Üksikasjad

Avaldatud: 03 november 2009

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Eesti Päevaleht

Holger Roonemaa

Kõige rohkem võidaksid uuest korrast osalise tööajaga alla alampalga teenijad.

Tõenäoliselt ülehomme jõuab valitsusse arutamiseks Eesti konkurentsivõime arengukava, mis ühe uue algatusena näeb lõpuks ette sotsiaalmaksule võimalike piirmäärade panemist.

Rahandusminister Jürgen Ligi lausus, et esmajärjekorras mõeldakse inimestele, kes töötavad poole koormusega mitmel ametikohal. „Suhteliselt kindel on see, et me õhendame sotsiaalmaksu alampiiri neile, kes mitmel kohal osalise ajaga töötades alampalga jagu kokku ikkagi teenivad, ent kelle arvelt tasutakse kokku sotsiaalmaksu liiga rängalt,” ütles Ligi ja lisas, et rahandusministeeriumis on vastav eelnõu juba väljatöötamisel. Kunas see võiks valmida või veelgi enam, jõustuda, Ligi öelda ei osanud. Seda, et sotsiaalmaksu alampiiri langetataks kõikidele osalise ajaga töötajatele, Ligi lubada ei julgenud, sest see võiks anda sotsiaalmaksu laekumisele liiga suure hoobi. „Erandeid võib siiski tulla veel, näiteks võiks kaaluda üheksa kuud töötu olnule palgatoetuse maksmist.”

Mis puudutab sotsiaalmaksule ülempiiri seadmist, siis see on Ligi sõnul pikema vinnaga teema, mida ei saa käsitleda peost suhu elades. „Selle teemaga tuleb edasi tegeleda kindlasti, kuna üldine maksukoormus on meie riigis suhteliselt kõrge. Ülempiir ahistab just tippspetsialiste, kes määravad meie majanduse käima tõmbamise.”

„Valitsus peab andma selge mandaadi, et saaks sotsiaalmaksule piiride panemist uurima hakata,” selgitas riigikantselei strateegiadirektori asetäitja Klas Klaas. Ehkki nii ettevõtjad kui ka mõned poliitikud on seni avalikult rääkinud sotsiaalmaksu ülemise lae määramisest, tuleks Klaasi sõnul kiiremini tegeleda hoopis maksu põranda ehk alumise piiriga.

„Tuleb proovida võimalusi tekitada erisusi näiteks noortele ja töötutele,” lausus Klaas. Üheks konkreetseks võimaluseks nimetas Klaas inimeste poole kohaga tööle võtmise soodustamist. Praegu kehtiva süsteemi järgi arvestatakse nimelt 33-protsendilist sotsiaalmaksu minimaalselt alampalga ehk 4350 krooni pealt isegi siis, kui töötaja töötab osalise tööajaga ja tema palk on seetõttu madalam.

Tööandjale kulukas

„See on tööandjale väga kulukas ja inimeste poole kohaga tööle võtmise soodustamiseks võiks kaaluda erandi tegemist,” ütles Klaas. Teisalt pole veel selgeks tehtud, kuidas mõjuks sellise muudatus eelarvele. „Siin ei pruugi suurt negatiivset mõju olla, sest kui töötud inimesed saaksid poole kohagagi tööle, ei peaks nad näiteks enam võtma töötu abiraha,” ütles Klaas. Osaajaga töötajaid oli selle aasta keskel Eestis ligi 70 000, suur osa neist tõenäoliselt teenib ka alampalgast vähem.

Õmblusfirma Klementi juht Maia-Leena Varjun ütles, et olukorraga, kus inimene teenib reaalselt alampalgast vähem, on ta kokku puutunud küll. „Sellises olukorras oleme maksnud vajalikud maksud, kuid tulevikus oleme teinud vastavad muutused. Oma ettevõttes oleme sellistel juhtudel pigem üle läinud teenuse sisseostu peale.”

Ettevõtja: piir võiks olla 20 000 krooni

•• Kui sotsiaalmaksule pannakse ülempiir kõrgemal kui 35 000-krooniselt palgalt, teevad poliitikud seda vaid risti kirja saamiseks, kuid olulist efekti sellega ei kaasneks, lausus edumeelseid ettevõtjaid koondava kodanikuühenduse Tark Eesti üks eestvedajaid Kristel Kivinurm-Priisalm.

