Üksikasjad

Avaldatud: 25 Oktoober 2006

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Postimees

Töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku jätta 2007. aastal töötuskindlustusmakse määrad muutmata. See tähendab, et kindlustatute maksemäär oleks 0,6 protsenti ning tööandjate oma 0,3 protsenti.

Ettepaneku poolt olid kõik kohalolnud nõukogu liikmed, teatas töötukassa.

Maksemäära kehtestamise ettepaneku tegemisel analüüsiti erinevaid majanduskasvu ja –languse stsenaariumeid ning uuest aastast jõustuvate töötuskindlustuse seaduse muudatuste mõju hüvitiste väljamaksetele.

Kuigi seni on makse laekumised märgatavalt ületanud hüvitiste väljamakseid, ei pidanud nõukogu maksemäära langetamist otstarbekaks, sest maksemäär on juba praegu seaduses sätestatud miinimumi lähedane.

Avaldati arvamust, et pigem võiks tulevikus kaaluda töötukassa makstavate hüvitiste suurendamise ja teenuste laiendamise või seaduses oleva maksemäära alampiiri muutmise võimalusi.

Toimetas Peeter Kuimet, PM online

Üksikasjad

Avaldatud: 24 Oktoober 2006

• Palgaseadus
• Eesti Päevaleht

Tippjuhid peavad töötajate madala motivatsiooni põhjuseks eelkõige sobimatut tööd, selgus Fastleader.com-i läbiviidud uuringus.

Lisaks sobimatule tööle tõstsid juhid madala motivatsiooni põhjustena esile ka seda, et viimasel ajal on töövälised tegevused töötajatele tööst prioriteetsemad ning et organisatsioonisiseses kommunikatsioonis ja koostöös on puudusi, mis pärsivad töötajate motivatsiooni Falck Eesti AS-i juhatuse esimees Peeter Tohver tõdeb: “Kõige rohkem pärsib motivatsiooni, kui vale inimene on valel kohal, kui töötaja iseloomuomadused ei vasta töö sisule.”

TNS Emori abiga korraldatud uuringu käigus küsitleti 360 eduka Eesti organisatsiooni juhti, kellel paluti avaldada arvamust töötajate motiveerituse põhjuste kohta.

Uuringu korraldaja, Fastleader.com-i juht Endrik Randoja analüüsib uuringutulemust: “Uusi töötajaid saab ikka kellegi arvelt. Aga normaalset rotatsiooni ei toimu nii palju, kui võiks. Esmalt pärsivad seda eraelus võetud kohustused. Laenude ja liisingute koorma all ei tee inimesed julgeid otsuseid vahetada eriala või töökohta. Oma tööst hoitakse kümne küünega kinni, aga ise ei olda sealjuures õnnelikud. Või valitakse pelgalt tasu põhjal töö, mis tegelikult ei meeldi. Motivatsioon ja produktiivsus langeb, õnnelik ei ole ei tööandja ega töötaja.”

Lahendust näeb Randoja selles, et tööandjad õpiksid täpsemalt hindama töötaja sobilikkust töökohaga ning sedasi vähendama võimalusi, kus töötaja võtab sundolukorras vastu tegelikult tema eeldustele sobimatu töö.

Üksikasjad

Avaldatud: 24 Oktoober 2006

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS

Kristiina Kitsik

Töötajate ringkaitse ja tõendamatute kahtluste tõttu jäävad nii mõnedki vargused avastamata.

Poed ja söögikohad ahvatlevad ebaausaid töötajaid “tööd” koju kaasa viima.

Hulgifirma personalitöötaja Kerli (23) sõnul on väikesed vargused, kus töötaja viib põues või kotis enda jaoks kaupa koju, tavalised. “Nii väikeseid koguseid ei ole mõtet kontollida, see ei lõpeta vargusi,” tõdes Kerli. Suuremaks probleemiks on aga taolised vargused, kus varas lepib kokku kauba ülelugejate ja autojuhtidega. Sissetoodav kaup märgitakse ära kui riknenu ja müüakse turul maha.

Omanikel on taolist petu-skeemi keeruline avastada, sest keegi ei soovi kolleegide peale kaevata. Seetõttu ei teavitata vargustest ka politseid. “Kadu ei puuduta ju otseselt kellegi isiklikku rahakotti, vaid ikka tööandja oma,” põhjendab Kerli töötajate ükskõiksust. Väikest toidupoodide ketti omav Riina (46) on samuti leppinud, et mõni müüja jätab õhtul töölt kaasa viidud kommipaki eest maksmata. Suurema petuskeemi avastas ta aga hiljuti müügisaali paigutatud turvakaamera abil. Üks müüjatest sisestas kliendi juuresolekul kaupade hinnad kassasse, kuid pärast kliendi lahkumist tegi tagastuse ning võttis näiliselt üle jäänud raha endale. Turvakaamerateta oleks jäänud selleks ajaks juba ligi 20 000 krooni omastanud müüja tabamata. Riina palus töötajal lahkumisavaldus kirjutada ning koostas talle tagasimaksegraafiku. Politsei poole Riina aga ei pöördunud. “Ei taha, et inimesed teaks, et meie poes on varas töötanud. Pealegi ei taha ju teisele inimesele otseselt halba ka,” ütles ta.

Süüdlast raske leida

Turvakaamerata ja paljude töötajatega ettevõttes on varga tabamine veelgi keerulisem. Tallinna kesklinnas asuva kohviku juhataja Erki (29) sõnul tuleb ikka ette olukordi, kus vargus avastatakse, kuid süüdlast mitte. Viimati nähti, et rahakarbist puudub 750 krooni. Tööl olnuid küsitleti, kuid keegi vargust omaks ei tunnistanud. “Ettevõt-tes liigub päris palju rahvast ja kedagi kindlat ei saa otseselt süüdistada,” tõdes Erki. Kuna summa oli väike, siis politsei poole ei pöördutud. Olukorrast võeti aga õppust ja rahakarbil vahetati koodid, turvalukk ning nüüd korjatakse sularaha tihedamini karbist ära.

