Üksikasjad

Avaldatud: 03 april 2006

• Palgaseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla

•• Paljudes asutustes loetakse komandeeringuks ka tööalasel koolitusel osalemist. Asutus maksab kinni edasi-tagasi sõidu, koolituse ja vajadusel ka ööbimise, lisandub ka päevaraha. Kuid kas tegu on ikka komandeeringuga?

Peaaegu üheski ametis ei saa enam läbi ilma teadmiste ja oskuste pideva täiendamiseta, tehnika uueneb kiiresti. Seetõttu on loomulik, et tööandja peab oma töötajaid koolitama, see on töö- andja üks kohustusi töölepinguseaduses. Töötaja omalt poolt peab koolitusel osalema, mõnel juhul on see õigusaktiga ette nähtud, mõnel juhul tuleneb selline kohustus töölepingust. Seega võib koolitusel osalemine olla töötaja tööülesanne. Kui tööandja saadab seda ülesannet täitma väljapoole töölepinguga määratud töötegemise asukohta, on see töölähetus, ja töötajale tulebki hüvitada sõidu-, majutus- jm kulud ning maksta päevaraha.

•• Töötan mittetulundusühingus töölepingu alusel 12 tundi nädalas. Kord aastas asendan kolleegi ja siis on mul nädalas 40 töötundi. Kas minu töötasu peab sel ajal olema sama, mis töötajal, keda asendan, või peab see olema minu töölepingus eraldi märgitud (iga aasta alguses tehakse minuga uus tööleping)?

Kolleegi asendamise ajaks võib töölepingus tähtajaliselt muuta tööajanormi – 12 tunni asemel täistööaeg 40 tundi nädalas. Samas tuleks kokku leppida ka asendustasus. Palgaseaduse paragrahvis 12 öeldakse: kui töötaja teeb talle kindlaksmääratud tööajal tööandja taotlusel töölepingus ettenähtuga võrreldes lisatööd, suurendatakse tema palka või makstakse talle lisatasu poolte kokkuleppega kindlaksmääratud suuruses.
Nagu näha, ei määra seadus asendustasu suurust, selles peaks enne lisatöö võtmist kokku leppima. Töötasu ei pea olema sama, mis töötajal, keda asendatakse.

•• Valvuri põhipalk oli kuni 1. jaanuarini 3000 krooni, mis sisaldas ka 300-kroonist lisatasu töötamise eest õhtusel ja öisel ajal (nii on kirjas töölepingus). On ju nii, et palgamäär ehk põhipalk peab olema vähemalt sama suur, kui on riigis kehtiv alampalk: alates selle aasta jaanuarist 3000 krooni kuus. Kas seega peaks valvuri põhipalk olema nüüd 3300 krooni kuus eeldusel, et sellest 300 krooni on lisatasu öisel ja õhtusel ajal töötamise eest?

Jah, alates 1. jaanuarist on palga alammäär 3000 kr kuus ja selle hulka lisatasu ei mahu, kuna palgaseaduse kohaselt on lisatasu summa, mida makstakse põhipalgale lisaks. Kui oli kokkulepe 300-kroonise lisatasu maksmiseks, peaks palgaks olema 3300 krooni

Üksikasjad

Avaldatud: 03 april 2006

• Puhkuseseadus
• Äripäev

Merike Lees
Mati Feldmann

Lühikeste puhkuste võtmine annab võitu puhkusepäevades, kuid vähendab puhkusetasu.

Levinud on nädalasele puhkusele minnes ainult viie puhkusepäeva võtmine, kuna laupäev-pühapäev on niikuinii vabad ja neid säästes saab kaks puhkusepäeva tulevikku jätta. See vähendab oluliselt puhkuseraha, kusjuures puhkuse- ja palgaraha kokkuliitmisel ei pruugi tulla kokku töötaja kuupalk. Erinevus võib olla nii üles kui allapoole kuupalka, see sõltub konkreetsest puhkuse ajast ja sellele eelnenud kuue kuu tööpäevadest. Samuti sõltub see puhkuse pikkusest -
28päevase puhkuse korral ei pruugi kuupalk täis tulla, kuid 30päevase puhkuse korral ületab puhkuseraha kuupalga.

