Artiklid

Kadi Teeäär

Töökohast tervisekontrolli saatmine ei ole pelgalt formaalsus, mis tuleb kaelast ära saada – vastupidi, kontroll aitab ennetada tõsiseid tervisekahjustusi ja kutsehaigusi.

Tööinspektsiooni järelevalve osakonna töötervishoiu peaspetsialisti Inna Vabamäe sõnul peavad tervisekontrollis käima töötajad, kelle tervist võivad mõjutada töökeskkonna erinevad ohud või töölaad, mis võib põhjustada haigestumist.

Kes töötajatest vajab tervisekontrolli, peaks selguma töötervishoiuteenuse osutajate tehtud riskianalüüsist.

Tervisekontroll ettevõttes algab esmase arstilkäiguga töötaja tööle asumise esimese kuu jooksul ja jätkub perioodiliselt vastavalt töötervishoiuarsti määratud tähtaegadele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul.

Vabamäe märkis, et paljud inimesed ei tea, et uude kohta tööle asudes peab neile tutvustama ettevõttes tehtud riskianalüüsi.

Arsti juurde tööajast

Kui töötaja leiab, et töökorralduses kahjustab miski tema tervist ning tööandja ei tee midagi olukorra parandamiseks, peaks ta rääkima töökeskkonnavolinikuga (viimane peab olema valitud igas kollektiivis, kus töötab vähemalt kümme inimest) või pöörduma tööinspektsiooni.

Tööandjal on kohustus tervisekontrollid organiseerida ja töötaja peab nendes kontrollides ka käima. Tervisekontrolli eesmärk on selgitada võimalikud tervisehädad välja võimalikult vara, et vältida nende süvenemist. Vabamäe rõhutas, et tervisekontrolli peab läbi viima töötervishoiuarst tööandja kulul ja tööajal.

Mõistagi pole tervisekontrolli eesmärk anda tööandjale teada kõigist tema alluva haigustest. Töötervishoiuarst paneb vaid kirja, kas inimene sobib teatud kutsealal töötama või mitte.

Tervisekontroll peaks aitama ennetada kutsehaigusi. Tööst põhjustatud haiguseks nimetatakse töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigust. «Kui selline haigus õigel ajal diagnoosida ja töökorraldust muuta, on võimalik vältida haiguse muutumist krooniliseks ehk juba kutsehaiguseks,» lausus Vabamäe.

Ohutegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi, on füüsikalised (nt müra ja vibratsioon), keemilised (nt toksilised ained), bioloogilised (nt viirused, bakterid ja seened) ning füsioloogilised-psühholoogilised.

Vabamäe sõnul on ka igapäevane töö arvutiga seda laadi, mis võib põhjustada kutsehaigusi. Ta toonitas, et kutsehaigusi ennetada on äärmiselt oluline, sest kutsehaigused on kroonilised ja ägenevad haigused, mida ei saa välja ravida ning mis viivad töövõime kaotamise ja invaliidsuseni.

Meremeeste haigla arstliku ekspertiisi komisjoni juhataja Ülle Lahe ütlust mööda erinevad terviseuuringud vastavalt ametile.

«Meremeestel on vaja põhjalikumat tervisekontrolli kui näiteks hotdog’i müüjal, sest merel olles ei pruugi meditsiinilist abi nii kiirelt saada kui maal,» ütles ta. Samas on Lahe sõnul laevas oluline iga meeskonnaliige, seega ei tohi üks laevaperest haigena töötades seada ohtu enda ega teiste elu.

Lahe lisas, et nõuded meremeestele on sätestatud ka meresõiduohutuse rahvusvahelistes reeglites. «Samamoodi on kehtestatud rahvusvahelised nõuded lenduritele, nii et kes lenduriks tahab saada, see kontrollist ei pääse,» lausus ta.

Nakkuste vältimiseks

Toitlustusasutuste töötajate tervisekontrolli reguleerib nakkushaiguste leviku ja tõkestamise kontrolli seadus. Põhitähelepanu pööratakse sellele, et töötajatelt ei kanduks pakutava toiduga üle mingeid ohtlikke baktereid.

Meremeestele tehakse lisaks bakterioloogilisele kontrollile ka südame- ja kuulmisuuringud ning neil tuleb külastada silma- ja hambaarsti.

Lahe rõhutas veel, et tervisekontrollis peavad erinevate ametite pidajad käima erineva sagedusega. Tervisetõendi kehtivusaja lõppedes tuleb seda kindlasti uuendada.

