Artiklid
- Üksikasjad
Kui tööandja maksab avaliku teenistuja, töötaja või juriidilise isiku juhatuse või juhatust asendava organi liikmele (edaspidi: töötajale) hüvitist Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 a määruse nr 164 "Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja piirmäärad" (RT 2006, 34, 265) alusel, peab ta täitma ja esitama maksuhaldurile ka vastava deklaratsiooni.
Deklaratsioon esitatakse vormil INF 14 "Isikliku sõiduauto hüvitise deklaratsioon", mis on kehtestatud rahandusministri 07.07.2006 määrusega nr 44 (RTL 2006, 61, 1101).
Deklaratsioon INF 14 tuleb tööandjal esitada Maksu- ja Tolliametile üks kord aastas, kalendriaastale järgneva aasta 10. aprilliks eelmise kalendriaasta kohta.
Esimene deklaratsioon INF 14 tuleb esitada 2007. aasta 10 aprilliks. Vormil kajastatakse andmed 2006. aastal töötajale isikliku sõiduauto või puudega töötajale isikliku mootorsõiduki kasutamise eest väljamakstud hüvitiste kohta.
Töötaja isikliku sõiduautona või puudega töötaja isikliku mootorsõidukina käsitatakse sõiduautot või mootorsõidukit, mis ei ole töötajale hüvitist maksva tööandja omandis ega valduses.
INF 14 täitmisel tuleb pöörata tähelepanu alljärgnevale
1. Vorm INF 14 täidetakse kassapõhiselt , s.t vormis näidatakse kalendriaasta jooksul töötajale väljamakstud hüvitiste summa kokku.
2. INF 14 veergudes 2 ja 3 näidatakse isikliku sõiduauto või isikliku mootorsõiduki kasutamise eest hüvitist saava isiku ees ja perekonnanimi ning isikukood.
3. Kui töötajal on mitu tööandjat, siis iga töötajale hüvitist maksev tööandja täidab ja esitab vormi INF 14 tema poolt töötajale väljamakstud hüvitiste kohta ja näitab teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutatud isikliku sõiduauto või isikliku mootorsõiduki, mille kasutamise eest hüvitist maksti, riikliku registreerimismärgi veerus 8.
4. Kui töötaja on tööandja juures kasutanud kogu kalendriaasta jooksul ühte sõiduautot või mootorsõidukit, siis näidatakse töötajale väljamakstud hüvitiste summa ühel real. Sealjuures näidatakse eraldi hüvitiste summad, mis on välja makstud ilma arvestust pidamata kuni 1000 kr kuu kohta (näidatakse INF 14 veerus 4) ja arvestuse pidamisega kuni 2000 kr kuu kohta (näidatakse INF 14 veerus 6). Väljamakstud hüvitiste summad näidatakse koos üle piirnormi makstud osaga, s.t. INF 14-s näidatakse ka see osa väljamakstud hüvitise summast, mille pealt tööandaja maksab tulu-ja sotsiaalmaksu s.t. erisoodustust vorm TSD lisas 4.
5. Kui töötaja on ühe tööandja juures kasutanud kalendriaasta jooksul rohkem kui üht sõiduautot või mootorsõidukit, siis tuleb sellele töötajale makstud hüvitiste osas täita mitu rida, s.t. iga erineva registreerimismärgiga sõiduauto või mootorsõiduki kohta tuleb täita eraldi rida, kuigi hüvitise saaja on sama.
6. INF 14 veergudes 5 ja 7 "Kuude arv" näitab tööandja, mitme kalendrikuu eest kalendriaastas konkreetse sõiduauto või mootorsõiduki kasutamise eest ta on töötajale hüvitist maksnud.
7. INF 14 veergudes 4 ja 6 "Summa kroonides" näitab tööandja, kui palju ta on kalendriaastas konkreetse sõiduauto või mootorsõiduki kasutamise eest töötajale hüvitist kokku välja makstud.
8. Puudega töötajale saab isikliku mootorsõiduki kasutamise eest hüvitist maksta alates 01.07.2006 ja eespoolnimetatud määruse nr 164 § 2 lõikest 2 tulenevalt ei ole puudega töötajale ilma arvestust pidamata võimalik mootorsõiduki kasutamise eest hüvitist maksta. Seega, kui tegemist on puudega töötajaga, siis INF 14 veerge 4 ja 5 ei täideta.
