Üksikasjad

Avaldatud: 13 jaanuar 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Mirko Ojakivi,
Kertu Kalmus

Maksuametil on õigus pankrotistunud firmast saamata jäänud makse nõuda töötajatelt.

Selle aasta teisel poolel jõustuva töölepinguseadusega võib tekkida olukord, kus maksuamet võib asuda pankrotistunud ettevõtte töötajalt välja nõudma tööandja poolt maksmata jäänud sotsiaal- ja tulumaksu.

Eesti Päevalehte konsulteerinud juristid väidavad, et kui praegune töölepinguseadus ütleb, et maksude tasumine on tööandja kohustus, siis uue seaduse jõustumisel asi muutub. Kõige täbaramasse olukorda võivad sattuda just pankrotti mineva ettevõtte töötajad.

Kui pankrotistuv äriühing on jätnud töötaja eest maksmata tööjõumaksud, annab uus seadus maksuametile õiguse nõuda maksuvõlg sisse töötajalt. Alles maksude tasumisel tekib töötajal õigus tsiviilkorras pankrotipesast raha kätte saada.

Teoreetiline oht

„Seega saab riik pankrotti minevalt või läinud ettevõttelt oma raha kindlasti ja kulutusi tegemata kätte, lihtinimene vaadaku ise kuidas, hakkama saab,” rääkis üks jurist Eesti Päevalehele.

Eesti maksumaksjate liidu juhatuse esimees ja Tartu ülikooli finantsõiguse dotsent Lasse Lehis möönis, et uue töölepinguseaduse paragrahvi 29 lõiget 7 grammatiliselt tõlgendades võib tõesti jõuda sellisele järeldusele. Siiski peab Lehis ohtu, et töö­andja tasumata maksud jäävad töötajate kanda, pigem teoreetiliseks.

„Eesti maksuseadused ei näe ette ühtki juhtu, kus töötaja võiks vastutada tööandja maksukohustuse eest. Igas maksuseaduses on väga selgelt kirjas, kes on maksu maksja ja kui seadusandja on soovinud panna kedagi vastutama teise isiku maksukohustuste eest, on see seaduses sõnaselgelt sätestatud,” selgitas Lehis.

Küll annab uus töölepinguseadus Lehise hinnangul töötajale garantii, et kui töötaja on pidanud tasuma tööandja eest töö­jõumakse, siis on töötajal õigus kulutused tagasi nõuda. Siiski arvas Lehis, et tõenäoliselt oleks mõistlikum kriitika saatel nii riigikogu heakskiidu saanud kui ka eile presidendi poolt välja kuulutatud uuest töölepinguseadustest sisutühi paragrahv välja võtta.

„Oletan, et see säte on kirjutatud eelnõusse mõne välisriigi seadusest, kus kehtivad maksuõiguses teised reeglid või on tõlkimise käigus välismaa seaduse sättest valesti aru saadud. Igatahes praegu on see säte täiesti sisutu ja mingeid uusi kohustusi või riske töötajale kaasa ei too. Kui, siis ainult arusaamatusi ja segadust,” selgitas Lehis.

Töölepinguseaduse ühe väljatöötaja, justiitsministeeriumi asekantsleri Urmas Volensi sõ­nul on uue töölepinguseaduse paragrahv 29 lõige 7 eesmärk tagada see, et kui tööandja jätab maksu või makse töötasust kinni pidamata ja selle maksab ära töötaja, saab ta nõuda tööandjalt hüvitist.

Maksuamet pole esi­algu võtnud seisukohta, kuidas asuvad nemad uue seaduse jõus­tumisel seadusesätet kohaldama.

Vaher ei välista seaduse remonti

•• Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri sõnul kavatseb ta lähiajal tutvuda valitsuse seisukohaga, kas riigikogu peaks parandama uut töölepinguseadust.

•• „Tegemist on kahtlemata väga mahuka seadusega ja selles on mõningaid mitmetitõlgendamise võimalusi. Kui valitsus peab õigusselguse tagamiseks vajalikuks juba vastuvõetud seadust muuta, siis see on võimalik,” lisas Vaher.

•• Vaheri sõnul pole veel rakendamata seaduse muutmises midagi erakordset. „On ka teine võimalus: tõlgenduse ühele või teisele mitmetitõlgendavusele annab kohus,” lisas Vaher.

•• Praegune valitsus valmistas uut töölepinguseadust ette aastaid. Seda menetleti parlamendis samuti ligi pool aastat. Kuigi seadus võeti parlamendis vastu mullu detsembris ja eile kuulutas selle välja ka president, rakendub seadus vastavalt ametiühingute ja ette­võt­jate kokkuleppele alles juulist.

Ilves: seadus sai vigane lohakuse tõttu

•• President Toomas Hendrik Ilves avaldas eile uut töölepinguseadust välja kuulutades lootust, et riigikogu parandab oma tehtud vea.