Töökoht ohutuks

• Et hoida töötajate tervist ning tagada töö,ohutus peab iga tööandja korraldama töökeskkonna riskianalüüsi. Selle põhjal selguvad töökohas varitsevad ohud ja vajadus organiseerida tervisekontrolle.

• Kontrolli töötervishoiuarsti juures peab korraldama tööandja ning see toimub tööajast.

• Riskiteguriks loetakse näiteks sedagi, kui inimene töötab rohkem kui poole tööajast arvutiga. Kontoritöötajaid ohustavad enim õlavöötmehaigused.

• Kõige sagedasemad tööst põhjustatud või kutsehaigused on vibratsioontõbi, mürast tingitud kuulmiskaotus ja füüsilisest ülekoormusest tekkinud luu- ja lihashaigused.

Allikas: Tegija

Helve Toomla

•• Kui minu sissetulek koosneb põhipalgast ja lisatasust, siis kas riigipüha eest saadav tasu on topelttasu mõlema tasu või ainult põhipalga osas? Kas lisatasud näiteks õhtusel ajal töötamise eest jne peavad palgalehel olema selgelt välja toodud või piisab sellest, et lisatasud kirjutatakse kokku ühte summasse ilma selgituseta?

Riigipühal tehtud töö eest makstakse vähemalt kahekordselt. Lisatasu võidakse maksta mitmel alusel. Kui näiteks riigipühal tehakse lisatööd, tuleb ka selle eest kahekordselt maksta. Kui töölepingus on mingi kindel töö eest makstav lisatasu, siis kuulub seegi riigipühal topelt tasumisele.
Palgaseaduse järgi on tööandja kohustatud andma töötaja soovil talle andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva palga kohta. Kirjalikus või töötaja nõus-olekul elektroonilises teatises tuleb näidata palga koostisosad (põhipalk, lisatasud, preemiad ja juurdemaksed), samuti palgast kinnipeetud summad, sotsiaalmaks ja töötaja nimel tehtud sissemaksed. Arvestades ka asja-olu, et töö- ja puhkeaja seaduse kohaselt on tööandja kohustatud pidama kõigi töötajate tööaja arvestust, sealhulgas eraldi ületunnitöö arvestust, on igati põhjendatud töötaja nõue näidata palgateatises eraldi ja täpselt, millise aja eest ja millist lisatasu makstakse. Teatise andmise mõte ju selles ongi, et töötaja saaks oma töötasust selge ülevaate, ja kui tarvis, nõuda saamata jäänud summasid.

•• Töö tasustamine ettevõttes käib tükitöö alusel. Töötaja töö-ajanorm nädalas on 40 tundi. Kas ettevõte peab garanteerima töötajale miinimumpalga igas kuus, kui tasu tehtud töö eest on nii madal, et inimene ei jõua normtundide aja jooksul isegi miinimumpalka välja teenida?

Töötaja palgamäär peab töölepingus kohustusliku tingimusena kirjas olema ka tükitöö korral. Sel aastal ei või see täistööaja puhul olla väiksem kui 17 kr 80 s tunnis ja 3000 kr kuus. Üldjuhul tuleb tükitöö puhul tagada kokkulepitud palk.
Ainult sel juhul, kui töötaja ei täida tööülesannet (töönorme) oma süül, s.t hooletuse, raske hooletuse või tahtluse tõttu, makstakse talle tasu palgaseaduse kohaselt vastavalt tehtud tööle.
Seega võib siis tasu palga alammäärast väiksemaks jääda.
Tööandjal tasuks vaadata, kui palju on neid töötajaid, kes töönorme ei täida ega suuda alampalkagi välja teenida. Kui ikka paljud töötajad jäävad normide täitmisega hätta, tuleks hoopis normid ja tükitööhinded üle vaadata.
Saada oma tööalane küsimus: . Vastused il-muvad samas rubriigis esimesel võimalusel.

Tiia E. Tammeleht
EAKLi õigussekretär

Kui kaua peab töötaja töötanud olema, et talle prillid kas või osaliselt hüvitataks?

Kui tööandja prillid hüvitab, kas see on siis erisoodustus? Kas kompenseerimisulatust reguleerib mingi määrus või võib tööandja ka formaalse hüvitise kehtestada, nt 50 krooni?

Kas tööandjal on kohustus hüvitada värskelt tööle tulnud inimesele prillid, kui tema ei ole veel kuidagi saanud töötaja silmanägemist kahjustada?