9. Väljamakstud hüvitised, olenemata sellest, kas hüvitise saamiseks arvestust peetakse või ei peeta, näidatakse summas, mis töötajale tegelikult välja maksti, k.a. see osa hüvitisest, mida käsitletakse erisoodustusena
10. Kui töötajal on mitu tööandjat ja teine tööandja on teadlik, et töötaja saab esimeselt tööandjalt ilma arvestust pidamata isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist 1000 kr, siis teine tööandja, kes maksab samuti ilma arvestust pidamata hüvitist 1000 kr, peab maksma sellelt 1000 kroonilt tulu-ja sotsiaalmaksu ning näitama väljamakstud summa lisaks vorm TSD lisale 4 ka INF 14 veergudes 4 ja 5 (s.t. arvestust pidamata makstud hüvitis).
11. Kui tööandja ei ole teadlik teiselt tööandjalt sama kalendrikuu eest makstava 1000 kr kohta, siis näitab tööandja tema poolt väljamakstava summa vormil INF 14, kuid sellisel juhul on samal maksustamisperioodil väljamakstud 1000 kr töötaja tulu, mida ta peab kajastama oma füüsilise isiku tuludeklaratsioonis.
12. Vormil INF 14 ei näidata väljamakseid isikliku sõiduauto lähetuses kasutamise eest, kui lähetusega seotud kulud kompenseeriti dokumentide alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 453 "Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevarahad määrad ning nende maksmise tingimused ja kord" §-le 81.
13. Vorm INF 14 esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt, e-maksuameti kaudu. Kui vormil on kuni 10 rida, siis võib selle esitada ka paberil.
Näide
1. Mark Kuld töötab AS-is Lumi töölepingu alusel ning kasutab tööülesannete täitmisel isiklikku sõiduautot riikliku registreerimismärgiga 00QQQ. Tööandja maksis töötajale 2006. hüvitist ilma arvestust pidamata järgmiselt:
jaanuaris 600 kr,
märtsis 1000 kr,
aprillis 1000 kr,
mais 1000 kr ja
augustis 1200 kr, kus tööandja maksis 200 kroonilt tulu-ja sotsiaalmaksu, s.t. kajastas selle erisoodustusena vormi TSD lisas 4.
Veebruaris pidas Mark Kuld oma sõitude kohta arvestust ja talle maksti hüvitist 1800 kr.
Alates 2006. a oktoobrist kasutab töötaja teist sõiduautot, mille registreerimismärk on 11ZZZ ja nüüd peab ta sõiduauto kasutamise kohta arvestust. Oktoobrikuu eest saab Mark Kuld hüvitist 2000 kr, novembri eest 1300 kr ja detsembrikuu eest 2100 krooni, mille puhul tööandja maksab erisoodustust 100 kroonilt. Detsembrikuu eest makstakse hüvitis välja detsembris.
2. AS Lumi maksab oma puudega töötajale Britta Võti alates 01.07.2006 hüvitist sõitudeks töö- ja elukoha vahel. Britta Võti kasutab selleks isiklikku mootorsõidukit, mille registreerimismärk on 88SSS ja peab nii elu- ja töökoha vaheliste sõitude kui ka tööülesannete täitmisega seotud sõitude kohta arvestust. Britta Võti saab juulikuu eest 1900 kr, augusti eest 2000 kr, novembri eest 900 kr ja detsembri eest 2400 kr, kus 400 kr on erisoodustus, millelt tööandja maksab tulu-ja sotsiaalmaksu. Detsembrikuu eest makstakse hüvitis välja jaanuaris.
3. AS Lumi juhatuse liikmele Peeter Talvele maksti 2006.a hüvitist isikliku sõiduauto (riikliku registreerimismärgiga AU 001) kasutamise eest ilma arvestust pidamata järgmiselt: augustis 1200 kr ja septembris 1000 kr (kokku 2200 kr).
Peeter Talv ei täitnud määruse nr 164 § 3 lõikes 2 esitatud tingimust ja jättis hüvitise maksjale, AS-le Lumi teatamata, et teine tööandja juba maksab talle ilma arvestust pidamata 1000 kr kuus. AS Lumi deklareeris vormil INF 14 väljamakstud 2200 kr ja üle piirmäära makstud 200 kr ka vormi TSD lisas 4. Kuigi Peeter Talv sai augustis AS-lt Lumi hüvitist 1200 kr, siis augustis ja septembris kokku väljamakstud hüvitis (2000 kr) on isiku tulu, mida Peeter Talv peab deklareerima oma 2006.a füüsilise isiku tuludeklaratsioonis. Piirmäära ületavalt osalt, 200 kroonilt, on AS Lumi juba tulu-ja sotsiaalmaksu tasunud ja seda Peeter Talv oma füüsilise isiku deklaratsioonis näitama ei pea.