•• „Vajadus uue töösuhteid reguleeriva seaduse järele on ilmne. Samal ajal on kahetsusväärne, et seaduse rakendussätete pea­tü­kis on mitmeid ebakõlasid,” märkis Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilves.

•• „Kõige märkimisväärse näitena võib tuua sätte, millega muudetakse „Seaduse süümevande andmise korra kohta” 7. paragrahvi – seega sätet, mille toime on 16 aastat tagasi lõppenud ja mille muutmine aastal 2009 võib põhjustada segadust,” märkis riigipea.

•• „See jätab mulje, et mitme ministeeriumi koostöös valminud seaduseelnõu koostamisel ja selle hilisemal menetlemisel riigikogus ei süvenetud vajalikul määral, mis ei suurenda lugupidamist ja usaldust seaduslooja vastu,” ütles Ilves.

•• Toomas Hendrik Ilves avaldas lootust, et enne seaduse jõustumist 1. juulil teeb riigikogu seadusesse asjakohased muudatused ehk teisisõnu – parandab oma „praagi”.

•• Ilves avaldas kahetsust, et peab riigipeana juhtima tähe­le­panu lohakusest tehtud vigadele, ehkki tema ülesanne on otsustada vaid seaduse põhi­seadu­sega kooskõlas olemise üle.

Üksikasjad

Avaldatud: 07 jaanuar 2009

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Maksu- ja Tolliamet tuletab meelde, et 12. jaanuaril 2009 on tähtaeg esitada 2008. aasta detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon (TSD).
TSD õigeaegne esitamine on väga oluline, kuna andmed inimeste töötasude kohta kantakse füüsiliste isikute eeltäidetud tuludeklaratsioonidele. Juhul, kui deklaratsioonid on esitamata, on info eeltäidetud tuludeklaratsioonil vigane ning sellisel juhul ei ole MTA klientidel võimalik enammakstud tulumaksu kiiresti tagasi saada.

Kohustus TSD vorm esitada on kõigil isikutel, kes tegid üksikisikutele maksustatavaid väljamakseid. Samuti nendel, kes küll väljamakseid ei teinud, kuid on registreeritud käibemaksukohustuslastena.

E-maksuametis/e-tollis saab füüsilise isiku tuludeklaratsiooni (FIDEK) esitada alates 16. veebruarist. Samast kuupäevast väljastavad Maksu- ja Tolliameti piirkondlikud teeninduskohad eeltäidetud tuludeklaratsioonide väljatrükke.

Paberkandjal saavad füüsilised isikud tuludeklaratsioone esitada juba 2. jaanuarist, samas ei paku Maksu- ja Tolliamet veel eeltäidetud andmeid.

Soovitame klientidel kasutada elektroonilist tulude deklareerimise võimalust, see on mugavaim ja lihtsaim viis.

Annely Erm
meediasuhete peaspetsialist

Üksikasjad

Avaldatud: 09 jaanuar 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Justiitsministeerium

Nii uue töölepingu seaduse vastased kui ka pooldajad on üldiselt nõustunud, et kehtiv seadus ja tööturg on lahku kasvanud. Põhjuseks on peamiselt see, et praeguse, 1992. aastal vastu võetud seaduse aluseks oli eelkõige sotsialistlik majandusmudel suurte tootmisettevõtete ning staatilise tööturu ja töösuhetega. On selge, et nüüd, kui enamikus ettevõtetes on alla kümne töötaja, ei saa selline töösuhete korraldus toimida.

Ajakirjanduses on räägitud konkreetsetest muudatustest, ent märksa vähem tähelepanu on pälvinud põhimõtted, mis on uue seaduse aluseks. Need aga ei ole kellegi meelevaldne valik, vaid tulenevad meie õiguskorra arengust.

Olemuselt on tööleping tavaline võlaõiguslik leping, milles pooled lepivad kokku õigused ja kohustused. Kuid erinevalt paljudest muudest võlaõiguslikest lepingutest ei ole pooled siin võrdsed (sarnane on olukord näiteks üürilepingu puhul). Tagamaks läbirääkimistel tasakaalu ja nõrgema lepingupoole kaitset, on vaja mõningast riigi sekkumist.

Järeleproovitud põhimõtted

Kehtiv seadus püüab töötaja kaitset tagada sellega, et kirjutab enamiku lepingutingimusi ette nii, et pooled ei saa muul moel kokku leppida või võimaldab kokkuleppevabadust väga piiratult. Uus seadus lähtub põhimõttest, et seadus peab töötajat kaitsma selles ulatuses, milles ta ei suuda end oma nõrgema positsiooni tõttu kehtestada. Muus osas kehtib lepinguvabadus, st lepinguosalised peavad saama kokku leppida piiranguteta. Nii rõhutab uus seadus kokkuleppevabadust kui põhiseaduslikku õigust, taganemata sealjuures põhimõttest, et ka töötaja peab olema kaitstud.