Tootmisettevõtte juht Tiit (46) kutsus pärast varguse avastamist küll politsei kohale, kuid süüdlane jäi siiski leidmata. “Kui ikka ostad kalli sae ja ühel päeval on see lihtsalt läinud, siis tuleb midagi ette võtta,” ütles Tiit. Tema sõnul oli kahtlus küll ühel töötajal. “aAga ega politsei ka palja kahtluse alusel midagi tee,” rääkis Tiit.

Olukorra lahendamiseks palus Tiit kahtluse all oleval töötajal lahkumisavaldus kirjutada. Riskantne samm tasus ennast ära ning vargused lõppesid.

Kommentaar
Tuuli Härson, Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja

Vargusest või omastamisest peaks igal juhul politseile teada andma. Samuti peaks tööandja jagama oma kahtlusi selle kohta, kes võis juhtunuga seotud olla. Politsei saab antud informatsiooni kontrollida ning ära jääb hulk probleeme, mis tekivad alusetust kahtlustusest. Samas, kui viimane leiab kinnitust, saab süüdlane ka karistatud. Varguse eest karistatakse rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistusega.

Asutused peaksid turvalisusega seotud küsimused hoolega läbi mõtlema. Signalisatsioonisüs-teem kaitseb tihti vaid öise varguse eest, samas on päevasel ajal võõrastel lihtne pääseda n-ö kinnistesse ruumidesse, kus peaksid käima vaid oma inimesed. Kontoriruumides on sageli nii mobiiltelefone, rahakotte kui ka sülearvuteid, mida halbade kavatsustega inimesel on lihtne kaasa võtta.

Üksikasjad

Avaldatud: 24 Oktoober 2006

• Eesti Päevaleht

Kaili Kõiv
PARE juhatuse liige

Paljud personali või raamatupidamisega tegelevad töötajad on kindlasti kokku puutunud statistikaameti küsitavate aruannete esitamisega ning nii mõnigi kord kõikide nõutavate andmete esitamisega kimpu jäänud.

Et täpsustada statistikaameti ootusi, rääkida probleemidest aruannete täitmisel ning kuulata ära andmete esitajate küsimused ja mured, kohtusid oktoobri alguses statistikaameti ja personalitöö arendamise ühingu PARE liikmed ning teised personalitöö tegijad. Käsitlemist leidsid aruannete täitmisega seotud praktilised küsimused: näiteks kuidas kajastada ühekordseid preemiaid ja hüvitisi aruandes “Palk”.

Aruandes “Tööjõu liikumine ja vabad ametikohad” tekitab segadust eelkõige erinev arusaam mõiste “vabad ametikohad” tähendusest. Kui ettevõttel puudub struktuur, siis arvatakse, et vabu ametikohti ei saagi olla, kui aga ettevõttel on kinnitatud struktuur ning osa ametikohti täitmata, esitatakse need vabade ametikohtadena. Kumbki eespool nimetatud arusaamadest ei ole õige.

Vabadeks ametikohtadeks tuleks lugeda neid ametikohti, mille täitmisega aktiivselt tegeletakse. Arvesse lähevad nii konkursi väljakuulutamine ajalehtedes, ettevõtte kodulehel kui ka sihtotsing.

Statistikaameti palgastatistika talituse juhataja Mare Kusma sõnul eksitakse tihti samuti selle vastu, et aruandes kajastatakse ka lapsehoolduspuhkusel viibivaid töötajaid, mida tegelikult teha ei tohiks.

Valimi koostamine

Lisaks konkreetsetele aruannetele selgitati ka valimi koostamise põhimõtteid. Valimi koostamist alustatakse üldkogumi määratlemisest, mis sõltub üldjuhul ettevõtte töötajate arvust. Valim määrataksegi üldkogumist ning jagatakse omakorda töötajate arvu järgi suurusrüh-madesse.

Tegevusalati lähtutakse valimi koostamisel põhimõttest, et oleks tagatud esinduslikkus. Näiteks palga lühiajastatistika aruannete “Palk” ning “Tööjõu liikumine ja vabad ametikohad” puhul on minimaalne valimi määr tegevusalal seitse protsenti väikeettevõtetest ning üle 50 töötajaga ja kõiki riigi- ja munitsipaalasutusi uuritakse täielikult. Seega lasub statistika koostamise ja objektiivsuse tagamisel suurem vastutus keskmisest suurema töötajate arvuga ettevõtetel/asutustel.

Kohtumisel leiti, et statistikaameti koostatavad aruanded on organisatsioonidele nende töös oluliseks abiks, pakkudes informatsiooni tööjõuturul toimuva kohta nii tasustamise kui ka üldiste trendide osas, näiteks vabade ametikohtade määra ja tööjõu liikumise kohta, ning andes võimaluse ennast teiste riikidega võrrelda.

Seminaril tõdeti, et aruanded tekivad koostöös tööandjate ja statistikaametiga ning vastutus nende kvaliteedi eest on ühine. Koostöö on oluline märksõna ka seoses lähiaastatel toimuvate muudatustega – aastal 2008 peaks valmima uus rahvusvaheline ametikohtade klassifikaator, mis tuleks praeguste kavade kohaselt juurutada 2010. aastaks.

Uuele klassifikaatorile üleminekul on statistikaamet valmis täiendavateks selgitusteks ning abistamiseks aruande täitmisel.

www.pare.ee