Valitsuse määruse kohaselt peab tööandja korraldama silmade ja nägemise kontrolli töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga.

Selle kontrolli peab tööandja korraldama muuhulgas ka töötaja nõudmisel, kui viimane leiab, et tal on kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäired.

Kui tervisekontrolli tulemusena selgub, et töötaja silmade seisund või nägemisteravus on tõepoolest halvenenud, peab tööandja arsti tõendi alusel hankima töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või hüvitama kokkuleppel töötajaga nende maksumuse.

Tervisekontrolli teostamise ja abivahendi soetamisega kaasnevad kulud kannab tööandja. Määruses on hüvituse suurus jäetud reguleerimata eeldusel, et pooled lepivad summas kokku, lähtudes mõistlikkuse printsiibist.

Tööandja koonerlus ja küüniline suhtumine töötaja tervisesse võib lõpptulemina kaasa tuua üsna tülika ja märksa kulukama asjaajamise tööinspektsiooniga või kohtus, kuna ülalviidatud määruse aluseks oleva töötervishoiu ja tööohutuse seaduse rikkumine võib füüsilisest isikust tööandjale maksma minna kuni kolmsada 60kroonist trahviühikut ehk 18 000 krooni ja juriidilisele isikule kuni 40 000 krooni trahvi.

Kuna osundatud määrus ei räägi otseselt sellest, kui kaua peab töötaja olema tööandja juures töötanud, et viimasel tekiks töötaja ees n-ö kompensatsioonikohustus, võiks tööandja määruse loogikat silmas pidades ning arusaamatuste vältimiseks korraldada esimese nägemiskontrolli töötaja tööleasumisel.

Kui seda ei tehta, on üsna raske tagantjärele tuvastada, et töötaja nägemine on halvenenud just selle tööandja juures töötamise tulemusena ja arstitõendi esitamisel tuleb tööandjal oma kukrut kergendada.

Muidugi ei ole põhjendatud hüvitise nõue tööle asumisel või vahetult pärast tööle asumist, küll aga tasuks nõuda tervisekontrolli, et fikseerida tervise hetkeseis. Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ning selle alusel välja antud määrustest tulenevate rahaliste kohustuste täitmine töötajate ees ei ole käsitatav ei soodustuse ega erisoodustusena. Tegemist on kohustustega, mis tuleb täita juhul, kui töötajal ilmnevad tööst tingitud tervisehäired.

Merike Lees

Sel aastal aeguvad esimesed puhkusenõuded, mis on jäänud üles 2002. aastast pärast uue puhkuseseaduse jõustumist.

Vastutulelikul tööandjal ei ole muidugi kohustust puhkuseid aegunuks lugeda ja ta võib töötajale vastu tulles puhkust ikka anda, kuid töötajal ei ole enam nõudeõigust nelja aasta tagusele puhkuseosale, ütles tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam.

Seega, kui inimesel on täna kasutamata puhkust ajavahemikus 2002. aasta 1. jaanuarist 8. maini, siis sellele tal enam nõudeõigust ei ole, sest puhkusenõude õigus kehtib kuni nelja viimase aasta eest antavale puhkusele. Enne puhkuseseaduse jõustumist ehk siis enne 2002. aasta 1. jaanuari tekkinud puhkusenõudele aga aegumist ei kohaldata.

Ligi 650 töötajaga suurfirma Balti Spooni personalijuht Helo Tamme kinnitas, et nemad tulevad töötajatele vastu ega loe puhkuseid aegunuks. "Inimesed tunnevad muret ja käivad küsimas, kuid meil puhkused ei aegu," kinnitas Tamme.

Heli Raidve Tööõigusabi juhataja Heli Raidve sõnul loetakse vaikimisi, et tööandja koostatud puhkuste ajakavas on jooksva aasta puhkus.

Seega, kui tööandja enda arvates andis 2002. aasta puhkust, siis vaikimisi loeti ikka, et ta andis jooksva aasta puhkust, selgitas Raidve. See põhimõte tuleneb sellest, et puhkust antakse tööaasta eest ja tööaasta jooksul.

Kasutamata puhkuseosa antakse töötajale samal aastal muul ajal või liidetakse järgmise tööaasta puhkusega.

"Tööandja peab näitama puhkuse ajakavas ära, mis aasta eest puhkust antakse," ütles Siitam.

