja töövõimetushüvitise väljamaksmise korda puudutavates määrustes (Sotsiaalministri 26.09.2002.a. määruses nr 114 ning sotsiaalministri 19.09.2002. a määruses nr 109).

Nimetatud redaktsioonide jõustumise järgselt kaob tööandjal andmete paberkandjal haigekassale esitamise kohustus järgnevate dokumentide korral:

** tööõnnetuse- või kutsehaiguse raport (oli töövõimetuslehe lisa töötaja tööõnnetuse või kutsehaigestumise korral);

** käskkirja või korralduse ärakiri kindlustatud isiku teisele tööle või teisele ametikohale üleviimise või ajutiselt töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastamise kohta. (oli töövõimetuslehe lisa töötaja kergemale tööle üleviimise või selle võimatuse korral);

** tööinspektori kooskõlastus (oli töövõimetuslehe lisa töötaja kergemale tööle üleviimise või selle võimatuse korral).

Edaspidi saab haigekassa vastava info otse tööinspektsioonist.

Lisaks on uue redaktsiooniga muudetud töövõimetuslehe vormi, kus tööandja poolt täidetavas osas:

** on lisatud andmeväli: “Tööinspektsiooni otsuse kuupäev teisele tööle üleviimise võimatuse korral”. Tööandja peab kergemale tööle üleviimisega seotud haiguslehtede korral nimetatud andmeväljale kirjutama arsti otsuse alusel töötaja teisele tööle või ametikohale üleviimise võimatuse korral kuupäeva, millal Tööinspektsioon väljastas kooskõlastamise otsuse.

** täpsustus põhipalga andmete täitmise sõnastus. Varasem sõnastus “Põhipalk töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval”, on asendatud sõnastusega “Kalendrikuu põhipalk töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval”.

Tulenevalt muudatustest on alates 1. septembrist haigekassa kodulehel http://www.haigekassa.ee/blanketid/ üleval ka korrigeeritud blanketid.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 august 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Meeli Miidla-Vanatalu
tööinspektor-jurist

Töölepingu seaduse kohaselt on tööraamat töölepingu alusel töötamist tõendav põhidokument ja tööandjal on kohustus pidada tööraamatut kõigi töötajate kohta.

Seaduse järgi on tööraamat üks dokumentidest, mida tööandja on kohustatud töötajalt töölepingu sõlmimiseks nõudma ja seega peab töötaja selle töö-andjale ka esitama või põhjendama, miks ta seda teha ei saa. Tööandja peab esmase tööraamatu täitma hiljemalt ühe nädala jooksul pärast töötaja tööle asumist. Töölepingu sõlmimisel märgitakse tööraamatu või vahelehe vastavale väljale kande number, tööle asumise aasta, kuu ja päev, tööandja täielik nimetus ning kanne: “Tööle asunud” või “Teenistusse võetud”. Kande kinnitab kande teinud isik allkirja ja pitseriga. Kande tegemise aluseks on tööleping või ametisse nimetamise dokument.

Esimest korda töölepingu alusel tööle asuvale inimesele muretseb tööraamatu ja täidab selle tööandja.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 august 2006

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
ametiühingute jurist

•• Kas korralise puhkuse teine osa ehk 14 kalendripäeva võib minna üle aastavahetuse? Näiteks: puhkuse algus oleks 27.12.2006 kuni 10.01.2007. Personalijuhi seletuse järgi võib kalendriaastal saada puhkust 28 kalendripäeva, seega võin järgmise aasta puhkusegraafikusse planeerida 19 kalendripäeva, sest sel ajal puhates olen üheksa päeva järgmise aasta puhkusest juba kätte saanud.

Personalijuhi seletus ei ole täpne. Puhkust ei anta kalendri-, vaid tööaasta eest. Tööaasta algab päevast, mil töötaja asus oma tööandja juures töölepingu alusel tööle ja kestab järgmise aasta sama päevani. Tööaasta hulka ei arvata lapsehoolduspuhkuse ja töötaja soovil antud palgata puhkuse aega, seda liiki puhkuse aeg lükkab tööaasta pikemaks kui 12 kuud.

Puhkuste ajakava koostatakse küll iga aasta jaanuaris kogu kalendriaasta peale, kuid see ei tähenda, et puhkus, mis algab 27. detsembril, ei või jätkuda järgmise aasta jaanuaris. Nii võib selle ka puhkuste ajakavva kirja panna.

Vähemalt 28 kalendripäeva puhkust antakse iga tööaasta kohta. Kui mingi osa sellest jääb ühel tööaastal kasutamata, võib selle poolte kokkuleppel üle viia järgmisse tööaastasse.

Järgmisel aastal võib inimene sel juhul puhata 28 kalendripäeva jooksva tööaasta puhkust ja lisaks sellele ka eelmisel aastal kasutamata jäänud puhkuseosa, näiteks 14 kalendri-päeva kas liidetuna 28 päevale või kasutades seda muul ajal samal aastal. Nii võib ühes kalendriaastas mitme tööaasta puhkust saada.

•• Eelmisel aastal olin oma korralisel puhkusel märtsis-aprillis, selle järel jäin raseduspuhkusele, laps sündis mai lõpus ja praegu olen lapsehoolduspuhkusel, mille vanemahüvitisega kaetud osa lõppes juulikuuga ja augustis läksin tööle. Kas ma saan sel aastal korralist puhkust välja võtta?

Täpset vastust ei saa kahjuks anda, kuna küsimusest ei selgu, millise tööaasta puhkust küsija eelmisel aastal kasutas. Soovitan oma tööaastat täpsustada personalitöötaja juures.

Kui uus tööaasta on soovitud puhkuseajaks vähemalt alanud, siis peab tööandja andma küsijale kogu puhkuse talle sobival ajal.

Kui töötaja on aga eelmisel aastal kogu käsil oleva tööaasta puhkuse kätte saanud, siis tal puhkuseõigust ei ole.

Üksikasjad

Avaldatud: 25 august 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Jaanika Topkin
TÜ õigusinstituudi vilistlane

Kas MTÜ saab palgata töötajaid (sh MTÜ juhatust või liiget)?

Mittetulundusühingute (MTÜ) seaduste kohaselt võib MTÜ tegeleda majandustegevusega. Sellest tekib kas kasum või kahjum, mis peab kajastuma MTÜ majandusaasta aruandes. Tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Kasumit ei või jaotada liikmetele ega asutajatele.

Vastavalt seadusele võib MTÜ põhikirjaga ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Sealhulgas on juhatuse liikmel õigus nõuda oma ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist ning tasu oma teadmiste ja oskuste rakendamise eest.

Samuti võivad liikmed olla MTÜga töösuhtes, kui see kõik on eelnevalt põhikirjaga ette nähtud. MTÜ puhul aga ei või olla klassikalist kasumijaotust nagu see on äriühingute puhul: dividendid jne.