•• Tema sõnul toob ühe kõrgepalgalise töökoha juurdeloomine või ettevõtte Eestisse kolimine kaasa liblikaefekti: lisandub nõudlus äriteenuste järele, kus tekib omakorda töökohti juurde, kõrgepalgaliste rohke tarbimine suurendab käibemaksu laekumist jne. „Eesti ei ole täna atraktiivne tööjõumaksude osas,” ütles Kivinurm-Priisalm ja lisas, et teabemahuka ettevõtte kogukuludest läheb tööjõule 40–70%. „Kui Eesti kehtestaks sotsiaalmaksule 20 000 krooni pealt ülempiiri, tooks see järgmise kahe-kolme aasta jooksul Skandinaavia riikidest Eestisse uusi töökohti just eelkõige kõrgepalgaliste hulgas, meie oma ettevõtjad aga peataksid senise trendi — töökohtade üleviimise Eestist madalama maksukeskkonna ja kuluga riikidesse või lihtsalt töötajate koondamise, et ettevõte ellu jääks.”

Üksikasjad

Avaldatud: 29 Oktoober 2009

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Rahandusministeerium

Rahandusministeerium tuletab meelde, et kohustusliku kogumispensioni maksete jätkamise otsuse tegemiseks on aega veel novembri lõpuni. Pensionifondi osakute vahetamise avaldusi ja sissemaksete uude pensionifondi suunamise avalduste esitamise aeg lõppeb 31. oktoobril.

Kuigi kohustusliku kogumispensioni maksete tegemine on ajutiselt peatatud, on igaühel võimalus otsustada, kas jätkata maksete tegemist juba 2010. aastast või alustada maksete tegemist siis, kui seda teeb ka riik. Kui II sambaga liitunu soovib jätkata maksete tegemist, tuleb tal esitada vastav avaldus. Maksete tegemise avaldusi võtavad vastu kontohaldurid – pangad ja Ergo Elukindlustuse AS. Avaldust saab esitada ka pensionikeskuse veebilehe alajaotises „minu konto”. Tuletame ka meelde, et maksete jätkamisest tuleb kindlasti teavitada ka oma tööandjat.

Kui reeglina tuleb maksete jätkamisel arvestada üksnes inimese enda panusega, siis nende puhul, kes on sündinud aastatel 1942 – 1954, lisandub inimese panusele riigilt juurde ka harjumuspärane 4 protsenti tema eest makstava sotsiaalmaksu arvelt.

Kuivõrd sissemaksete ajutine peatamine on korraldatud selliselt, et nii riik kui II sambaga liitunu teevad vaikimisi sissemaksete tegemises pausi, siis neil, kes 2010. aastal makseid teha ei soovi, avaldust esitada vaja ei ole. Makset hakatakse tasuma jälle 2011. aastal, kuid siis tavapärasest poole väiksemas ulatuses. Tavapärane sisemaksete süsteem taastub aastal 2012.

Tänavu on kohustusliku kogumispensioniga viimast aastat veel võimalik ühineda 1977-1979 aastal sündinutel. Avalduste esitamise tähtaeg on 31. oktoober.

Kohustusliku kogumispensioni ja maksete tegemise kohta saab lisainfot rahandusministeeriumi kodulehelt www.fin.ee või pensionikeskuse kodulehelt www.pensionikeskus.ee.


Lugupidamisega

Katrin Reimann
Rahandusministeerium
Avalike suhete osakond
Tel. 611 3049
Mobiil: 53 030 146
e-post:

Üksikasjad

Avaldatud: 03 november 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Anne Adams
FIE, vabakutseline muusik

Eestis on u 100 000 töötut. Lahenduste otsijatelt on kõlanud mõte, et töötud võiksid hakata FIEdeks. Paljude praeguste FIEde eesmärk on eeskätt pere majandamine ja ellujäämine, toimetulek sotsiaalabi poole pöördumata, mitte kasumi teenimine. Kuid töötule ei ole ammugi jõukohane hakata FIEks.

