Artiklid

„Nagu oleks rongi alla jäänud,“ on mu esimene mõte pärast päeva jagu lavakorjet Marimarta maasikapõllul. Kogenud ukrainlannade sõnul valutab rindkere paar päeva, hiljem harjub ära. Ühtlasi saab selgeks, miks kasvatajad eelistavad Ukraina tööjõudu – nad on tõesti mitu korda nobedamad kui „pühapäevakorjajad“.

„Minge p***e, ma enam ei jaksa!“ hüüab üks eestlannadest. On päeva teine pool, kes enam teab, mitmes töötund jookseb – alustati kella 7–8 ajal. Traktor müriseb, vihma sajab, maasikapõõsastest pritsib veepiisku näkku. Laval on katus peal, kuid jalad-käed on ikka niisked. Korjajaid on koos minuga seitse eestlast ja kolm ukrainlannat.

Edasi loe: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120211846/palk-5-eurot-tunnis-ukrainlane-rugab-eestlane-venib-maasikakasvataja-korjajaid-ei-tuleks-ka-suurema-palga-eest

Riigi- ja erasektori värbamisplaane kaardistava rahvusvahelise uuringu järgi pakub suvi tööjõukriisile küll ajutist leevendust, aga jätkuvalt otsitakse igas maailma otsas tikutulega taga IT-, energia- ja finantsvaldkonna eksperte.

ManpowerGroupi kvartaalse uuringu raames küsitleti ligi 39 000 tööandjat 41 riigist, et teada saada, millised on kolmanda kvartali värbamisplaanid ja tööturuootused. Maailma kümne aktiivsema värbaja seas on praegu vaid üks Euroopa riik, mis on Holland. Teise kümne lõpust leiab Suurbritannia, Saksamaa ja Portugali, aga üldiselt on praegu Euroopa ettevõtjad märksa ettevaatlikumad kui ettevõtjad Ameerikas ja Aasias.

Investeerimishuvilised noored Ilja Karasjov (19) ja Kristina Lillo (24) rääkisid Vikerraadios, kui palju nad tahaksid tulevikus teenida. Lillo sõnul pole paljud noored vaatamata huvile rahatarkuse vastu sageli aktiivsed investorid.

 Hiljutine uuring tõi välja, et noored vanuses 18–29 arvavad, et nende teadmiste ja oskustega võivad nad teenida iga kuu üle 1500 euro. Üle 1200 kuupalka teenib 40 protsenti küsitletust ja 15 protsendil puudub üldse sissetulek, teatas Vikerraadio.

Juhtunu kõik täpsemad asjaolud on veel selgitamisel.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120213120/juris-hkscani-laos-hukkus-tooonnetuses-28-aastane-naine

 

Üks tehnoloogiaettevõtte suurimaid varasid on selle intellektuaalne omand. Kaugtöö võimaluste ja organisatsiooni huvides isiklike seadmete kasutamise populariseerimine võib suurendada tööandjate muret intellektuaalse omandi õiguste kaitse pärast. Kellele kuuluvad kaugtööl viibivate töötajate töö viljad? Kuidas ülemaailmse haardega meeskonnad oma intellektuaalset omandit kaitsevad?

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2023/07/04/intellektuaalne-omand-kaugtoo-ajastul-kelle-oma-see-oieti-on