«Uus töölepingu seadus on nagu uus kingapaar, mis tuleb sisse käia, et kõndimine mugav oleks.» Nii tõdes tööõigusbüroo Labour Consulting jurist Katrin Sarap uut seadust kommenteerides.
«Sissekäimine tähendab oma ala spetsialistide arvukaid tõlgendusi, arutelusid ning tingimata kohtuvaidlusi, mille tulemusena saab selgeks, kuidas kohaldavad pooled töölepingulises suhtes terminit «mõistlik» ja mõistlikkuse põhimõtet, millele uues eelnõus arvukalt viidatud,» lisas jurist.
Sarap märkis, et töötajaile uus seadus otseselt probleeme kaasa tuua ei tohiks. Kuid kuna seadus annab palju ruumi nn poolte kokkulepetele, tuleks igal inimesel tähelepanu pöörata tööandja edastatud dokumentidele.
«Näiteks töölepingu muudatused, kokkulepped, kõikvõimalikud käskkirjad, teated jne,» loetles jurist. Teisisõnu tuleks kõigil nende dokumentide sisu enne allakirjutamist läbi lugeda, sest see ennetab hilisemaid pikki vaidlusi.
«Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata sellele, et uue seaduse järgi aegub põhipuhkuse nõue ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse,» rõhutas Sarap.
Muutusi on veel: erinevalt kehtivast seadusest ei ole töölejäämisel enam eelisseisus need, kes on just selle tööandja süül saanud kutsehaigusi või töövigastusi või kellel on pikem tööstaa. Samuti mitte need, kellel on ülalpeetavaid või kes täiendavad oma kutseoskusi ja teadmisi.
Positiivseks võib Sarapi sõnul pidada aga regulatsioone töötajale tööandja majandustulemusest ja tehingutelt makstava tasu kohta ja koolituskulude hüvitamise kokkuleppe kohta, mis seni ei olnud reguleeritud ja tõi kaasa üsna sagedasi vaidlusi.
Samuti on töötaja jaoks rõõmustav töötuskindlustushüvitise saajate ringi laienemine. «Kui töötaja otsustab, et töötamine selles äriühingus ei ole enam teatud põhjustel võimalik või mõistlik, on igati tervitatav, et ta saab töötuskindlustushüvitist, mida ta ise sisuliselt on iga kuu oma väljateenitud palgalt maksnud,» rääkis Sarap. (PM)