2007. aasta 10 aprilliks esitab AS Lumi maksuhaldurile deklaratsiooni vormil INF 14 ja kajastab 2006. a makstud isikliku sõiduauto hüvitise järgnevalt:
ISIKLIKU SÕIDUAUTO HÜVITISE DEKLARATSIOON
2006. aasta
Hüvitise saaja : Makstud hüvitis
Jrk (1) : Ees- ja perekonnanimi (2) : Isikukood (3):
1000 kr(arvestuseta) kohta (Summa kroonides (4), Kuude arv (5)):
2000 kr(arvestusega) kohta (Summa kroonides (6), Kuude arv (7)):
Sõiduauto riiklik registreerimismärk (8)
1. Mark Kuld : XXXXX : 4800 : 5 : 1800 : 1 : 00QQQ
2. Mark Kuld : XXXXX : _ : _ : 5400 : 3 : 11ZZZ
3. Britta Võti : YYYYY : _ : _ : 4800 : 3 : 88SSS
4. Peeter Talv : CCCCC : 2200 : 2 : _ : : _ : AU001
september 2006
- Üksikasjad
Katrin Uudeküll
rahandusministeeriumi makromajanduse talituse analüütik
Kiired muutused tööturul on töötajate seisukohalt olnud positiivsed, põhjustades samal ajal enamiku tegevusalade tööandjatele tõsist peavalu. Suur hulk inimesi on töö leidnud ja jõudsalt on kasvanud sissetulekud.
Ettevõtete jaoks on aga oskustööliste leidmine või kinnihoidmine muutunud keeruliseks. Tööjõukulud kasvavad hoogsalt. Kas kiire palkade ning tööga hõivatute arvu kasv on siis hea või halb? Pigem ikka hea.
Tootlikkuse osas Euroopa Liidu viimased
Eesti probleemiks on madal tootlikkus. Töötajate tootlikkuse tasemelt oleme Euroopa Liidus viimaste seas, põhjuseks Eesti ettevõtluse senine rõhuasetus odaval tööjõul.
Seoses mitmete riikide tööturgude avanemisega on palgatasemete ühtlustumise protsess paratamatu. Seetõttu tuleb ettevõtetel kiiremas korras tegutseda tehnoloogia uuendamise ja töö tulemuslikkuse suurendamise suunas, millele seni ei ole tähelepanu pööratud.
Üha teravama löögi alla satuvad need ettevõtted, mille tegutsemine põhineb odaval tööjõul ja kus töökorraldus on ebaefektiivne. Neid puudusi tuleb lihtsalt märgata ja leida optimaalsed ning kaasaegsed lahendused.
Välismaal töötamise kogemus on suur väärtus
Ettevõtjatel tuleks ära kasutada hea haridusega ning välisriigi kogemusega inimesi. Nemad on näinud, mis on optimaalne ja mis on kaasaegne. Seejuures toob kasulike teadmistega inimesele makstav palk ettevõttele ringiga tagasi mitmekordselt kasvava tulu.
Selliseid nutikaid inimesi võib veel isegi kohapealt leida, mõned on juba tagasi tulnud ja otsivad oma teadmistele rakendust - seda muidugi väärilise tasu eest.
Hariduse ja oskuste omandamine on inimese jaoks investeering, mis otsib tasuvuspunkti nagu iga teinegi investeering.
Enam ei koputa kümned töötud ettevõtete ustele, et töökoha pärast konkureerida. Ettevõtjal tuleb ise aktiivne olla ja võimalusi otsida.
Mitmed ettevõtted on teinud edukalt koostööd tööturuametiga, mis pakub võimalust töötajate ümber- ja täiendõppeks - tööandjale sobivalt.
Koostööd võib teha ka kutsekoolidega, kust sirguvad mitmete valdkondade oskustöölised ja spetsialistid. Üheskoos võib reklaamida erialasid, üheskoos võib korraldada praktikat. Kindlasti on juba praegu sellel alal positiivseid näiteid, kuid selline suhtumine peab muutuma tavaks.
Eestis on vähe levinud ka paindlikud töövormid. Üks võimalus on paindliku ajaga, näiteks osaajaga töötamine. Kui Euroopas töötab osaajaga keskmiselt 18-20 protsenti töötajatest, siis Eestis vaid 8 protsenti.
