Helve Toomla,
jurist
•• Olen töötanud kaks aastat ja mind koondati. Sain töökohast ühe kuu eest koondamishüvitist. Kas mul on õigus saada riigilt veel ühe kuu jagu hüvitist? Kui on, siis mida peaksin selleks tegema? Vormistasin end töötuks ja töötukassast öeldi, et hakkan saama ainult töötu abiraha 950 krooni kuus. Kas see on nii?
Kahjuks maksab töötukassa kindlustushüvitist koondamise korral üksnes neile, kelle töösuhe selle tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat. Väiksema staaži korral jääb koondamishüvitiseks ainult tööandja poolt makstav ühe kuu keskmine töötasu.
Teine hüvitise liik on aga töötuskindlustushüvitis, mida töötukassa samuti koondamise korral maksab, kui inimene on töötuna arvele võetud ja tal on töötuskindlustusstaaži (on tasutud töötuskindlustusmaksu) vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Kui küsijal on need tingimused täidetud, peaks ta seda hüvitist saama. Selgitamaks, miks talle seda ei määratud, tuleks pöörduda töötukassasse.
Töötu abiraha ehk seaduse keeli töötutoetus on jälle omaette abi liik ja seda makstakse inimesele, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva tööga hõivatud. Töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust ühel ajal ei maksta. Kuna vanaduspensionäre ega alla 16-aastaseid noori (see nimekiri on pikem) töötuna arvele ei võeta, siis ei ole neil ka õigus saada töötuskindlustus-hüvitist ega töötutoetust.
Kõigil, kes tunnevad töötuse ja sellega seotud küsimuste vastu huvi, tasuks lugeda töötukassa koduleheküljel www.tootukassa.ee avaldatud selgitusi või helistada infotelefonile 15501.
Täpsustus
•• 6. oktoobri töölehes avaldatud vastuses tegin olulise mõistelise vea, kirjutades, et TLS-i § 88 lg 1 p 3 kohaselt võib tööandja töölepingu korraliselt üles öelda, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi. Sellisel juhul on tegemist ikka erakorralise töölepingu ülesütlemisega. Erinevus erakorralise ja korralise ülesütlemise vahel seisneb selles, et esimesel juhul on alati vajalik mõjuv põhjus, teisel juhul ei pea põhjust ütlema. Tööandja ei saa töölepingut üldse korraliselt üles öelda. Palun lugejatelt vabandust!
Helve Toomla
