Agne Narusk
Püüdlused teha oma tööd kodukandist lahkumata põrkuvad otsustajate mugavusega.
Nii kaks kuud tagasi avas Hiiumaal Emmastes uksed Eesti esimene kaugtöökeskus, kus praegu alustab igal hommikul oma tavapärast tööpäeva seitse inimest. Ilma et peaks esmaspäeva varahommikul kodustega nädalaks hüvasti jätma ning saarelt parvlaevaga mandri suunas loksuma.
Kaugtöökeskuse madalas Rootsi punases majas on kümme kontoritööks vajalikuga varustatud lauda-nurgakest, kohvimasingi olemas. N-ö äriidee seisneb selles, et neid kohti saab ettevõte-asutus üürida oma saarel elavatele töötajatele. Ehk siis tööandja ei pea tingimata leidma lisaruumi (pea)linnas, värbama ainult (pea)linlasi, sundima kaugeltnurga meest(naist) ilmtingimata (pea)linna tööle sõitma. Töökoha võib keskuses üürida ka FIE või see, kel muidu on kombeks kodus töötada või näiteks valla internetipunkti kasutada.
Seitsmest täidetud kaugtöötegemise kohast kuus on üürinud telefoni-klienditeenindusettevõte Baltcom Eesti. Ühe rentis endale tööturuamet, kes viis seni Tallinnas paiknenud üleriigilisele infotelefonile vastaja töökoha üle Emmastesse. Nüüd vestleb tööturuameti numbrile 15501 helistajatega hiiu naine Marju Lippur, kes käib Emmastesse tööle Käinast. Põhiline, et ei pea saarelt lahkuma. Lapsed elavad juba oma elu ning abikaasa käib mandrile tööle. Aga mina olen otsustanud, et tahan edasi elada just Hiiumaal, siin pere keskpunkti koos hoida, tunnistas Lippur. Pärast kümne aasta tagust koondamislainet sai temagi pikalt töötu elu tunda, viimasel ajal töötas miinimumpalga eest. Lippur ei varja, et rõõm oli suur, kui ta saarele toodud töökohale sobilikuks osutus.
Alternatiiv kodutööle
Tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson ei salanud, et infotelefonile vastaja töökoha saarele viimisega püüavad nad tööandjatele paindlike töövorme tutvustades mõista anda, et väljaspool pealinna töökohtade loomine on üks mõistlik tegu. Kaugtöökeskuste, sisuliselt siis büroode rajamise mõte on see, et inimestel oleks võimalik oma kodudes edasi elada ka neis piirkondades, kus töökohti on vähe, ütles Ormisson. Keskuses võib tööd teha sadade kilomeetrite kaugusel asuva firma töötaja. Töid, mille tegemiseks ei pea konkreetses asutuses kohapeal olema, on päris palju. Kas või igasuguste analüüside-prognooside tegijad, infojagamine, telefonimüük. Ka riigiametites on hulk töid, mida ei pea ilmtingimata tegema ameti territooriumil. Rääkimata sellest, et kodus töötajate hulgas on erinevaid inimesi, osa neist eelistaks võimaluse korral hoida koduse ja tööelu rohkem lahus ja ajada tööasjad korda näiteks kaugtöökeskuses, arvas peadirektor. Inimeste huvi paindlike töövormide vastu on suur. Tööandjad on need, kes ei kipu naljalt oma mõtteviisi muutma, sõnas Ormisson.
Emmaste kaugtöökeskuse n-ö operaator, kellelt huvilised saavad sealset tööpinda üürida, on OÜ Hermes Projektijuhtimine. Kas kaugtöökeskuses ruumi üürimine on odavam kui ise seal regioonis tööruumi üürimine? On, sest ei pea hakkama muretsema arvuteid, muud kontoritehnikat, mööblit jne, ütles Hermese eestvedaja Tiit Laja. Küsimusele, kui palju siis ühe kaugtöökeskuse koha kasutamine maksab, vastas ta: Kindlasti tuleb see kaks korda odavam kui pealinnas.
Baltcom Eesti juhatuse esimees Erki Koldits tunnistas, et esialgu planeeritud kulude kokkuhoidu kuue töökoha Hiiumaale viimine toonud ei ole. Sealne kontor on nagu iga teine, peab arvestama kohvi, vee, turvalisuse ja muude selliste asjadega, rääkis Koldits. Meil on inimesi vaja ka üsna tihti koolitada. Ja nüüd on see keerukam ja ka kallim.
Pealinnas töökätest puudus
Ometi tasub see kõik tema sõnul ära sedavõrd, et peagi üürivad nad Emmaste kaugtöökeskusesse veel mõned kohad ehk siis pakuvad tööd veel mõnele hiidlasele. Põhjus on lihtne: Hiiumaal on meile sobilikku tööjõudu, Tallinnas mitte, ütles ettevõtte juht. Läksime saarele eelmise aasta lõpus, see oli aeg, mil pealinnas oli võimatu inimesi leida, Hiiumaal aga oli puudus just töökohtadest.
Kaugtöökeskus on osa vastavast Euroopa Ühenduse algatuse EQUAL-projektist, mille osapooled on tööturuamet, OÜ Hermes Projektijuhtimine, SA Tuuru ning hiidlaste MTÜ Arhipelaag.
Kaugtöö tähendab eemalolekut peakontorist
Peakontorist väljaspool vahendiks infotehnoloogia
Aastal 1973, mil USA teadlane Jack Nilles mõtles välja kaugtöö mõiste ning seda tähistavad sõnad (teleworking, telecommuting), näis klassikalise töö ja töökoha vahelise suhte ümberpööramine üsna ebaharilik idee.
Nilles pidas kummastavaks, et olukorras, kus töö seisneb enamalt jaolt info liigutamises, peab töötaja selleks kuhugi spetsiaalselt kohale minema.
Niisiis, kaugtöö on töö, mida palgatöötaja, üksikettevõtja või vabakutseline teeb kas tööandjale või kliendile enamasti väljaspool traditsioonilist tööpaika, kasutades selleks muu hulgas nüüdisaegseid telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogiavahendeid.
Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) koostatud definitsioon pärineb juba 1990. aastast: kaugtöö on töövorm, mille puhul tööd tehakse väljaspool peakontorit; töötajal pole isiklikku kokkupuudet kaastöötajatega, kommunikatsiooni võimaldab moodne tehnoloogia.
Loe kaugtööst:
www.arhipelaag.ee
