Valitsus kiitis täna heaks kaks sotsiaalminister Jaak Aabi ettepaneku tõsta tervishoiu jätkusuutlikkuse tagamiseks sotsiaalmaksu alammäära pooleni miinimumpalgast.
Lisaks tagatakse edaspidi ravikindlustus aktiivsetes tööturumeetmetes osalevatele ravikindlustamata inimestele, teatas sotsiaalministeerium.
Tulevast aastast tõuseb sotsiaalmaksu kuumäär 1500 kroonini kalendrikuus.
2008. aastal moodustab kuumäär 75 protsenti 2007. aasta alampalgast ühes kalendrikuus.
Aastast 2009 on sotsiaalmaksu kuumäär võrdsustatud valitsuse poolt kehtestatud eelmise aasta kuupalga alammääraga.
Sotsiaalminister Jaak Aabi sõnul annab muudatus lisavahendeid nii riikliku pensionikindlustuse kui ka ravikindlustuse eelarvesse.
«Võrreldes 2005 aastaga, kui määr oli veel 700 krooni, toob see 2009. aastal täiendavalt pensionikindlustuse eelarvesse 660 miljonit ja ravikindlustusse 480 miljonit krooni. 2010 aastal aga vastavalt 900 miljonit ja 650 miljonit krooni,» ütles minister.
Selle aasta jaanuarist tõstis riigikogu sotsiaalministeeriumi ettepanekul miinimummäära 1400-le kroonile.
See tõi haigekassa eelarvesse tänavu juurde ligi 120 miljonit krooni.
Eelmisel aastal tasus riik 700 krooniselt määralt sotsiaalmaksu enam kui 70 000 inimese eest, sealhulgas lapsehooldustasu, vanemahüvitise ja töötu abiraha saajate ning kaitsejõududes ajateenijate eest.
Riik ja kohalikud omavalitsused panustavad võrreldes 2005. aastaga sotsiaalmaksu miinimummäära tõstmisesse 2007 aastal 205 miljonit.
2008. aastal paneb riik 470 miljonit ja 2009. aastal üle 530 miljoni krooni rohkem.
Samuti väärtustab riik läbi sotsiaalmaksu kohustuse suurendamise senisest enam teatud mitte-aktiivseid perioode, näiteks laste kasvatamise ja pensionikindlustuskaitse osas.
Teise meetme järgi tagab riik alates 2007. aastast ravikindlustuse kõikidele tööturuametis arvel olevatele aktiivset tööd otsivatele töötutele.
Seeläbi laieneb ravikindlustusega kaetud isikute ring ligikaudu 10 900 inimese võrra, kes on motiveeritud osalema pikaajaliselt töötutele mõeldud tööturuteenuses ja aktiivsemalt tööd otsima.
Siiani on ravikindlustuse saamist piiratud töötutoetusega, mis on tekitanud töötute seas ebavõrdse olukorra.
Kui 2002. aastal oli ravikindlustuseta inimesi 6,1 protsenti, siis aastal 2006 on ravikindlustamata inimesi 5,4 protsenti rahvastiku üldarvust.
Käesoleva seaduse muudatusega väheneb ravikindlustamata inimeste arv järgmisel aastal 10 900 inimese võrra, mis on sama suurusjärk kui eelneval viiel aastal kokku.
Kindlustuse saavad nad võrdsetel alustel töötutoetuse saajatega kuni üheksaks kuuks ehk 270 päevaks.
Tagamaks, et ravikindlustuse saavad tõepoolest ainult aktiivselt tööd otsivad töötud, kehtestatakse neile ravikindlustuse saamiseks ühe kuu pikkune ooteperiood ehk aktiivse töö otsimise ülesnäitamise aeg.
Kaks kolmandikku ravikindlustamata inimestest Eestis on töötud.
Toimetas Rando Tooming, PM online