Osaajaga töötamise võimalus on oluline ennekõike laste eest hoolitsemise kohustusega emadele. Osaajaga töö toob lastekasvatamise kõrvalt vaheldust ja rakendust varem õpitud erialale, mõnel määral perekonnale lisasissetulekut ning samal ajal jätab piisavalt aega lastega tegelemiseks.
Paindlikkus aitab tööjõu puudust leevendada
Samuti muudab osaajaga töö mitmekesisemaks nende pensioniealiste inimeste elu, kellel tervis ei võimalda täiskohaga tööl käia. Osaajaga töötamise võimalust otsivad ka õppivad noored, et hankida esimesi töökogemusi ning teenida raha elamiseks. Kõik need inimesed on potentsiaalne tööjõud, keda pole majanduse edasiviimisel seni piisavalt rakendatud.
Kitsaskohti on Eesti tööturul veelgi. Näiteks on Eestis puudulik või lausa olematu maakonnasisene ühistranspordi korraldus, mis võimaldaks käia tööl kodust kaugemal.
Hulgaliselt on puudu lasteaiakohti ja väljatöötamata on usaldusväärne lapsehoidjate süsteem. See on emade tööelus osalemisel suur takistus.
Ammustest aegadest on madal maine nii tööturuametil kui ka kutsekoolidel, kuigi viimasel paaril aastal on tehtud jõudsaid edusamme. Tööturuamet on muutunud passiivsest töötu abiraha maksjast aktiivseks tööturuteenuste pakkujaks, kes otsib ise koostöövõimalusi koolide, ettevõtete ja omavalitsustega.
Eelpool nimetatud puudustega tegelemiseks on praegune kiire majanduskasvu aeg ideaalne. Head ajad ei kesta igavesti. Ärme jääme loorberitele pikalt puhkama, märkame kitsaskohti ja tegeleme nendega kohe.
Kaua tööta olnud jõuavad tagasi tööturule
Soodsate majandusarengute taustal on oluliselt suurenenud nõudlus töötajate järele. Seetõttu on tööd leidnud isegi madala kvalifikatsiooniga rohkem kui aasta tööd otsinud inimesed.
Samuti on töö leidnud paljud mitte-eestlasest töötud, kes seni on eesti keele mitteoskamise tõttu olnud tööturul kehval positsioonil.
Tööturu head arengud on jõudnud Tallinnast kaugemale. Näiteks on tööle suundunud või tööturuameti tegevuse abil aktiivseks muutunud tuhanded heitunud, kes olid kaotanud lootuse tööd leida. Sellesse rühma kuulusid tavaliselt eestlased Lõuna- ja Lääne-Eestist.
Töö leidmise võimalusi on tublisti parandanud naaberriigi Soome tööturu avanemine alates käesoleva aasta maist, mis on kaasa toonud töötajate massilise lahkumise Eestist väljapoole.
Selle põhjuseks on kaks-kolm korda kõrgem palgatase, mis vabastab paljud kehvade töötingimuste ja väikese palgaga inimesed sundseisust ning võimaldab teha igapäevaeluks vajalikke elementaarseid investeeringuid - eluase, remont, kodumasinad, transpordivahend jne. Ei midagi luksuslikku.
Muidugi eelistaksid paljud neist siiski Eestis kodu ja pere lähedal töötamist, kui vaid palk ja töötingimused inimväärsele tasemele jõuaks. Lisaks on lahkujate seas palju noori.
Maakondade lõikes on kõige madalamad palgad Ida-Virumaal, Valgamaal, Põlvamaal, Võrumaal, Lääne-Virumaal, Raplamaal, moodustades vaid 74-79% Eesti keskmisest palgast. Rahaliselt tähendab see ca 7000kroonist brutopalka, millest tuleb maksud veel maha võtta.
Tegevusaladest on madalad palgad hotellides ja restoranides, moodustades vaid 63 protsenti Eesti keskmisest, rahalises arvestuses ca 5700 krooni brutopalka, millest jällegi tuleb maha arvestada maksud.
Põllumajanduses moodustab keskmine palk ca 70 protsenti Eesti keskmisest palgast.
Omanikuliigi järgi maksavad kõige väiksemat palka kohalikud omavalitsused - keskmiselt 86 protsenti Eesti keskmisest.
Tegemist on olulise teguriga regionaalarengu küsimuste lahkamisel. Tuleks rohkem mõelda sellele, millist tasu me maksame inimestele, kes on regionaalse arengu elluviijad.
