Kai Kalamees
Kaire Uusen

Uus töölepingu seadus ühe käega võtab ja teisega annab pisut juurde – kui töötajast saab lahti 15 päevaga, siis koondatu lohutuseks on veidi suurem töötuskindlustushüvitis.

Igatahes on nüüd kindel, et tööpuuduse kiire kasvu laineharjal jõustub järgmisel suvel seadus, millest sadadel tuhandetel tuleviku ees ebakindlust tundvatel Eesti inimestel on nii võita kui ka kaotada.

Kultuuritöötaja Eve Lõhmus tunnistas, et töötajaile on positiivne uudis töötuskindlustushüvitise suurenemine, samuti selle laienemine ka neile, kes lõpetavad töösuhte omal algatusel. Kuid vähem rõõmustab see, et koondamisest etteteatamise aeg lüheneb ja õhtul töötamise eest lisatasu enam ei maksta.

«Näiteks õpetajate tööpäev lõpeb kella 21 paiku,» tõi Lõhmus näite. See tähendab, et palk jääb uue seaduse jõustudes nende töötundide arvelt väiksemaks. Ühtlasi nentis Lõhmus, et kui koondamishüvitis väheneb, võiks vähemalt etteteatamisaeg olla siiski pikem kui 15 päeva.

Valuraha töötukassast

Nii on selge, et eile riigikogu liikmete poolt 54 poolthäälega kinnitatud uus seadus kergendab 1. juulil 2009 jõustudes märkimisväärselt ettevõtjate elu, kes saavad töötajaid praegusest märksa lihtsamalt ja valutumalt lahti lasta.

Kui praegu tuleb tööandjal maksta inimesele sõltuvalt tema tööstaažist kas nelja, kolme või kahe kuupalga suurust koondamishüvitist, siis poole aasta pärast saab reegliks vaid ühe keskmise kuupalga suurune hüvitis.

Tunduvalt suurenevad aga töötukassa kohustused töö kaotanud inimeste ees: 100 esimesel töötuse päeval makstav hüvitis pole enam pool, vaid 70 protsenti varasemast palgast.

See on riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi sõnul suur abi paljudele töövõtjatele. «Sest ärge unustage, et inimestel on laenud kaelas ja kui inimene jääb töötuks, võib ta äkki kõigest ilma jääda,» tunnistas Pikhof.

Lisaks maksab töötukassa valuraha märksa suuremale ringile inimestele. Alates 1. juulist tekib õigus hüvitisele ka neil, kes on lahkunud töölt omal soovil või poolte kokkuleppel.

Uued «iselahkujad»

Sotsiaaldemokraat Pikhofi sõnul on sellised juhtumid sageli sundkäik, mitte inimeste vaba tahe. Võib eeldada, et tuleval suvel kasvab hüppeliselt «ise lahkunud» inimeste arv, kellel tuleb uut tööd otsida.

Reformierakondlasest riigikogu liige Tõnis Kõiv ütles seaduse vastuvõtmisel, et ettevõtjail on nüüd paremad võimalused tööd nii ümber korraldada, et kogu firma ei pankrotistuks.

«Kui ikka kümme protsenti tööjõust tuleb koondada, et ülejäänud 90 protsenti oma töö säilitaks, siis tuleb seda ka teha,» rõhutas Kõiv. «Paindlikumad suhted ja töötukassa tugi jätab ellu paljud väikeettevõtted. Töökohad säilivad ja kergemini luuakse uusi.»

Eelmisel nädalal tõdes aga mitu ettevõtjat Postimehele, et uus seadus ei pane neid sugugi meelsamini uusi töötajaid värbama.

Mis muutub?

Koondamisest etteteatamine

Kehtiv seadus
• Etteteatamisaeg 2–4 kuud

Uus seadus
• Etteteatamisaeg 15 päeva – 3 kuud
• Tööstaaž alla aasta – 15 kalendripäeva
• 1–5 aastat – 30 kalendripäeva
• 5–10 aastat – 60 kalendripäeva
• Üle 10 aasta – 90 kalendripäeva

Koondamishüvitis

Kehtiv seadus
• Hüvitis 2–4 kuu palk

Uus seadus
• Hüvitis 1–3 kuu palk
• Tööstaaž alla 5 aasta – 1 kuu töötasu
• 5–10 aastat – 2 kuu töötasu, millest 1 kuu katab töötukassa
• Üle 10-aasta – 3 kuu töötasu, millest 2 kuud katab töötukassa

Lisatasude maksmine

Kehtiv seadus
• Lisatasu töö eest õhtusel ajal (kella 18st kuni 22ni) vähemalt 10% ja öösel (kella 22st kuni 6ni) 20% töötaja tunnipalga määrast
• Puhkepäeval töötamisel lisatasu 50%

Uus seadus
• Õhtusel ajal töötamisel lisatasu ei saa
• Öösel töötamisel lisatasu 25%, kui lepingus ei ole ette nähtud ööajal töötamist
• Puhkepäeval töötamisel ei saa enam lisatasu

Töötuskindlustushüvitis

Kehtiv seadus
• Koondamisel töötuskindlustushüvitis esimesed 100 päeva 50% palgast, ülejäänud 9 kuud 40%

Uus seadus
• Koondamisel hüvitis esimesed 100 päeva 70% palgast, 101. kuni 360. päevani 50%
• Poolte kokkuleppel või omal soovil lahkunud töötajal on hüvitis 40%
• Õigus hüvitisele tekib siis, kui viimase viie aasta jooksul on töötaja eest tehtud vähemalt 4 aasta jagu sissemakseid töötuskindlustusfondi

Töötu abiraha

Kehtiv seadus
• Praegu 1000 krooni

Uus seadus
• Töötutoetus suureneb, alates 1. jaanuarist 2010 on see pool alampalgast
Allikas: PM