Seega kirjutab tööandja kõigepealt jooksva aasta puhkuse ja järgmise reana tuleb 2003.-2004. aasta kasutamata puhkuse päevad, sest muidu ta ei tea, mille eest ta annab ja kas see on juba aegunud või mitte. "Vanema puhkuse andmine eelisjärjekorras ei ole õige ega tulene seadusest," märkis Siitam.

Neli aastat vana puhkus aegub nii kasutamise mõttes kui ka rahas ehk seda puhkust ei maksta töölepingu lõpetamisel ka enam rahas välja. Puhkusetasu arvutamisel tuleb silmas pidada, et puhkusepäevi ei ümardata allapoole, kuigi pooled raamatupidamisprogrammid niimoodi teevad. Allapoole ümardamine tähendab Raidve sõnul automaatselt puhkuseraha kinnipidamist, mille eest võib töötaja küsida keskmist palka.

"On ebamõistlik, et kui töötajal jäi 62 krooni saamata, siis ta küsib keskmist palka, kuid ainult üks töövaidluskomisjon on seda ebamõistlikuks pidanud. Kõik ülejäänud ütlevad, et töötajal on õigus ja tööandja on rikkunud palga puutumatuse põhimõtet," selgitas Raidve. "Seega tuleb puhkuseraha arvestus käsitsi üle lüüa."

Puhkuseraha tuleb töötajale välja maksta eelviimasel tööpäeval hoolimata sellest, kas töötaja seda soovib või mitte. Töötaja avaldus jätta puhkuseraha välja maksmata ei oma mingit õiguslikku tähendust, kinnitas Siitam.

"Tööandja võtab riski, et töötaja nõuab puhkuse pikendamist, sest see kokkulepe ei oma mingit tähtsust," ütles Siitam.

PUHKUSENÕUE AEGUB
Puhkusenõude õigus kehtib kuni nelja viimase aasta eest antavale puhkusele.
- Enne seaduse jõustumist (01.01.2002) tekkinud puhkusenõudele aegumist ei kohaldata.
- Enne alanud, kuid pärast seaduse jõustumist lõppenud tööaasta eest kasutamata puhkusele kohaldatakse nõude aegumist üldistel alustel.

Näide:
Nende eest aegumist ei kohaldata
I tööaasta 08.05.98-07.05.99
II tööaasta 08.05.99-07.05.00
III tööaasta 08.05.00-07.05.01
Nõue aegub 08.05.2006
IV tööaasta 08.05.01-07.05.02

Allikas: tööõigusnõukogu, puhkuseseadus, Äripäev

Enn Reinsalu
Tallinna ja Harjumaa TVK juhataja kt

Palju vaidlusi ja probleeme tekitab töösuhetes töölepingu lõpetamise protseduur.

Töölepingu lõpetamisel tuleb juhinduda TLSi N-des 73 ja 74 sätestatust. See tähendab, et kanded töölepingus tuleb vormistada, tööraamat tagastada ning lõpparve välja arvestada ja maksta õigeaegselt.

Mitte harva on sellel hetkel ka tööandjal rahalisi nõudeid töötaja vastu, kuid tuleb meeles pidada, et kinnipidamiste korda reguleerivad PaSi N-d 36 ja 37. Kehtib põhimõte, et ilma nõusolekuta võib kinni pidada riiklikke makse, tähtajaks tagastamata avansse ja arvutusvea tõttu enammakstud summasid. Muudel juhtudel on vajalik töötaja eelnev kirjalik nõusolek. Juhul, kui töötaja ei nõustu kinnipidamistega, on neid vajadusel võimalik teha ka töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu.

Ikka veel jätkuvad vaidlused tööraamatu kinnipidamisega seoses on reeglina tingitud tööraamatute pidamise arvestuse puudumisest, mille tagajärjeks on vaidluse korral protsessi kaotamine ja rahaline kahju. Kuna sellistes vaidlustes on põhiprobleemiks küsimus, kas tööraamatu kätteandmisest keelduti või töötaja seda ei nõudnud, on tööandja jaoks oluline käituda töölepingu lõpetamise päeval seadusele vastavalt, et ära hoida võimalikke probleeme tulevikus.

Kehtiv seadus kohustab tööandjat pidama tööraamatut iga töötaja kohta. Samas ei ole töötajal põhimõtteliselt keelatud tööraamatut enese käes hoida, et vältida selle kaotsiminekut.

TVK praktikat arvestades on igati soovitav, et võimalike arusaamatuste vältimiseks pöördutaks tööõigust tundva juristi poole enne, kui omal äranägemisel tegutsema hakatakse.