- Üksikasjad
Väino Linde
Riigikogu õiguskomisjoni esimees
Miks sätestab seadus, et puhkusetasu tuleb töötajale välja maksta enne puhkuse algust?
Puhkuseseaduse N 24 lg 1 sätestab tööandjale kohustuse töötajale puhkusetasu täies ulatuses väljamaksmiseks hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Tegemist on tööandjate jaoks imperatiivse sättega, millest erandi kehtestab ainult sama seaduse N 24 lg 3 (ainult kollektiivlepingus sätestatud tingimustel ja korras).
Olen arvamusel, et selline säte on põhjendatud ja vajalik ühe olulise sotsiaalse garantiina töötajatele. Kuivõrd puhkusele jäädes on sellisel juhul töötajal võimalik kindel olla kõigi oma rahaliste vahendite õigeaegsest laekumisest ning võimaldab isikul seega paremini puhkust planeerida ja kasutada ning oma tegeliku rahalise seisu üle arvestust pidada.
Sellega ei rikuta minu arvates mingil viisil kellegi õigusi ja probleemi kui sellist siinkohal ei näe. Küll aga möönan, et kindlasti on alati neid kergemeelseid, kes võivad end ka puhkuse ajal nii-öelda lõhki kulutada.
Võin lisada, et tööandjale oleks vastupidiselt kõige kasulikum hoopis, kui puhkusetasu saaks töötajale välja maksta hilisemalt (kas või pärast puhkust!) ja väikeste osade kaupa.
- Üksikasjad
Tõnu Vare
tööinspektsiooni nõunik
Töövaidluskomisjonis nõutakse saamata palka ja lõpparvet - peaaegu kõik esitatud avaldused sisaldavad rahalisi nõudeid (mullu 98%). Kümne aastaga on esitatud kokku ligi 33 000 avaldust.
Avalduste arv on viimaseil aastal vähenenud. Üheks põhjuseks võib olla seadusekuuleka(ma)te tööandjate lisandumine. Tööseadused on läbi aastatepikkust settimist ja ümbertegemist paika loksunud, mängureeglid on selged ja tööandja saab aru, et neist möödavaatamisega kaugele ei jõua. Küllap on suurenenud töötajate teadlikkus seadustest ja mõnigi tüliõun jääb küpsemata.
Ehk mõjub viimase aja vähenemisele (tänavu esimesel poolaastal koguni viiendiku võrra) ka see, et sellest aastast ei lahenda töövaidluskomisjonid enam vaidlusi summas üle 50 000 krooni.
Nõuete spekter on lai ja kirju nagu tööelu ise
Kõige enam nõuavad töötajad ettevõttelt või asutuselt saamata palka, lõpparvet ja töölepingu lõpetamise hüvitist. Need on töötaja jaoks olulised nõuded, see on tema saamata raha, mis on seadustega ette nähtud.
Näiteks mullu oli saamata palga, lõpparve ja töölepingu lõpetamise hüvitise nõudeid kokku 2268. Varasemaga võrreldes on neid nõudeid vähemaks jäänud.
Teisel kohal ses halvas pingereas on tööraamatu või lõpparve kinnipidamise hüvise nõuded, mille arv on kolmandik (mullu 929) esigrupi omast. Veel vähem on töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõudeid (663).
Tööandjate nõuded käsitlevad peamiselt töötaja tekitatud materiaalset kahju (mullu 55, tunamullu isegi 71 nõuet).
Enim töövaidlusi on pealinnas - kokku ligi 14 000 avaldust - ja Ida-Virus - 4400. Suhteliselt palju on olnud avaldusi Tartumaal (ligi 3900) ja Saaremaal (üle 2100).
Töövaidluskomisjonid asendavad kohtuid
Seaduste rakendamine toob kaasa eriarvamusi. Kohtus venis vaidluse lahendamine kuude, isegi aastapikkuseks. Seepärast hakati otsima muud seaduslikku võimalust lahendada töövaidlusi lihtsamalt ja kiiremini, kas töökohtutes või töövaidluskomisjonides. Kuna töökohtute loomine oleks eeldanud kogu kohtusüsteemi muutmist, siis langes kaalukauss töövaidluskomisjonide moodustamise kasuks.