Puhkuseseadus ütleb, et ühe katkematu puhkuseosa pikkus peab olema vähemalt 14 päeva, ülejäänud võib võtta välja ka väiksemas osas, kas või päevade kaupa. "Teoreetiliselt ei ole see keelatud," möönis Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni esimees Enn Reinsalu. Nii puhatakse reedel ja esmaspäeval, vahepealset nädalavahetust puhkuseks vormistamata. "Tööandja, kes sellise puhkusega nõus on, on lihtsalt rumal," leidis Reinsalu.

Kui need päevad vormistatakse ametlikult puhkuseks, tuleb nende eest maksta ka puhkuseraha, mis peab olema töötajale välja makstud eelviimasel puhkuse-eelsel päeval. Kui tööandja hilineb puhkuseraha väljamaksmisega puhkusele eelneval eelviimasel tööpäeval, on töötajal õigus nõuda puhkuse pikendamist hilinetud päevade võrra.

"Töötajad kaotavad kõige sagedamini sellega, et ei nõua saamata jäänud puhkuseraha korral puhkuse pikendamist puhkuse ajal," rääkis Reinsalu. Hiljem saab nõuda ainult saamata puhkuseraha, mitte enam puhkusepäevi.

Kui inimene saab kogu aeg ühesuurust palka, ei ole raamatupidajal põhjust talle puhkuseraha eelnevate kuude palga alusel arvutada, vaid jätkatakse inimesele palga maksmist - see palk on ühtlasi ka puhkuseraha. Kui aga inimene on saanud eelneva kuue kuu jooksul lisatasu, tuleb puhkusetasu arvutada tema keskmise töötasu alusel, ütles Reinsalu.

Kui arvestada, et riigipühad jäävad puhkusearvestusest välja, võib juhtuda, et töötaja jaoks osutub soodsamaks esimene puhkuseraha arvutamise variant, kuna tema igakuise palga alusel arvutatava puhkuserahaga võrreldes võib preemiaid saanud töötaja puhkusetasu hoopis väheneda. EAKLi õigussekretäri Tiia E. Tammelehe sõnul ei ole töötajal siin midagi teha, tema ei saa lasta endale soodsamat arvutusvarianti rakendada, kuna puhkusetasu arvestatakse ikka seaduse järgi.

Puhkus võta pikas kuus, siis võidad rahas kõige rohkem

Huvitav efekt võib ilmneda palga ja puhkuseraha kombinatsioonis, selleks tuleks käsitleda koos puhkuse- ja sellele järgnevat töist kuud. Efekti rahaline väärtus võib ulatuda kuni pluss-miinus kolme päevapalgani.

Eeldame, et töötajal on fikseeritud kuupalk ja puhkuseraha võrdub kuupalgaga. Puhates 28päevases veebruaris ja töötades 31päevase märtsi, saab töötaja kätte kaks kuupalka. Ent, alternatiivina, töötades veebruaris ja puhates 28 päeva märtsis, saab töötaja rohkem: kaks kuupalka pluss üks kuni kolm päevapalka, kui märtsi lõpupäevad on kõik tööpäevad.

Tegelikult ongi oluline just tööpäevade arv kalendrikuus, mis muutub vahemikus 19-23. Nagu veebruargi, on seetõttu "halb" puhkusekuu juuni, kuna selles võivad kaks riigipüha langeda tööpäevadele, suvekuudest on rahaliselt võttes potentsiaalselt paremad juuli ja august.

Kõige täpsem on öelda, et puhka selles kuus, milles on maksimaalne arv tööpäevi, 23, ja tööta need kuud, kus tööpäevi on vähe, sest nendes kuudes on sinu "päevahinne" kõrgem.

Kui puhkus võtta välja osadena, siis ilmneb sama efekt samuti osaliselt.

Pikk puhkus on kasulikum

Kui inimene puhkab aprillis 28 päeva (kuna 14. ja 16. aprill on pühad), tuleks tasu: 61300:177 x 28=9697. Kui ta puhkuseperiood on 28 päeva, siis keskmise päevatasu alusel arvestades võib ka täiskuu puhkamise korral saada tasu vähem kui kuupalk.
Kui puhkus on 30 päeva, 1. aprill-3. mai, siis puhkusetasu on: 61300:177 x 30=10389.

Allikas: Äripäev

Üksikasjad

Avaldatud: 03 april 2006

• Palgaseadus
• Äripäev

Niina Siitam
tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja

Töötaja palgast saab kinni pidada kaks kolmandikku palga alammäärast üle jäävast summast.