Töölepingu võlaõigusliku olemuse tõttu on uue seaduse lähetepunktiks lepinguõiguse üldpõhimõtted. Need on kehtinud üle kuue aasta ning toiminud igati usaldusväärselt. Kuna uue seaduse mõisted on osa terviklikust lepinguõigusest, siis üleminek lepinguõiguse põhimõtetele annab selge aluse ka tööõiguslike küsimuste lahendamisele (mh sellega, et võimaldab arvesse võtta kohtupraktikat).

Loomulikult on vaja kohanemisaega inimestele, kes pole varem lepinguõigusega kokku puutunud – kuid see on vältimatu iga uue seaduse puhul.

Uued mõisted

Kriitikute hinnangul sisaldavat uus seadus ebamääraseid mõisteid: mõistlik aeg, mõjuv põhjus jms. Samuti jäävat seaduse eesmärk kohati arusaamatuks seetõttu, et osa sätteid on formuleeritud eeldustena. Sellel on kindel eesmärk.

Esiteks. Kuna töösuhted on väga erinevad, siis ei saa seadusega ette öelda, et iga töösuhte puhul tuleb järgida ühtesid ja samu tähtaegu ja hüvitist tuleb maksta just teatud suuruses. Selle asemel räägitakse mõistlikust ajast, mõistlikust hüvitisest ja antakse muud sarnased kriteeriumid, mille abil pooled saavad ise hinnata, mis ajast või summast jutt käib. Seejuures seab piirid siiski mõistlikkuse põhimõte: mõistlik on üksnes see, mida kiidaksid heaks samas olukorras heas usus tegutsevad isikud. Tänu sellele saavad ka töövaidlusorganid arvestada iga juhtumi asjaolusid ning teha kõige õiglasema otsuse, mitte takerduda piirmääradesse, mis ei saa kunagi võtta ammendavalt arvesse kõikide töösuhete eripära.

Teiseks. Uus seadus lähtub ideest, et töötajat saab imperatiivsete normide asemel kaitsta ka muude vahenditega, näiteks pöörates tõendamiskoormuse töötaja kasuks. See on vajalik eelkõige juhul, kui kokkulepet pole sõlmitud või pole see üheselt tõlgendatav. Sellistes olukordades loetakse, et pooled on kokku leppinud tingimustel, mis a) tagavad töötajale seadusandja silmis vajaliku vähima kaitse, kuid võtavad arvesse ka teise poole huve, ja b) sätestatakse seaduses eeldustena. Nii eeldataksegi, et tööleping sõlmitakse tähtajatult, tööandja tegevuskohaks on koht, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud jms. Teisalt on sel moel tagatud paindlikkus, sest tööandjal on võimalik tõendada ka vastupidist. Tänu seaduses sisalduvatele eeldustele ongi edaspidi võimalik, et tööandja ja töötaja lepivad kokku vaid tööülesannete sisus ning ülejäänud töölepingu tingimused tulenevad vaikivalt seadusest.

Kokkuvõtteks. Kuna uue töölepingu seaduse aluseks on tänapäevane lähenemine töösuhetele, siis on eksiarusaamad kerged tekkima, kui lugeda uue seaduse üksikuid sätteid läbi vana seaduse prisma. Kui aga vaadata uut seadust vahetult, st lepinguõiguslikust aspektist, siis selgub, et polegi põhjust vana taga nutma jääda: töötajate õigused on endiselt kaitstud, ehkki teiste vahenditega.

Kaija Riismaa
Justiitsministeeriumi nõunik

Üksikasjad

Avaldatud: 06 jaanuar 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Töötukassa

Töötuskindlustushüvitist on 2009. aastal võimalik saada maksimaalselt 15 725 krooni ja 05 senti kuus. Võrreldes eelmise aastaga tõusis hüvitise maksimumäär 2007 krooni ehk 14,6 %.

Maksimaalne töötuskindlustushüvitise suuruse aluseks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu. Sellel aastal on keskmine ühe kalendripäeva töötasu 338 krooni ja 17 senti. Keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutab töötukassa igaks kalendriaastaks möödunud aastal kindlustatute makstud töötuskindlustusmaksete alusel.

Töötuskindlustushüvitise suuruseks on hüvitise maksmise esimesel sajal päeval 50% ja seejärel 40% kindlustatu üheksa kuu keskmisest kalendripäeva töötasust enne kolme viimast kuud, mis eelnesid töötuks jäämisele. Ühe kalendripäeva hüvitise suurusele on kehtestatud ülempiir, milleks on vastavalt 50% ja 40% kolmekordsest Eesti keskmisest ühe kalendripäeva töötasust eelmisel kalendriaastal.

Töötuskindlustusega hõlmatute arv oli eelmisel aastal 653 268 inimest, mis on 0,6 protsenti vähem kui 2007. aastal.

Anu Ojasalu

Eesti Töötukassa
avalike suhete juht

667 9706
5662 8277