FIE kuulub haavatavate töötajate kategooriasse: neil on miinimumõigused, neil puudub miinimumpalga garantii, reaalne töötervishoiu ja tööohutuse kaitse. On aga maksimaalsed maksekohustused.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4489/arv_kolumn_448901.html
(originaalartikli viitelt).

Üksikasjad

Avaldatud: 27 Oktoober 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• EkspressJob

Raul Veede

Alates 1. juulist ei kuulu tööpäevasisesed pausid enam tööaja hulka. See on üks uue töölepinguseaduse väikesi muutusi, millel võib olla tööelule ootamatult suur mõju.

Et töötajal on õigus lõunapausile, on üldiselt teada, ehkki selle tõlgendamise ümber liigub mitmesuguseid uskumusi. Kuid sellele lisaks on töötajad mitmel pool harjunud tegema ka kohvipause.

Loomulikult sõltub see harjumus ettevõttest, pealegi ei ole iga töökorralduse puhul selline asi lihtsalt võimalik. Kuid võib juhtuda, et uus töölepinguseadus annab mõnelegi juhile ajendi igipõline traditsioon lõpetada.

Uus töölepinguseadus: kohvita omast ajast!

Puhkepauside suhtes on kahe seaduse seisukoht erinev. Eelmise töölepinguseaduse kohaselt kuulusid töö vahele tehtavad pausid tööaja hulka, uus seadus lubab need aga tööaja arvestusest välja jätta.

Nagu varemgi, on seaduses ette nähtud lõunapaus. Tööandja peab § 47 kohaselt võimaldama vähemalt 30minutise vaheaja pikema kui kuuetunnise töötamise kohta. Kui töö iseloom seda aga ei luba, peab tööandja korraldama asjad nii, et töötaja saaks töökohal ja tööajast puhata ning süüa.

Seadus vs tõlgendus

Tööõigusekspert Heli Raidve on avaldanud siiski arvamust, et ka varasem komme oli pelgalt levinud tõlgendus. Otsesõnu polnud ka eelmises seaduses kohvi-, suitsu- ja tualetipause ette nähtud: varasem töö- ja puhkeaja seadus ütles vaid, et tööandja võib anda lisaks lõunale ka muid vaheaegu, mis arvatakse tööaja hulka.

Sotsiaalministeeriumis valminud töölepinguseaduse käsiraamat kommenteerib seadust selle autorite seisukohalt. Kommentaarides on rõhutatud, et tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka. Otseselt viitab see küll vaid lõunapausile, ent seisukohta võib laiendada ka teistele vaheaegadele.

Kohvipaus tõstab töötajate rahulolu

Lisaks juriidikale on kohvipausidel ka oma praktiline külg. Mõistagi ei lõika ettevõte erilist kasu sellest, kui töötajad veedavad päeva kohvitades, nagu juhtus mõneski nõukogudeaegses riigiasutuses. Samas on uuringud korduvalt tõestanud, et mõõdukas koguses kohvipause tõstab inimeste efektiivsust.

Wuppertali ülikooli tööpsühholoogia professori Rainer Wielandi korraldatud uuringust selgus, et vaid kümnendik Saksa ettevõtetest arendab kohvipausikultuuri. Kui juht ei luba kohvipause endale, ei pea ta neid ka teistele vajalikuks. Samal ajal on töötajad selles kümnendikus firmadest oma tööga rohkem rahul, mis omakord muudab nad lojaalsemaks ning tootlikumaks. Nii teeb töö- ja puhkeaja strateegiline korraldus Wielandi sõnul kõik kulud kuhjaga tasa.

Tänapäeval on aina rohkem selliseid töid, kus töötaja ei tao tuima järjekindlusega naelu puuklotsidesse, vaid peab oma tööle keskenduma ja mõtlema. Ent inimene ei suuda kogu aeg järjest keskenduda. Samamoodi on omad ohud moodsal arvutustehnikal: päev läbi arvuti taga istudes on silmatõved kerged tulema. Haigusleht viib tootlikkuse märksa järsemalt alla kui kohvipaus.