Töövaidluskomisjon on olnud ja on ka edaspidi vajalik institutsioon töövaidlusi lahendava organina. Aeg-ajalt on tõstatatud küsimus, kas Eesti riik ei vajaks eraldi töökohtuid. On avaldatud mõtteid, et töövaidluste lahendamine komisjonis võiks pigem toimuda vaidlevate poolte lepitusena. Komisjonide tegevust ei saa aga lõpetada enne, kui asemele ei ole pakkuda midagi paremat.
Töövaidluskomisjoni otsuse peale pöörduvad kohtusse vaid üksikud töötajad. Seega on komisjonid teinud tänuväärset tööd töövaidluste lahendamisel - abi on saanud tuhanded töötajad.
Kümme aastat töövaidluskomisjone
- Eestis on 14 töövaidluskomisjoni, neist Tallinnas ja Harjumaal 3, Ida-Virus ja Tartumaal 2. Need on ka piirkonnad, kus on kõige rohkem töövaidlusi.
- Kokku on esitatud ligi 33 000 avaldust, 95-97% töötajatelt.
- Esitatud avalduste poolest olid tippaastad 1998 ja 1999 enam kui 4000 avaldusega, kõige vähem avaldusi oli 1997 - ligi 2700, viimaseil aastail on neid 3000-3500 vahel.
- Kõige enam nõuavad töötajad ettevõttelt või asutuselt saamata palka, lõpparvet ja töölepingu lõpetamise hüvitist.
- Tööandjate nõuded käsitlevad peamiselt töötaja tekitatud ainelist kahju.
- 2005. a lahendati 2339 avaldust, neist rahuldati täielikult 1187 ja osaliselt 736.
Allikas: tööinspektsioon
- Üksikasjad
Merike Lees
Järjest enam tööandjaid pakub koolilaste vanematele 1. septembril soodustusi või vaba päeva.
Auma Expo annab kõigile põhikooliastmes õppivate laste vanematele 1. septembril vaba päeva. "See on kingitus, seda ei võeta mitte töötaja korralisest puhkusest maha," kinnitas Auma Expo personalijuht Eve Veevel. Vaba päeva pakutakse tänavu kolmandat korda ja seni ei ole Veeveli sõnul veel ükski lapsevanem seda kasutamata jätnud.
Võimalust kooliõpilaste vanematele saada 1. september vabaks pakub ka OÜ Monex. Kuna meie 45liikmelises kollektiivis väga palju kooliealiste vanemaid ei ole, pole me siiani pidanud vajalikuks tarkusepäeva muudmoodi tähistada, nentis Monexi personalijuht Piret Veensalu. See päev loetakse tööaja sisse ja sisuliselt on see tööandja kingitus kooliminejate lapsevanematele
Seda ohtu, et 1. septembril kontor tühjaks jääb ja pole kedagi objektile saata, Veevel ei näe. Praegu on Auma Expos töötavad inimesed veel nii noored, et enamik nende lapsi käib alles lasteaias. Vaba päeva saamine seotud siiski klausliga, et "kui tööd ei ole". Kui on tööd, saab võtta pool päeva vabaks, nii et töö saaks enne tehtud, selgitas Veevel.
OÜ Balti Spoon kinkis tänavu esimesse klassi minejatele ranitsa. "Tahame oma töötajaid säästa murest, kust saada hea ja kvaliteetne koolikott," märkis firma personalijuht Helo Tamme.
Kõigile esimesse klassi minevatele lastele on Balti Spoon varunud erinevad koolikotid: roosakad ja õrnalt helesinised tüdrukutele ning tumedamad poistele. Ühe koti hinnaks kujunes 800 krooni, kuid see-eest peab see kott vastu mitu aastat, kinnitas Tamme.
Siiski umbes pooltes Äripäeva küsitletud ettevõtetes ei pöörata 1. septembrile tähelepanu. Ühed tõid põhjuseks, et töötajad on nii noored, et neil polegi veel lapsi või on need eelkooliealised, teised ettevõtted ei olnud seda teemat tähtsustatud. "Meie töötajad on sellises eas, et nende lapsed on juba suured ja kuna koolis käivaid lapsi on nii vähe, ei ole see teema aktuaalne," ütles ASi Viru Õlu personalijuht Kätlin Vanda.
Seda, miks tööandjal üldse on vaja töötaja lapse kooliminekule tähelepanu pöörata, põhjendas Helo Tamme olukorraga Eesti tööjõuturul, kus kõik tööandjad peavad üha rohkem jõupingutusi tegema ning mõtlema, mida töötajatele pakkuda, et nad konkurendi juurde või välismaale ei läheks.
Lehekülg 1533 / 1635
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee