Mirko Ojakivi
Töötukassa nõukogu kindlustusmakse määra osas eile kokkuleppele ei jõudnud.
Töötukassa nõukogu esimees, ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga kardab, et tööandjad ja valitsus on sõlminud kokkuleppe, mis lükkaks edasi mõningate uues töölepingu seaduses töötajatele ette nähtud hüvitiste väljamaksmisega alustamise.
Taliga sõnul viitab võimalikule kokkuleppele ka eile töötukassa nõukogus toimunu. Nimelt soovisid ametühingute esindajad, et töötuskindlustuse maksemäär tõuseks 1. juulist töötajate jaoks kahele protsendile palgast ja tööandjatele protsendile palgafondist, kuid tööandjate ja valitsuse esindajate kokkumängu tõttu seda otsust ei sündinud.
Kui tööandjad olid vastu ja ametühingud olid poolt, siis kujunesid kaalukeeleks riigiesindajate hääled, kes asusid miskipärast tööandjate poolele, rääkis Taliga. Ääri-veeri tõstatas väljamakstavate hüvitiste vähendamise võimaluse eilsel töötukassa nõukogu istungil ka sotsiaalminister Hanno Pevkur. Mina ütlesin, et töötukassa nõukogul pole siin midagi arutada ja kui valitsus tahab sel teemal midagi arutada, siis tuleb alustada kolmepoolsete läbirääkimistega, lausus Taliga.
Hanno Pevkur ütles, et ta pidas tõesti vajalikuks rääkida peale töötukassa tulude ka töötukassa kuludest. Kutsusin veel kord ametiühinguid ja tööandjaid üles leidma kõiki osapooli rahuldav kokkulepe, et tagada töötukassa väljamaksete tegemine inimestele ka järgnevatel aastatel, sõnas Pevkur. Valitsus tema sõnul töötajate ja tööandjate vaidlusesse ei sekku.
Esmatähtis on töötajate ja tööandjate omavaheline kokkulepe. See näitab, kas kodanikuühiskond suudab raskel ajal kokku leppida. Kui kokkulepet tööandjate ja ametiühingute vahel ei tule, on reaalne oht, et töötukassa vahendid saavad lihtsalt otsa, teatas Pevkur.
Selleks et muuta töötukassast makstavate hüvitiste määrasid, tuleb riigikogul muuta juba vastuvõetud seadusi. Koalitsioonis pole aga seadusemuudatuste vastuvõtmiseks konsensust, sest sotsiaaldemokraadid on selle vastu, et kärbitakse ainult töötajate hüvitisi.
Tööandjad hüvitaks vähem
Töötukassa nõukogu ei suutnud eile töötuskindlustuse maksemäära maksimaalsele tasemele tõsta, sest tööandjad vähendaksid pigem töötute hüvitisi, kui tõstaks tööandjate maksukoormust.
Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul soovivad tööandjad peale töötuskindlustusmakse määra üle vaadata ka 1. juulist väljamakstavate hüvitiste määrad ja liigid. Kindlasti tuleb hinnata, et äkki on töötukassa võtnud endale kohustusi, mida praegu ei kannata välja maksta, märkis Kriis.
Peamiselt häirib tööandjaid omal soovil töölt lahkujatele 1. juulist maksma hakatav hüvitis, mis on 40 protsenti viimase kalendriaasta keskmisest palgast.
Siiski toetavad tööandjad Kriisi sõnul ka mõningast töötuskindlustusmakse tõusu. Uus määr peab aga sõltuma töötukassa rahavoogudest ja tegelikult ei luba seadus aasta keskel maksemäära tõsta, kui selleks pole otsest vajadust, lisas Kriis.
Kõige pessimistlikum ennustus
Töötukassa juhatuse koostatud kõige negatiivsema stsenaariumi kohaselt lõpevad töötukassa reservid aasta lõpuks.
Nii töötukassa nõukogule kui ka valitsuse liikmetele esitatud info kohaselt jääks töötukassa reservidesse alles vaid 80 miljonit krooni, kui töötukassa nõukogu ei tõsta töötuskindlustusmakse määrasid maksimaalsele tasemele ja töötute arv kasvab aasta lõpuks üle 100 000.
Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul pole kõige pessimistlikuma prognoosi täitumine siiski eriti tõenäoline. See arvutus on meie jaoks ebatõe-näoline ja nii mustades toonides ei näe meie andmetel majanduse tulevikku ka rahandusministeerium, märkis Kriis.
Seniste kokkulepete järgi tõu-seb töötuskindlustuse makse määr praeguselt 0,6% töötajale ja 0,3% tööandjale alates juulist töötajatele ühe ja tööandjale 0,5 protsendini. Taliga sõnul oleks tarvis tõsta maksemäär maksimumtasemele, mis on kaks protsenti töötaja palgast ja üks protsent tööandja palgafondist.
Arvamus
Eiki Nestor,
sotsiaaldemokraat
Ega siin suurt midagi valida pole. See, et töötuskindlustuse maksemäära tuleb tõsta, on niigi sel-ge. Mind paneb imestama, et tööandjad pole sellest aru saanud.
Sellel otsusel on kaks poolt: töötuskindlustuse jätkusuutlikkus ja teadmine, et töötuskindlustus on osa valitsussektori tasakaalust. Praegu on vaid ametühingud lähenenud asjale nii õigesti kui ka riigimehelikult.
Tulles aga töölepinguseaduse ja sellega koos vastu võetud töötuskindlustushüvitiste muutmise juurde, siis ühepoolselt kokkulepitut muutma ei saa hakata. Kui miskipärast on nüüd tarvis üle vaadata hüvitiste määrad ja jõustumise aeg, siis tuleb üle vaadata ka teine pool. Kui selles osas ei suudeta kokku leppida, siis võib ju ka kokku leppida, et töötuskindlustuse makse määr tõuseb 1. juulist kolmele protsendile, aga uus töölepingu seadus jõustub alles uuest aastast, kuid ainult töötajate arvel ei saa raha säästa.