Aasta alguses jõustunud tsiviilkohtupidamise seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendusseadusega muudeti palgaseaduse (PalS) N 36 "Kinnipidamised palgast". PalS näeb ette tööandja kasuks palgast kinnipidamisi: tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest, tähtajaks tagastamata avanss, arvutusvea tõttu liigselt makstud summad, tööandjale tekitatud kahjusummad.

Seetõttu on tööandja jaoks oluline seaduse N 36 3. lõike muudatus, mis sätestab palgast sissenõude ulatuse. Enne muudatust nägi säte ette, et kõigi palgale pööratud nõuete alusel kinnipidamise korral peab töötajale maksmiseks jääma vähemalt summa, mis vastab 80%-le riigi poolt kehtestatud palga alammäärast. Muudatuse kohaselt kinnipidamise sellist piirangut enam ei ole.

Palgale sissenõude pööramise ulatuse määramisel tuleb lähtuda TäMSis sätestatust. Kuigi PalS ei viita TäMSi vastavale sättele, on palgast kinnipidamise piirangu määramisel kohaldatav TäMSi N 132, mis sätestab sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata. Paragrahvi lõike 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Töötaja peab pärast palgast kinnipidamisi jääma kuupalgana vähemalt 3000 krooni või tunnipalgana vähemalt 17 krooni 80 senti.

Kui töötaja palk on kinnipidamisele mittekuuluvast osast suurem, näeb TäMSi N 132 lõige 3 ette, et seda osa ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida 2/3, seda ületavast sissetulekust aga kogu sissetuleku tingimusel, et arestitav summa ei ületa 2/3 kogu sissetulekust.

Palgast kinnipidamisel võivad segadust tekitada PalSi ja TäMSi erinevad mõisted. PalS sätestab "palgast kinnipidamised", TäMS aga "sissetuleku", "sissenõude pööramine" ja "arestimise".

Tööandja teeb kinnipidamisi palgast, mistõttu tuleks TäMSis sätestatud "sissetuleku" all mõista "palka", "sissenõude pööramise" all "palgale pööratud nõuet" ja "arestimise" all "kinnipidamist". Tööandja ei tea ega peagi teadma, kas ja millised võivad olla töötaja muud sissetulekud peale palga, mistõttu omab kinnipidamisel tähtsust üksnes palk.

Kinni võib pidada kuni 2/3 arestitavast sissetulekust

Oletame, et töötaja palk on 10 000 krooni.
Sellest lahutatakse palga alammäär ehk 3000 krooni.
Alles jäänud 7000 kroonist võib kinni pidada 2/3 ehk 4666 krooni 67 senti.

Allikas: Niina Siitam

Üksikasjad

Avaldatud: 27 märts 2006

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kadri Lühiste, töötukassa nõunik

•• Kui ma jäin töötuks Soomes, kuid elan Eestis ja olen Eesti kodanik, siis kummast riigist ma töötuskindlustust saan? Kuhu pöörduda?

Töötuks jäädes on üldjuhul õigus taotleda töötushüvitist selles riigis, kus te töötuks jäite, antud juhul Soomes. Kui aga olete pärast töötuks jäämist pöördunud tagasi Eestisse, on teil õigus taotleda töötuskindlustushüvitist ka Eestis, kuid ainult juhul kui läksite välisriiki ajutiselt tööle, näiteks töötasite aastase lepinguga, ja naasite lepingu lõppedes Eestisse. Või olete piirialatöötaja, see tähendab, et töökoht oli küll Soomes, kuid säilitasite elukoha Eestis ning olete Eestis käinud vähemalt kord nädalas.

Kui taotlete erandkorras Eestis töötuskindlustushüvitist, peate pöörduma kõigepealt tööturuameti piirkondlikku osakonda ja võtma end töötuna arvele. Tööturuameti piirkondlikus osakonnas tuleb esitada avaldus töötuskindlustushüvitise taotlemiseks ja lisada avaldusele Soome tööhõiveameti väljastatud tõend E301. Juhul kui te ei lasknud endale enne Soomest lahkumist väljastada tõendit E301, tuleb esitada taotlus tõendi E301 saamiseks. Töötuskindlustushüvitise taotlusele tuleb lisada ka kõik Soomes töötamist tõendavad dokumendid, nagu tööleping, palgalehed, tööandja tõendid jmt.